Kohtulahend

Kaitsja

Vandeadvokaat Oleg Gorškaljov

1-13-10413

Süüdistatav

AN Elukoht XXX, asukoht Viru Vangla, isikukood XXX, XXX, XXX, emakeel – XXX, XXX. Varasem karistatus: - 20.12.2012 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsuse alusel vabastati KarS § 87 lg 1 p 2, lg 2 alusel karistusest, kohaldades talle allutamine käitumiskontrollile 7 kuuks; kohustati täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 lg 1 sätestatule; - 04.09.2013 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 121, § 199 lg 2 p 5,7,8,9, § 200 lg 2 p 7, § 266 lg 2 p 3 järgi vangistusega 2 aastat, KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 11 kuud 23 päeva. Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 28.06.2013. Kannab karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.09.2013 kohtuotsuse alusel.

Kaitsja

Vandeadvokaat Sergei Politšev

Süüdistatav

JK Elukoht XXX, isikukood XXX, XXX, XXX, emakeel – XXX, XXX. Varasem karistatus: puudub Tõkendit ei ole kohaldatud.

Kaitsja

Vandeadvokaat Jekaterina Jevšina

Süüdistatav

VS Elukoht XXX, asukoht Viru Vangla, isikukood XXX, XXX, XXX, emakeel – XXX, ei tööta, ei õpi. Varasem karistatus: - 07.03.2012 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS § 214 lg 2 p 4 järgi, KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 2 aastat katseajaga 3 aastat. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.07.2013 määrusega pöörati mõistetud karistus täitmisele. Tõkendit ei ole kohaldatud, kannab karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 07.03.2012 kohtuotsuse alusel.

Kaitsja

Vandeadvokaat Oleg Gorškaljov

Süüdistatav

DO Elukoht XXX, asukoht Viru Vangla, isikukood XXX, määratlemata kodakondsus, XXX, emakeel – XXX,ei tööta, ei õpi. Varasem karistatus: puudub. Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 03.09.2013.

1-13-10413

Kaitsja

Vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin

Süüdistatav

IK Elukoht XXX, registreeritud aadressil XXX, isikukood XXX, XXX, XXX, emakeel – XXX, ei tööta, ei õpi. Varasem karistatus: - 31.07.2012 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 120, § 121, § 214 lg 2 p 1, § 200 lg 2 p 4,7,8 järgi, KarS § 68 lg 1, § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 1 aasta 7 kuud 8 päeva katseajaga 2 aastat. Tõkend - elukohast lahkumise keeld alates 25.01.2013.

Kaitsja

Vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin

RESOLUTSIOON

Mõista R K õigeks KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi 18.06.2013.a kella 20.45 kuni 19.06.2013.a kella 07.45-ni Narva linnas asja omavolilises kasutamises isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, omastamise või asja omavolilise kasutamise grupi poolt, s.o episoodis, mis on seotud kannatanu O J. Tunnistada R K süüdi KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Tunnistada R K süüdi KarS § 275 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista R K liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada R K vangistusega 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 08.06.2012 kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega – 5 (viis) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva ning mõista R K liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Arvata liitkaristusest maha Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 08.06.2012 kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus – 5 (viis) kuud ja 26 päeva vangistust. Ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta ja 4 (neli) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 28.06.2013. R K valitud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tunnistada A N süüdi KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Tunnistada A N süüdi KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

1-13-10413

Tunnistada A N süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,7,8 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista A N liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada A N vangistusega 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.09.2013 kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega – 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva ning mõista A N liitkaristuseks, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 28.06.2013. A N valitud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista J K õigeks süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 4 järgi episoodis, mis puudutab kannatanut D L. Tunnistada J K süüdi KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada J K vangistusega 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud. Kohaldada KarS § 73 lg 1 ning mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui J K ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Katseajaks määrata 3 (kolm) aastat. Katseaja algus – 11.03.2014. Mõista V S õigeks süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi. Tunnistada V S süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi ning mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada V S vangistusega 6 (kuus) kuud. Suurendada KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 07.03.2012 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (2 aastat vangistust) ning mõista V S liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 12.07.2013. Tunnistada D O süüdi KarS § 121 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

