Kohtulahend

Välja mõista U.R -ilt menetluskuluna riigituludesse 165,60 eurot kaitsetasu vandeadvokaat Rainer Objarteli poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900, selgitusse märkida „1 -13-10413, menetluskulud“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Objartel&Partnerid kasuks 165,60 eurot (sh k äibemaks 20%) vandeadvokaat Rainer Objarteli poolt süüdimõistetu U.R-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. U.R vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, U.R-ile , kaitsjale ja prokurörile ning kohtumääruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.06.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. U.R on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 11.03.2014 kohtuotsusega KarS § 121, § 215 lg 2 p 1,2, § 200 lg 2 p 7,8, § 214 lg 2 p 4, § 199 lg 2 p 7,8, § 266 lg 2 p 3 järgi ning KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 kohaldamisega mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 03.09.2013. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaega. Kohtuistung U.R taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et ta on vangistuses läbinud vihajuhtimise programmi, mis oli talle kasulik. Vabanedes tahab jätkata õpinguid, praegu õpib keevitaja ametit – 2-aastasest õpingust on läbitud 1 aasta. Esialgu toetavad materiaalselt teda vanemad, hiljem kavatseb tööle minna. Alkoholi ja narkootikumidega suhet ei oma, sõltuvust pole, ei suitseta ega joo. Kriminaalhooldusel varem pole olnud.

Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt ta ei toeta kinnipeetava vabastamist. Prokurör märgib, et kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis viitab asjaolule, et isik on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist, seega ei ole alust arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Prokurör on seisukohal, et ärakantud karistus ei ole proportsionaalne isiku poolt toimepandud kuritegude raskusega ning ei täida karistamise üldisi eesmärke s.t. ei hoia ära uute kuritegude toimepanemist. Lisaks juhib prokurör tähelepanu asjaolule, et vangla hinnangul on kinnipeetava poolt uue kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 78% ja 61%, mis ei ole madal risk. Kaitsja taotles kinnipeetava enne tähtaegset vabastamist ja märkis, et tegemist on isikuga, kes on kuriteo toimepannud alaealisena ning on kinnipidamisasutusse sattunud alaealisena, teda on kriminaalkorras karistatud ühel korral ja isik kannab ka esimest reaalset karistust vangis. Karistuse kandmise ajal on isik käitunud positiivselt. Ta on osalenud paljudes rehabiliteerivates õpetes ja lisaks on ka töötanud ning praegusel ajal õpib keevitaja eriala, mis on tuleviku väljavaates väga positiivne. Kaitsja juhib tähelepanu asjaolule, et kuigi isikul on vangla iseloomustusest nähtuvalt distsiplinaarkaristused, siis viimane distsiplinaarkaristus on talle määratud septembris 2014, millest on nüüdseks möödunud pikk aeg ja uusi rikkumisi pole tal pea le tulnud, järelikult saab isik aru reeglite vajalikkusest ja suudab neist kinni pidada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuula nud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ja prokuröri seisukohaga leiab, et U.R-i saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. KarS § 761 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 ja § 761 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, vaatamata sellele, et vangla ja prokurör ei toeta U.R-i tingimisi enne tähtaega vabastamist, leiab, et U.R-ile saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht üürikorteris ema ja õe juures. Samuti on vabaduses toetav sotsiaalvõrgustik ema, õe ja lähisugulaste näol. Materiaalselt hakkab isikut toetama õde, kes töötab. Vangla koostatud iseloomus tusest nähtub, et kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise ol uliseks tingimuseks. Käesoleva l juhul on see tingimus täitmata. Kohus on aga seisukohal, et muud positiivsed asjaolud on kaalukamad, kui kehtiv distsiplinaarkaristatus.

Positiivseks loeb kohus asjaolusid, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud riigikeele õppe, vihajuhtimise programmi, omandab IVKHK-s keevitaja elukutset, töötas majandustöödel koristajana ning alates 01.02.2015 töötab köögitöölisena, alates 26.03.2015 osaleb noorteprogrammis EQUIP, kriminaalhooldusametnikuga on l äbinud vestlused teemadel konflikti lahendamise oskus, suhtlemine kohtutäituriga, isik on osalenud intellekti ja loogika arendamise mängus ning on vaadanud üldarendavaid filme („ Loodus meie ümber“, „Vihajuhtimine“, „Valge tiiger“). Vähetähtis pole ka asjaolu, et alates septembrist 2014 ei ole isikul uusi distsiplinaarkaristusi lisandunud, mis annab tunnistust, et kinnipeetava mõttemaailmas on positiivne areng toimunud ja ta suudab õiguskuulekalt käituda ka vabamas keskkonnas. Samuti on oluline, et kinnipeetaval tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldaja järelevalve all. Lisaks arvestab kohus, et kinnipeetav oli kuritegu toimepannes alaealine, ta on esmakordselt süüdimõistetud ja kohe ka vangistusega karistatud. Kohus on seisukohal, et kriminaalhoolduslikud meetmed on põhjendatud ja seda olukorras, kus isik on ärakandnud üle poole mõistetud karistusest ja varem pole teda kriminaalhooldusele allutatud. Positiivseks tuleb pidada ka asjaolu, et et kinnipeetav on seadnud endale eesmärgiks õppida selgeks eriala ja luua pere. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetavale mõistetud karistus on proportsionaalne juba ära kantud karistusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Käitumiskontrollile allutamine aitab omakorda maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Samuti saab kinnipeetav vabaduses edasi tegeleda hariduse omandamisega, mis tulevikus aitab tal konkureerida tööturul. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, et U.R kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku § -s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks.

Anu Ammer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.