lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-13447/101

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 08.04.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-09-13447/101
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
08.04.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1242
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-13447/15Viru Maakohus Narva kohtumaja27.01.20101-09-13447/14Viru Maakohus Narva kohtumaja27.01.20101-09-13447/61Viru Maakohus Narva kohtumaja09.09.20111-09-13447/74Tartu Ringkonnakohus22.02.20131-09-13447/86Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja10.03.20141-09-13447/94Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja26.03.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

08. aprill 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-13447

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 10. märtsi 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Dmitri Krugljakov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 10. märtsi 2014 määrus muutmata ja süüdimõistetu Dmitri Krugljakovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Viru Maakohtu 27.01.2010 otsusega mõisteti Dmitri Krugljakov süüdi KarS § 184 lg 21 p 1 ja § 22 lg 2, 3 - § 392 lg 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 9 aastat vangistust. Karistusaja algus 10.07.2009 ja lõpp 10.07.2018.
2.Viru Maakohtu 10.03.2014 määrusega jäeti D. Krugljakov vangistusest tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.Maakohus, kuulates ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud Viru Vangla ning prokuröri esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele elektroonilise valve alla.
1-09-13447/104
Tartu Ringkonnakohus
29.04.2014
1-09-13447/172Viru Maakohus Narva kohtumaja20.01.2015
1-09-13447/174Viru Maakohus Narva kohtumaja20.01.2015
1-09-13447/191Viru Maakohus Rakvere kohtumaja10.06.2015
1-09-13447/202Viru Maakohus Rakvere kohtumaja11.09.2015
1-09-13447/208Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium08.10.2015
1-09-13447/222Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja29.11.2016
1-09-13447/228Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium05.01.2017
1-09-13447/236Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja31.01.2018
1-09-13447/241Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium12.03.2018
2.2.D. Krugljakovi on kriminaalkorras karistatud kahel korral ja ta kannab esimest reaalset vangistust. Kohus märgib, et käesoleval ajal kannab D. Krugljakov karistust raske I astme rahvatervisevastase süüteo toimepanemise eest. Talle mõistetud liitkaristusest 9 aastat vangistust on kinnipeetav käesolevaks ajaks ära kandnud 4 aastat ja 8 kuud. Maakohus leiab, et arvestades toimepandud kuritegude raskust, liitkaristust ja kinnipeetava isikut, on kinnipeetav reaalset vangistust veel liiati vähe kandnud.
2.3.Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg kuni tegeliku karistusaja lõpuni, s.o. antud kinnipeetava puhul kuni 10.07.2018, seega veel 4 aastat ja 4 kuud. Maakohtul puudub igasugune veendumus selles, et kinnipeetav suudab selle läbida nõuetekohaselt, täita kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi ning et ta ei pane katseajal toime uut kuritegu. Maakohus märgib, et isik oli süüdi mõistetud Viru Maakohtu 13.12.2007 otsusega ning uute kuritegude toimepanemises kahtlustati teda juba märtsis 2009, seega 1 aasta ja 3 kuu möödumisel peale süüdimõistmist. Samuti arvestab maakohus asjaolu, et vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholiga (teda on karistatud sõiduki juhtimise eest alkoholijoobes nii väärteo- kui kriminaalkorras). Nimetatud asjaolud ei soodusta maakohtu hinnangul kriminaalhoolduse läbiviimist.
2.4.Maakohus loeb antud asjas positiivseks, et kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht, mis on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks ning töökoht isale kuuluvas ehitusfirmas. Siiski leiab maakohus, et isiku vabastamist mitte toetavad asjaolud kaaluvad üles tema vabastamist toetavad asjaolud. Nimetatud elukoht oli kinnipeetaval olemas ka kuritegude toimepanemise ja süüdimõistmise ajal. Seega ei takista vanemate juures alalise elukoha olemasolu kinnipeetaval kuritegude toimepanemist.
2.5.Eelnevat kogumis hinnates asus maakohus seisukohale, et D. Krugljakovi kriminaalhooldusega seotud piirangud ega elektroonilise valve kohaldamine ei ole piisavad vahendid kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele.
3.Viru Maakohtu 10.03.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu D. Krugljakov, kes palub tühistada Viru Maakohtu 10.03.2014 määruse ja vabastada D. Krugljakov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
3.1.Määruskaebuse kohaselt viibib kinnipeetav vangistuses esmakordselt ning arvestades Viru Vangla ja kriminaalhooldaja iseloomustusi ning toetust kinnipeetava suhtes elektroonilise järelevalve kohaldamiseks, tuleks kinnipeetav karistuse täielikust kandmisest tingimisi vabastada.
3.2.Samuti toob kinnipeetav välja prokuröri kohtuistungilt puudumise, mistõttu ei kuulnud riiklik süüdistaja kinnipeetava kohtus esitatud argumente, mis võinuks prokuröri seisukohta ennetähtaegse vabastamise osas muuta.
3.3.Määruskaebuse esitaja märgib ära positiivsed asjaolud, mis tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla toetavad. Eelkõige viitab kinnipeetav Viru Vangla arvamuses toodud seisukohtadele. Arvestada tuleks asjaolu, et isik kannab reaalset vanglakaristust esmakordselt, vangistuse ajal on kinnipeetav osalenud majandamistöödel koristajana, sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning selle järelgrupis ja alustanud õppimist keevitaja erialal. Lisaks märgib kinnipeetav positiivsete asjaoludena võlanõuete puudumise ning vabanemisfondis asuva rahasumma (960 €), alalise elukoha olemasolu, garanteeritud töökoha ning kriminaalhooldaja toetuse isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla.
3.4.Määruskaebuse kohaselt ületähtsustab maakohus isiku probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Kinnipeetav märgib, et on tänaseks 5 aastat kaine olnud ja leiab, et saab ka edaspidi ilma alkoholita hakkama. Kinnipeetav juhib kohtu tähelepanu ka asjaolule, et aastaid vangistuses viibinud isiku resotsialiseerimine on raske ja pikaajaline protsess, mistõttu tuleks -2-