1-13-10413

Tunnistada D O süüdi KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Tunnistada D O süüdi KarS § 200 lg 2 p 7,8 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Tunnistada D O süüdi KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. Tunnistada D O süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Tunnistada D O süüdi KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista D O liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada D O vangistusega 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud. Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 28.11.2012 kuni 29.11.2012, so 2 (kaks) päeva, karistusaja hulka ja mõista D O lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 03.09.2013. D O valitud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tunnistada I K süüdi KarS § 199 lg 2 p 5,7,8,9 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada I K vangistusega 4 (neli) kuud. Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 25.01.2013, so 1 (üks) päev, karistusaja hulka ja mõista I K lõplikuks karistuseks 3 (kolm) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Suurendada KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 31.07.2012 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta 7 kuud ja 8 päeva vangistust) ning mõista I K liitkaristuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 7 (seitse) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada I K mõistetud karistus, 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 7 (seitse) päeva vangistust 1404 (ühe tuhande neljasaja nelja) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 24 (kakskümmend neli) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

1-13-10413

KarS § 69 lg 4 alusel kohustada I K üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lg-s 1 sätestatule: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. I K valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kannatanute tsiviilhagid rahuldada järgmiselt. Lõpetada kannatanu V T tsiviilhagi 220 (kahesaja kahekümne) euro hüvitamiseks osas menetlus TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel, kuna tema tsiviilhagi on rahuldatud juba Viru Maakohtu 04.09.2013.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-6427. Mõista R K, A N ja D O solidaarselt välja kuritegudega tekitatud kahju: -

kannatanu M M (sünd. XXX, elukoht XXX, a/a XXX) kasuks 350 (kolmsada viiskümmend) eurot; kannatanu V B (sünd. XXX, elukoht XXX, a/a XXX) kasuks 685 (kuussada kaheksakümmend viis) eurot; kannatanu Y M (sünd. XXX, elukoht XXX, a/a XXX) kasuks 855 (kaheksasada viiskümmend viis) eurot ja 08 senti; kannatanu S S (sünd. XXX, elukoht XXX, a/a XXX) kasuks 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot.

Mõista R K ja A N solidaarselt välja kuritegudega tekitatud kahju: -

kannatanu L K (sünd. XXX, elukoht XXX, a/a XXX) kasuks 1333 (üks tuhat kolmsada kolmkümmend kolm) eurot; kannatanu A K (sünd. XXX, elukoht XXX, a/a XXX) kasuks 1024 (üks tuhat kakskümmend neli) eurot ja 60 senti; kannatanu A B (sünd. XXX, elukoht XXX, J Z a/a XXX) kasuks 1427 (üks tuhat nelisada kakskümmend seitse) eurot ja 40 senti; kannatanu J S (sünd. XXX, elukoht XXX, V S a/a XXX) kasuks 672 (kuussada seitsekümmend kaks) eurot.

Mõista A N ja D O solidaarselt välja kuritegudega tekitatud kahju: -

kannatanu A D (sünd. XXX, elukoht XXX, a/a XXX) kasuks 50 (viiskümmend) eurot; kannatanu L P (sünd. XXX, elukoht XXX, a/a XXX) kasuks 633 (kuussada kolmkümmend kolm) eurot ja 05 senti; kannatanu O J (sünd. XXX, elukoht XXX, a/a XXX) kasuks 400 (nelisada) eurot;

1-13-10413

Jätta O L (sünd. XXX, elukoht XXX) tsiviilhagi läbi vaatamata. KrMS § 310 lg-st 3 tulenevalt selgitab kohus, et kannatanul on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Mõista D O väljakannatanu I P (sünd. XXX, elukoht XXX) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 112 (ükssada kaksteist) eurot. Mõista I K välja kannatanu O K (sünd XXX, elukoht XXX) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 509 (viissada üheksa) eurot. R K rahaliste vahendite puudumisel mõista rahuldatud tsiviilhagidest tulenevalt kuriteoga tekitatud kahju välja kuni tema täisealiseks saamiseni tsiviilkostjalt A Z (ik XXX, elukoht

XXX).

A N rahaliste vahendite puudumisel mõista rahuldatud tsiviilhagidest tulenevalt kuriteoga tekitatud kahju välja kuni tema täisealiseks saamiseni tsiviilkostjalt A T (ik XXX, elukoht

XXX).

