Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
8. oktoober 2015, kirjalikus menetluses
Kriminaalasja number
1-09-13447
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 11. septembri 2015 määrus, millega Dmitri Krugljakov jäeti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Dmitri Krugljakov kaitsja vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo, määruskaebus
Jätta muutmata Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 11. septembri 2015 määrus, millega Dmitri Krugljakov jäeti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Jätta määruskaebus rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 48 eurot (s.h käibemaks 8 eurot) vandeadvokaadi abile Kaja Kiilole määruskaebemenetluses Dmitri Krugljakovile riigi õigusabi osutamise eest. Mõista Dmitri Krugljakovilt välja menetluskulud riigituludesse. Dmitri Krugljakovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Dmitri Krugljakov 1-09-13447 kohtukulud“.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
majandustöödel. Ta on tunnistanud, et ei suuda kahte asja teha ja valis riigikeele õppimise, mis on tema jaoks väga oluline. 3.3 Iseloomustusest nähtub, et D. Krugljakov ei õigusta oma kuritegu, kahetseb tehtut ning tunnistab, et ei mõelnud kuriteo tagajärgedele. Ta oli noor ja kogenematu ning arvas, et nii on võimalik tulu teenida. Tagantjärele on D. Krugljakov seisukohal, et sellisel viisil majandusliku kasu teenimine ei tule tema tulevases elus enam kõne alla. Ennetähtaegsel vabastamisel on D. Krugljakovil tahe ja soov elada seaduskuulekat elu, luua perekond ning asuda tööle isale kuuluvasse ehitusettevõttesse, kus ta saab rakendada vangistuses omandatud keevitaja oskusi. Vabanemisel on tal olemas kindel elukoht ja toetav suhtlusvõrgustik, suured rahalised kohustused puuduvad. 3.4 D. Krugljakovil puuduvad distsiplinaarkaristused. Iseloomustuse kohaselt puuduvad tal ka kuritegelikud hoiakud ja ühiskonnavaenulikkus ning täheldatud ei ole agressiivset käitumist. Seega on vangistus oma eesmärgi täitnud. Pika vangistuse tõttu on ühiskonnaeluga taaskohanemine pikk protsess. Kontrollnõuded ja kohustused tagavad selle, et isik ei vabane karistuse kandmisest, vaid ta kannab karistust pisut leebematel tingimustel. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks minimeerida uute kuritegude toimepanemise riski. Kuna D. Krugljakov ei ole varem kriminaalhooldust läbinud, on ennatlik väita, et ta ei suuda nõuetekohaselt kriminaalhoolduse tingimusi täita. 3.5 Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et kantud karistus on ebaproportsionaalne võrreldes mõistetud karistusega. 2/3 on piisavalt pikk aeg järelduste tegemiseks. Süüdimõistetu on oma tegu väga kahetsenud ning uute kuritegude toimepanemise riski on tema puhul hinnatud väga madalaks.
esinevad teised materiaalsed ja formaalsed alused tema vabastamiseks. Määruskaebuse esitaja leiab, et kantud karistus ei ole ebaproportsionaalne võrreldes mõistetud karistusega. 2/3 on piisavalt pikka aeg järelduste tegemiseks. Süüdimõistetu on oma tegu väga kahetsenud ning uute kuritegude toimepanemise riski on tema puhul hinnatud väga madalaks. 6.1 Ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest nähtub selle esitaja seisukoht, et D. Krugljakovi karistuse eesmärk – süüdimõistetu parandamine ja õiguskuulekale teele suunamine on täidetud. Apellatsioonikohus möönab, et esineb tõesti rida positiivseid nihkeid, mis lubavad teha järelduse, et D. Krugljakov on oma vigadest vajalikud järeldused teinud. Ehkki D. Krugljakovi on varem vangistuses korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, on ta praeguseks ajaks oma suhtumistes korrektiivid teinud ning tema viimane karistus on praeguseks ajaks kustunud. Vangistuses on D. Krugljakov osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja selle järelgrupis. Vangistuse jooksul on süüdimõistetu omandanud ka keevitaja eriala ning keeleõppe A1 tasemel. Alates 5. maist 2015 omandab D. Krugljakov A2 tasemel riigikeelt. Kaitsja väitel on kinnipeetav seetõttu loobunud isegi osalemast majandustöödel. 6.2 Samas on karistuse individuaalne õigustus üksnes üheks kriteeriumitest, mida kohus ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel arvestama peab. Lisaks sellele on vältimatu arvestada ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et rasked kuriteod, mida ju käesoleval ajal ka maakohus D. Krugljakovi peamise vabastamata jätmise põhjusena on esile toonud, on rangelt ühiskonna hukkamõistu väärivad ja seda vaatamata põhjendusele, et D. Krugljakovi vabanemisjärgsed tingimused on üldjoontes head. Möödapääsmatult arvestab seega ka ringkonnakohus, et D. Krugljakovi poolt toime pandud kuritegude asjaolusid, mh käideldud narkootilise aine kogust (amfetamiini sisaldava pulbri käitlemine üldkaaluga 2252,2 grammi (milles oli amfetamiini 86,88 grammi) ning 4867 tableti käitlemine, mis sisaldas klorofenüülpiperasiini) ning süüdimõistetu rolli talle süüks arvatud kuritegude toimepanemisel. D. Krugljakovil on kanda veel 2 aasta ja 9 kuu pikkune vangistus. Asjaolu, et seadus võimaldab tingimisi ennetähtaegselt vabastada I astme kuriteo toimepannud isikuid 2/3 karistusaja ärakandmisel, ei tähenda seda, et vabastamine oleks neile garanteeritud. Kuivõrd kohtul on õigus loobuda isiku ennetähtaegsest vabastamisest kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades, on ka maakohtu määrus seaduslik, ning selle tühistamiseks määruskaebuses esitatud argumentidel puudub alus.
edasikaebuse koostamiseks ja esitamiseks 1 tund. Kokku taotleb kaitsja 48 euro hüvitamist. Arvestades määruskaebuse argumentide asjakohasust ja kaebuse mahtu, loeb ringkonnakohus taotluse ajakulu osas põhjendatuks ja rahuldab selle täies ulatuses. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral kulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.