isik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilise järelevalve alla, mil järelevalve tema üle on tugevam ning kriminaalhooldaja ning katseaja käitumisreeglid aitavad isikul iseseisva eluga toime tulla. Kinnipeetav leiab, et suurema tõenäosusega paneb ta toime uue kuriteo juhul, kui ta kannab ära kogu reaalse vangistuse ning väiksema tõenäosusega siis, kui ta on 4 aastat ja 4 kuud kriminaalhooldusel viibinud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et D. Krugljakovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu D. Krugljakovi määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja D. Krugljakovi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta D. Krugljakov enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude raskusele, nende iseloomule, mõistetud liitkaristusele ja isikust tulenevatele põhjustele, on põhjendatud.
6.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et D. Krugljakov õpib vangistuse jooksul keevitaja ametit, on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, osalenud majandustöödel koristajana ning ei oma võlgnevusi.
6.1.Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et D. Krugljakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad üles kindla elukoha ning töökoha olemasolu.
6.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et käesoleval ajal suudaks D. Krugljakov vabaduses käituda õiguskuulekalt. D. Krugljakovi on varasemalt kriminaalkorras karistatud 2 korda ning ta kannab esimest vangistust. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, ning tuleb asuda seisukohale, et kinnipeetav ei ole teinud eelnevatest karistustest põhjapanevaid järeldusi, mistõttu on jäänud saavutamata karistuse eesmärk.
7.Ringkonnakohus märgib, et kinnipeetavale mõistetud 9 aasta pikkusest liitkaristusest on käesolevaks hetkeks kandmata 4 aastat ja 4 kuud vangistust. Kuna kinnipeetavale on mõistetud liitkaristus raske narkokuriteo toimepanemise eest ning reaalselt on mõistetud karistusest kantud üle poole (4 aastat ja 8 kuud), on käesoleval ajal välistatud isiku, kui raske narkokuriteo toimepanija vabastamine tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmisest elektroonilise järelevalve alla. Asja materjalides sisalduvad positiivsed asjaolud ei kaalu siiski üles süüdimõistetu isiku ja toime pandud kuriteoga seonduvat negatiivset üldpilti.
8.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. D. Krugljakovi puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist elektroonilisele valvele allutamisega. Ka elektroonilise valve kohaldamine ei kõrvalda isikust tulenevaid riske. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 3 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Tulenevalt eeltoodust märgib ringkonnakohus, et vangla ja kriminaalhooldaja esitatud seisukohad isiku võimaliku vabastamise osas ei ole kohtule obligatoorselt siduvad. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus D. Krugljakovi kuritegude toimepanemise riskitegureid põhjalikult analüüsinud -3-

ning leidnud, et D. Krugljakovi ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema, kui rahvatervisevastase süüteo toime pannud isiku vabastamine ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

9.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu D. Krugljakovi määruskaebuse rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

-4-

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.