I K rahaliste vahendite puudumisel mõista rahuldatud tsiviilhagist tulenevalt kuriteoga tekitatud kahju välja kuni tema täisealiseks saamiseni tsiviilkostjalt S K (ik XXX, elukoht XXX). D O rahaliste vahendite puudumisel mõista rahuldatud tsiviilhagidest tulenevalt kuriteoga tekitatud kahju välja kuni tema täisealiseks saamiseni tsiviilkostjalt Ž O (ik XXX, elukoht XXX). Asitõendid: - CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalides, jätta kriminaalasja materjalide juurde; - mobiiltelefon NOKIA 1280, mis on leitud sõidukist VAZ 2101, reg.nr. XXX, ning DNAproovid, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis, hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - õhupüstol, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (25.09.2013.a üleandmise-vastuvõtmise akt nr 211), hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - SONY mälu esipaneel, kirves, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna hoiuruumis (23.09.2013.a üleandmise-vastuvõtmise akt nr 160), hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - DNA-proov, raudkang, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (14.01.2013.a üleandmise-vastuvõtmise akt nr 35), hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista R K riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 senti, kaitsja IRINA Žurina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 24 (kakskümmend neli) eurot, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 477 (nelisada seitsekümmend seitse) eurot ja 36 senti, kaitsja Eduard Bulattšiku poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 45 (nelikümmend viis) senti, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt 21.02.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 264 (kakssada kuuskümmend neli) eurot ja 36 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades õigeksmõistmist ühes kuriteoepisoodis ning liitkaristuse mõistmist KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel jätta osa menetluskuludest, s.o 900 (üheksasada) eurot

1-13-10413

riigi kanda. Vastavalt KrMS §-le 188 panna menetluskulude hüvitamine alaealise R K täisealiseks saamiseni tema emale A Z (ik XXX, elukoht XXX). Määrata, et A Z on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Mõista A N riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 887 (kaheksasada kaheksakümmend seitse) eurot ja 50 senti, kaitsja Vladimir Rogulski poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 64 (kuuskümmend neli) eurot ja 80 senti, kaitsja Sergei Politševi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 461 (nelisada kuuskümmend üks) eurot ja 88 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot ja 60 senti,kaitsja Eduard Bulattšiku poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 115 (ükssada viisteist) eurot ja 20 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 45 (nelikümmend viis) senti ja kaitsja Sergei Politševi poolt 21.02.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 456 (nelisada viiskümmend kuus) eurot ja 72 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades liitkaristuse mõistmist KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel jätta osa menetluskuludest, s.o 800 (kaheksasada) eurot riigi kanda. Vastavalt KrMS §-le 188 panna menetluskulude hüvitamine alaealise A N täisealiseks saamiseni tema emale A T (ik XXX, elukoht XXX). Määrata, et A T on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul. Mõista J K riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 887 (kaheksasada kaheksakümmend seitse) eurot ja 50 senti, kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 97 (üheksakümmend seitse) eurot ja 20 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot ja kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 21.02.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 252 (kakssada viiskümmend kaks) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades osalist õigeksmõistmist jätta osa menetluskuludest, s.o 900 (üheksasada) eurot riigi kanda. Vastavalt KrMS §-le 188 panna menetluskulude hüvitamine alaealise J K täisealiseks saamiseni tema emale S K (ik XXX, elukoht XXX). Määrata, et S K on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Mõista V S riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 senti, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 228 (kakssada kakskümmend kaheksa) eurot ja 72 senti ja kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt 21.02.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 264 (kakssada kuuskümmend neli) eurot ja 36 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades osalist õigeksmõistmist jätta osa menetluskuludest, s.o 900

1-13-10413

(üheksasada) eurot riigi kanda. Määrata, et V S on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Mõista D O riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 887 (kaheksasada kaheksakümmend seitse) eurot ja 50 senti, kaitsja Toomas Liiva poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 171 (ükssada seitsekümmend üks) eurot ja 60 senti, kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 376 (kolmsada seitsekümmend kuus) eurot ja 66 senti, sundtoomise kulud 24 (kakskümmend neli) eurot ja 70 senti ja kaitsja Igor Belugini poolt 21.02.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 432 (nelisada kolmkümmend kaks) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa menetluskuludest, s.o 700 (seitsesada) eurot riigi kanda. Vastavalt KrMS §-le 188 panna menetluskulude hüvitamine alaealise D O täisealiseks saamiseni tema emale Ž O (ik XXX, elukoht XXX). Määrata, et Ž O on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Mõista I K riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 senti, kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 135 (ükssada kolmkümmend viis) eurot ja 60 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot ja 60 senti, kaitsja Vladimir Rogulski poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 204 (kakssada neli) eurot ja 72 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 1 (üks) euro ja 45 senti ja kaitsja Igor Belugini poolt 21.02.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa menetluskuludest, s.o 700 (seitsesada) eurot riigi kanda. Vastavalt KrMS §-le 188 panna menetluskulude hüvitamine alaealise I K täisealiseks saamiseni tema emale S K (ik XXX, elukoht XXX). Määrata, et S K on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „süüdistatava nimi ja perekonnanimi, kriminaalasja nr 1-13-10413, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 12. märtsist 2014.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult

