Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
11. september 2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-09- 13447
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Enn Pustak
Kaitsja
Kaja Kiilo
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Dmitri Krugljakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
DMITRI KRUGLJAKOV, isikukood 38706223718, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 10.07.2009 ja lõpp 10.07.2018.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 28.08.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta Dmitri Krugljakov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Dmitri Krugljakovilt menetluskuluna riigituludesse 168,24 eurot kaitsetasu adv. Kaja Kiilo poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 2800049900).
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must Võru osakond kasuks 168,24 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Kaja Kiilo poolt süüdimõistetu Dmitri Krugljakovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Dmitri Krugljakovile, kaitsjale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.07.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Krugljakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Dmitri Krugljakov on süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 21 p 1 ja § 22 lg 2,3 - § 392 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 kohaldamisega karistati teda vangistusega 9 aastat. Karistuse kandmise alguseks loeti 10.07.2009. Viru Vangla toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Dmitri Krugljakov taotles enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et ta on paranenud ja muutunud. Kinnipeetav oli väga noor kui ta teo toime pani ja on nüüd aru saanud, et nii edasi elada ei saa. Ta tahab tööle minna isa juurde ja hoiduda täielikult oma vanadest sõpradest. Kinnipeetav saab aru, et vabanedes peab ta täitma erinevaid kontrollnõudeid. Kinnipeetav ise ei tarvitanud narkootikume ja vanglas olles on jätnud suitsetamise maha. Kinnipeetav on vanglas läbinud erinevaid programme ja ta ei kavatse enam alkoholi tarvitada. Vabanemisfondis on tal 1140 eurot ja maksmata nõudeid 87 eurot. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kinnipeetav kannab karistust I astme rahvatervisevastase kuriteo eest, so narkootilise aine suures koguse ebaseadusliku käitlemise eest. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteos, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Olukorras, kus kogu maailmas on narkootikumide vastu võitlemine seatud riikide prioriteediks number üks, ei täida narkokuritegude puhul süüdimõistetute vabastamine vangistusest üldjuhul karistuse eesmärki. Prokuröri hinnangul süüdimõistetu rahvatervisevastane tegevus ohustas nii Eesti kui välisriikide kodanike tervist ja elu ning kahjustas Eesti Vabariigi rahvusvahelist mainet. Eesti Vabariik on ühinenud rahvusvaheliste konventsioonidega, mis reguleerivad võitlust narkokuritegevuse vastu. Kinnipeetava ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes mõistetud karistusega. Tuleneval toimepandud kuriteo raskusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kaitsja avaldas kohtuistungil, et kinnipeetaval on kõik eeldused elektroonilise valve alla vabanemiseks olemas. Kinnipeetav on ära kandnud poole karistusest, tal on olemas elukoht kuhu minna ja ta vanemad toetavad teda. Kinnipeetav kannab esimest reaalset vangistust. Kinnipeetav on kinnitanud, et ta kahetseb oma tegu ja ta on mõistnud, et kuritegelikul teel ei ole võimalik varalist kasu teenida. Ta on vanglas olnud 6 aastat 1 kuu, see on 6 aastat noore
inimese elust. Kaitsja ei saa leppida prokuröri seisukohaga, et ei ole veel piisavalt karistust kandnud. Ta kannab esimest korda vanglakaristust ja isik ei ole ka kriminaalhoolduse all olnud. Tegemist ei ole paadunud kurjategijaga. Tas asub elama oma toetava võrgustiku juurde. Suhtlusvõrgustikus ei ole kriminaalse taustaga inimesi. Kinnipeetaval on garanteeritud töökoht keevitajana. Keevitaja kursused läbis vangistuses. Distsiplinaarkaristused on aegunud ja see näitab, et ta soovib vabaneda. Vanglas mittetöötamise põhjus on riigikeele õppimine. Iseloomustusest on näha, et tegemist on normaalse mõtleva inimesega. Agressiivsus puudub. Uute kuritegude toimepanemise % on väga madal. Kinnipeetaval on vabanemisfondis üle 1000 euro ja tal on toetavad lähedased. On täidetud kõik eeldused isiku vabastamiseks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuritegude asjaolusid. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral ning reaalset vangistust kannab esimest korda. Käesolevat karistust kannab narkootilise või psühhotroopse aine suuruses koguses käitlemise suure varalise kasu saamise eesmärgil eest grupis ning olles kihutaja, aitas kaasa kaasosalejal eriloata narkootilist ainet üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetada. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kuritegude laad on mitmekülgne, sest varem on isikut karistatud ka mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Soodusteguriks on olnud materiaalse kasu saamine vahendeid valimata. Kinnipeetava poolt toimepandud kuritegu on raske narkokuritegu, mis kujutab endas ohtu rahva tervisele. Kinnipeetavale mõisteti karistuseks 9 aasta pikkune vanglakaristus. Tulenevalt toimepandud kuriteo raskusest ja kuriteo tehioludest, leiab kohus, et karistuspoliitiliselt ei saa kergekäeliselt vabastada sellise raske kuriteo toimepannud isikut. Kuriteo toimepanemisega ohustas kinnipeetav nii Eesti Vabariigi kui ka välisriikide kodanike elu ja tervist. Isikut on korduvalt karistatud ka mootorsõiduki joobes juhtimise eest, mis tõestab, et isik on hoolimatu ühiskonna turvalisuse suhtes. Toimepandud kuriteod ilmestab kinnipeetava hoolimatut ja riskeerivat elustiili. Kinnipeetav vabastamisega saaks riivata ühiskonna õiglustunne. Samuti leiab kohus, et kinnipeetava poolt ära kantud karistus ei ole proportsionaalne talle mõistetud karistusega. Kinnipeetaval on jäänud kanda veel üle 2 aasta ja 9 kuu vangistust. Seega on kinnipeetaval kanda veel pikk karistusaeg. Käesoleval juhul kinnipeetava vabastamisel kaasneks ka väga pikk katseaeg, mille nõuetekohases täitmises ei ole kohus veendunud. Raske narkokuriteo toimepannud isiku ennetähtaegse vabastamise korral peavad olema isiku suhtes nähtavad väga erandlikud asjaolud, et kohus saaks kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastada. Kinnipeetaval on küll vabaduses olemas kindel töökoht ning ka elamispind, kuid need asjaolud ei ole kohtu hinnangul piisavad kinnipeetava vabastamiseks. Käesoleva kinnipeetava puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei nähtu. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust. Lisaks märgib kohus, et karistuse üldpreventiivseks eesmärgiks on näidata, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub
pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetaval tuleb jätkata karistuse kandmist vanglas. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.