1-13-10413

viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 2. aprillist 2014.a.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu R K süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 26.06.2013.a kella 20.00-st kuni 27.06.2013.a kella 08.32-ni XXX hoone vastas, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis A N, sõiduauto juhiukse klaasi lõhkumise teel sisenes sõiduautosse Opel Vectra registrinumbriga XXX ning ühendades kokku süütesüsteemi juhtmed, käivitas sõiduauto mootori ja sõitis autoga Narva linnas, tekitades kannatanule varalist kahju summas 672 eurot. Samuti R K süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis A N, V T ja E M 27.06.2013.a kella 20.30-st kuni 28.06.2013.a kella 00.32-ni Narva linnas XXX hoone juures sõiduauto juhiukse klaasi lõhkumise teel sisenes A B kasutuses olnud sõiduautosse Opel Vectra registrinumbriga XXX ning ühendades kokku süütesüsteemi juhtmed, käivitas sõiduauto mootori ja sõitis autoga Narva linnas, tekitades kannatanule S Z varalist kahju summas 1424,40 eurot. Samuti R K süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis A N ja D O 05.06.2013.a kell 03.50 Narva linnas XXX hoone juures käivitas mootori M M tema kuuluvae motorolleril EAGLE 50, registrinumbriga XXX, ning sõitis motorolleril Narva linnas, tekitades kannatanule M M varalist kahju summas 350 eurot. Samuti R K süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis A N ja D O 06.06.2013.a kell 03.00 Narva linnas XXX hoone juures asuva valveparklast võttis ära V B kuuluva mootorratta GPI ARAGORN, registrinumbriga XXX, käivitas mootori ja sõitis Narva linnas, tekitades kannatanule V B varalist kahju summas 685 eurot. Samuti R K süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis A N ja D O 18.06.2013.a kella 20.45-st kuni 19.06.2013.a kella 07.45ni Narva linnas XXX hoone juures asuvast valveparklast võttis ära O J kuuluva mootorratta TMS Classic, registrinumbriga XXX ja sõitis Narva linnas, tekitades kannatanule O J varalist kahju summas 400 eurot. Samuti R K süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis A N 24.06.2013.a ajavahemikul kella 23.00-st kuni kella 11.00-ni Narva linnas XXX hoone juures asuvas parklast võttis L K kuuluva K R kasutuses olnud motorolleri TGB RSOX, registrinumbriga XXX ja sõitis Narva linnas, tekitades kannatanule L K varalist kahju summas 2000 eurot.

1-13-10413

S R K süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis A N ajavahemikul 23.06.2013.a kella 19.30-st kuni 24.06.2013.a kella 09.30ni Narva linnas XXX maja juures võttis A H kuuluva motorolleri STC registrinumbriga XXX, käivitas motorolleri mootori ja sõitis Narva linnas, tekitades kannatanule A H varalist kahju summas 400 eurot. Samuti R K süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis A N ja D O ajavahemikul 25.06.2013.a kella 22.15-st kuni 26.06.2013.a kella 05.34-ni Narva linnas XXX hoone juures juhiukseklaasi lõhkumise teel sisenes Y M kuuluvasse ja I K kasutuses olnud sõiduautosse VAZ 2105 registrinumbriga XXX ja ühendades kokku süütesüsteemi juhtmed, käivitas sõiduauto mootori ja sõitis autoga Narva linnas, tekitades kannatanule Y M varalist kahju summas 300 eurot. Samuti R K süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis A N ajavahemikul 26.06.2013.a kella 17.00-st kuni 27.06.2013.a kella 03.40-ni Narva linnas XXX hoone juures juhiukse autoklaasi lõhkumise teel sisenes A F kuuluva sõiduautosse VAZ 2101 registrinumbriga XXX ja ühendades kokku süütesüsteemi juhtmed, käivitas sõiduauto mootori ja sõitis autoga Narva linnas, tekitades kannatanule A F varalist kahju summas 600 eurot. Samuti R K süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis A N ja D O ajavahemikul 21.06.2013.a kella 19.30-st kuni 22.06.2013.a kella 06.00-ni Rakvere linnas XXX maja juures juhiukselukku lõhkumise teel sisenes S S sõiduautosse VAZ 21044 registrinumbriga XXX ja ja ühendades kokku süütesüsteemi juhtmed, käivitas sõiduauto mootori ja sõitis autoga Rakvere linnas, tekitades kannatanule S S varalist kahju summas 139 eurot. Sel moel R K pani toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt, s.o. KarS § 215 lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo. Samuti R K süüdistatakse selles, et tema 11.03.2012.a kella 21.05 paiku Jõhvi linnas XXX asuva Viru Vangla E hoone E2 osakonna kambris number XXX solvas oma ametikohustusi täitvat kolmanda üksuse valvur E H, tahtlikult visades temale avatud veepudeli, mille tulemusena veeplekid sattusid ametniku vormiriietusele. Sel moel R K pani toime võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega, s.o. KarS § 275 ettenähtud kuriteo. A N süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 26.06.2013.a kella 20.00-st kuni 27.06.2013.a kella 08.32-ni Narva linnas XXX hoone vastas, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis R K, sõiduauto juhiukse klaasi lõhkumise teel sisenes sõiduautosse Opel Vectra registrinumbriga XXX ning ühendades kokku süütesüsteemi juhtmed, käivitas sõiduauto mootori ja sõitis autoga Narva linnas, tekitades kannatanule varalist kahju summas 672 eurot. Samuti A N süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis R K, V T ja E M 27.06.2013.a kella 20.30-st kuni 28.06.2013.a kella 00.32-ni Narva linnas XXX hoone juures sõiduauto juhiukse klaasi lõhkumise teel sisenes A B

1-13-10413

kasutuses olnud sõiduautosse Opel Vectra registrinumbriga XXX ning ühendades kokku süütesüsteemi juhtmed, käivitas sõiduauto mootori ja sõitis autoga Narva linnas, tekitades kannatanule S Z varalist kahju summas 1424,40 eurot. Samuti A N süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis R K ja D O 05.06.2013.a kell 03.50 Narva linnas XXX hoone juures käivitas mootori M M tema kuuluva motorolleril EAGLE 50, registrinumbriga XXX, ning sõitis motorolleril Narva linnas, tekitades kannatanule M M varalist kahju summas 350 eurot. Samuti A N süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis R K ja D O 06.06.2013.a kell 03.00 Narva linnas XXX hoone juures asuva valveparklast võttis ära V B kuuluva mootorratta GPI ARAGORN, registrinumbriga XXX, käivitas mootori ja sõitis Narva linnas, tekitades kannatanule V B varalist kahju summas 685 eurot. Samuti A N süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis R K ja D O 18.06.2013.a kella 20.45-st kuni 19.06.2013.a kella 07.45-ni Narva linnas XXX hoone juures asuvast valveparklast võttis ära O J kuuluva mootorratta TMS Classic, registrinumbriga XXX ja sõitis Narva linnas, tekitades kannatanule O J varalist kahju summas 400 eurot. Samuti A N süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis R K 24.06.2013.a ajavahemikul kella 23.00-st kuni kella 11.00-ni Narva linnas XXX hoone juures asuvast parklast võttis L K kuuluva K R kasutuses olnud motorolleri TGB RSOX, registrinumbriga XXX ja sõitis Narva linnas, tekitades kannatanule L K varalist kahju summas 2000 eurot. Samuti A N süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis R K ajavahemikul 23.06.2013.a kella 19.30-st kuni 24.06.2013.a kella 09.30-ni Narva linnas XXX maja juurest võttis A H kuuluva motoroller STC registrinumbriga XXX, käivitas motorolleri mootori ja sõitis Narva linnas, tekitades kannatanule A H varalist kahju summas 400 eurot. Samuti A N süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis R K ja D O ajavahemikul 25.06.2013.a kella 22.15-st kuni 26.06.2013.a kella 05.34-ni Narva linnas XXX hoone juures juhiukseklaasi lõhkumise teel sisenes Y M kuuluva ja I K kasutuses olnud sõiduautosse VAZ 2105 registrinumbriga XXX ja ühendades kokku süütesüsteemi juhtmed, käivitas sõiduauto mootori ja sõitis autoga Narva linnas, tekitades kannatanule Y M varalist kahju summas 300 eurot. Samuti A N süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis R K ajavahemikul 26.06.2013.a kella 17.00-st kuni 27.06.2013.a kella 03.40-ni Narva linnas XXX hoone juures juhiukse autoklaasi lõhkumise teel sisenes A F kuuluva sõiduautosse VAZ 2101 registrinumbriga XXX ja ühendades kokku süütesüsteemi juhtmed, käivitas sõiduauto mootori ja sõitis autoga Narva linnas, tekitades kannatanule A F varalist kahju summas 600 eurot.

1-13-10413

Samuti A N süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis R K ja D O ajavahemikul 21.06.2013.a kella 19.30-st kuni 22.06.2013.a kella 06.00-ni Rakvere linnas XXX maja juures juhiukselukku lõhkumise teel sisenes S S sõiduautosse VAZ 21044 registrinumbriga XXX ja ja ühendades kokku süütesüsteemi juhtmed, käivitas sõiduauto mootori ja sõitis autoga Rakvere linnas, tekitades kannatanule S S varalist kahju summas 139 eurot. Sel moel A N pani toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt, s.o. KarS § 215 lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo. Samuti A N süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis J K ja tundmatute isikutega ajavahemikul detsembrist 2012.a kuni 12.05.2013.a Narva linnas füüsilist vägivallaga ähvardades ja füüsilise vägivalda kasutades, nimelt lõi kannatanutele rusikatega keha piirkonda, korduvalt nõudis raha ja isiklike esemete üleandmist alaealiste F D ja V Ž, saades kannatanult sularaha üldsummas 6,5 eurot. Sel moel A N pani toime varalise kasu üleandmise nõudmise, kui on kasutatud vägivalda, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt,s.o. KarS § 214 lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo. Samuti A N süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud väljapressimise, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis D O ja koos alla 14-aastase N J ja I B, 31.05.2013.a kella 20.00 paiku Narva linnas XXX majast jälitas A D XXX maja esimese trepikojani, kus ta, ähvardades A D õhupüstoliga M84, kal.4,5 mm, nõudis talt mobiiltelefoni üleandmist ja seejärel, haaras kannatanu pükse taskust, vigastades pükse, mobiiltelefoni Sony Ericsson Xperia, maksumusega 240 eurot, samuti võttis kannatanu seljast jope, maksumusega 50 eurot. Sel moel A N pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise, grupi poolt,relvaga ähvardades, s.o. KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo. Samuti J K süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis A N ja tundmatu isikutega ajavahemikul detsembrist 2012.a kuni 12.05.2013.a Narva linnas füüsilist vägivalda ähvardades ja füüsilist vägivalda kasutades, nimelt lõi kannatanutele rusikatega keha piirkonda, korduvalt nõudis raha ja isikliku esemete üleandmist alaealiste F D ja V Ž, saades kannatanult sularaha üldsummas 6,5 eurot. Samuti J K süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud väljapressimise, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis V S ähvardas alaealist D L füüsilise vägivalla kasutamisega ja nõudis talt raha üleandmist, seetõttu D L võttis oma ema rahakotti pangakaardi ja koos V S ja J K sõitis Narva linnas XXX asuva pangaautomaadi juurde ja võttis sealt 50 eurot ja andis raha J K, seejärel sõitis XXX Maxima XX kaupluse juurde, kus võttis veel 100 eurot ja andis raha V S. Sel moel J K pani toime varalise kasu üleandmise nõudmise, kui on kasutatud vägivalda, isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise, grupi poolt,s.o. KarS § 214 lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo.

1-13-10413

V S süüdistatakse selles, et tema 10.02.2013.a kella 04.19 paiku, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis A N ja V Z, aknaklaasi asendava vineeri lõhkumise teel, sisenes Narva linnas XXX asuvasse RK ja varastas tubakatooteid üldmaksumusega 1401,40 eurot, tekitades AS R varalist kahju eelnimetatud summas. Oma nimetatud tegudega pani V S toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, grupi poolt, sissetungimisega, s.o. KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ettenähtud kuriteo. Samuti V S süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis J K ähvardas alaealist D L füüsilise vägivalla kasutamist ja nõudis tal raha üleandmist, seetõttu D L võttis oma ema rahakottist pangakaardi ja koos V S ja J K sõitis Narva linnas XXX asuva pangaautomaadi juurde ja võttis sealt 50 eurot ja andis raha J K, seejärel sõitis XXX tänava Maxima XX kaupluse juurde, kus võttis veel 100 eurot ja andis raha V S. Sel moel V S pani toime varalise kasu üleandmise nõudmise, kui on kasutatud vägivalda, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt,s.o. KarS § 214 lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo. D O süüdistatakse selles, et tema 01.11.2012.a kell 15.15 paiku Narva linnas XXX kaupluse Maxima juures kasutas vägivalda alaealise A V suhtes, nimelt lõi teda peaga näkku, tekitades kannatanule füüsilist valu ja ninaluu murru. Sel moel D O pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise,s.o. KarS § 121 ettenähtud kuriteo. Samuti D O süüdistatakse selles, et tema olles isik, kes on varem toime pannud varguse, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis A N ja D O 05.06.2013.a kell 03.50 Narva linnas XXX hoone juures käivitas mootori M M kuuluval motorolleril EAGLE 50, registrinumbriga XXX, ning sõitis motorolleril Narva linnas, tekitades kannatanule M M varalist kahju summas 350 eurot. Samuti D O süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis A N ja D O 06.06.2013.a kell 03.00 Narva linnas XXX hoone juures asuva valveparklast võttis ära V B kuuluva mootorratta GPI ARAGORN, registrinumbriga XXX, käivitas mootori ja sõitis Narva linnas, tekitades kannatanule V B varalist kahju summas 685 eurot. Samuti D O süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis A N ja D O 18.06.2013.a kella 20.45-st kuni 19.06.2013.a kella 07.45ni Narva linnas XXX hoone juures asuvast valveparklast võttis ära O J kuuluva mootorratta TMS Classic, registrinumbriga XXX ja sõitis Narva linnas, tekitades kannatanule O J varalist kahju summas 400 eurot. Samuti D O süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis A N ja R K ajavahemikul 25.06.2013.a kella 22.15-st kuni 26.06.2013.a kella 05.34-ni Narva linnas XXX hoone juures juhiukseklaasi lõhkumise teel sisenes Y M

1-13-10413

kuuluva ja I K kasutuses olnud sõiduautosse VAZ 2105 registrinumbriga XXX ja ühendades kokku süütesüsteemi juhtmed, käivitas sõiduauto mootori ja sõitis autoga Narva linnas, tekitades kannatanule Y M varalist kahju summas 300 eurot. Samuti D O süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis R K ja A N ajavahemikul 21.06.2013.a kella 19.30-st kuni 22.06.2013.a kella 06.00-ni Rakvere linnas XXX maja juures juhiukselukku lõhkumise teel sisenes S S sõiduautosse VAZ 21044 registrinumbriga XXX ja ja ühendades kokku süütesüsteemi juhtmed, käivitas sõiduauto mootori ja sõitis autoga Rakvere linnas, tekitades kannatanule S S varalist kahju summas 139 eurot. Sel moel D O pani toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt, s.o. KarS § 215 lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo. D O süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis A N ja koos alla 14aastase N J ja I B, 31.05.2013.a kella 20.00 paiku Narva linnas XXX majast jälitas A D XXX maja esimese trepikojani, kus ta, ähvardades A D õhupüstoliga M84, kal.4,5 mm, nõudis talt mobiiltelefoni üleandmist ja seejärel, haaras kannatanu pükse taskust, vigastades pükse, mobiiltelefon Sony Ericsson Xperia, maksumusega 240 eurot, samuti võttis kannatanu seljast jope, maksumusega 50 eurot. Sel moel D O pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pannud vägivallaga, grupi poolt,relva ähvardades, s.o. KarS § 200 lg 2 p 7, 8 ettenähtud kuriteo. Samuti D O süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis tundmatute isikutega ajavahemikul alates 01.07.2012.a kuni 25.08.2012.a Narva linnas nõudis alaealist K P raha summas 2 eurot ja kohtudes K P 25.08.2012.a kella 16.26 paiku Narva linnas XXX hoone juures, nõudis temalt raha summas 120 eurot, ähvardades kasutada kannatanu suhtes vägivalda juhul, kui ta raha ei anna. Pärast seda, kui K P keeldus raha üleandmisest, D O lõi teda käega näkku ja võttis oma nõuede tagamiseks kannatanule kuuluva mängukonsooli Play Station Portable, koos mälukaardiga, üldmaksumusega 127 eurot. Sel moel D O pani toime varalise kasu üleandmise nõudmise, kui on kasutatud vägivalda, grupi poolt,s.o. KarS § 214 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo. Samuti D O süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul alates 24.10.2012.a kuni 25.10.2012.a, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis A N ja tundmatu isikuga, Ida-Virumaal Vaivara vallas aiandusühistus XXX, akna ja ukse lõhkumise teel, sisenes L P kuuluvasse kauplusse, kust varastas toiduaineid ja alkohoolseid jooke üldmaksumusega 360,05 eurot, tekitades kannatanule L P varalist kahju, arvestades akna ja ukse taastamise kulud, summas 633 eurot. Oma nimetatud tegudega pani D O toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt, sissetungimisega, s.o. KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ettenähtud kuriteo. Samuti D O süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul alates 24.10.2012.a kuni 25.10.2012.a, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis A N ja tundmatu isikuga, Ida-Virumaal Vaivara vallas aiandusühistus XXX, akna lõhkumise teel, sisenes V T kuuluvasse eramajja nr 404, tekitades

1-13-10413

kannatanule varalist kahju, arvestades aknaklaasi ja majas endise seisu taastamise kulud, summas 220 eurot. Oma nimetatud tegudega pani D O toime valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesseebaseadusliku tungimise, grupi poolt, s.o. KarS § 266 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo. I K süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult A N ja tundmatu isikutega 22.12.2012.a kella 06.00 paiku aknaklaasi asendava vineeri lõhkumise teel, sisenes Narva linnas XXX asuvasse R-K ja varastas tubakatooteid üldmaksumusega 776,60 eurot, tekitades AS R varalist kahju eelnimetatud summas. Samuti I K süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, taas 25.01.2013.a kella 01.50 paiku, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis tundmatute isikutega, metallist ribikardinate lõhkumise teel, sisenes Narva linnas XXX asuvasse R-K ja varastas tubakatooteid üldmaksumusega 198,05 eurot, tekitades AS R varalist kahju eelnimetatud summas. Oma nimetatud tegudega pani I K toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt, sissetungimisega, s.o. KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo. II Kohtuistung Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 233 lg-le 1 lahendab kohus lühimenetluses kriminaalasja kriminaaltoimiku materjali põhjal. Süüdistatav R K tunnistas ennast süüdi kõikides talle inkrimineeritud kuriteoepisoodides, v.a kannatanu O J episoodis. Süüdistatavad A N, J K, V S, D O ja I K tunnistasid ennast süüdi kõikides neile käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud kuriteoepisoodides. Süüdistatav I K kahetses toimepandut. Keegi süüdistatavatest ei taotlenud enda ülekuulamist ning nad kõik võtsid tsiviilhagid õigeks. Tsiviilkostjatel A T, Ž O ja S K ei olnud pretensioone tsiviilhagide osas. Tsiviilkostja A Z teatas tsiviilhagide kohta, et tal on ükskõik, tema maksma ei hakka. Menetlusosalised olid nõus sellega, et lugeda kõik kriminaaltoimikus olevad tõendid avaldatuks ning kohus leidis, et saab lugeda tõendid avaldatuks ning see ei ole vastuolus kohtuistungi avalikkuse põhimõttega. Prokuröri abi leidis, et süüdistatavate süü on tõendatud kriminaalasja materjalidega ja süüdistatavate enda ütlustega. Kaitsja Oleg Gorškaljov leidis, et R. K esitatud süüdistus on põhjendatud, v.a üks episood, mis on seotud kannatanu O J. V. S esitatud süüdistus on põhjendatud. Kaitsja Sergei Politšev, Vladimir Rogulski ja Jekaterina Jevšina leidsid, et nende kaitsealustele esitatud süüdistus on põhjendatud. Kaitsja Igor Belugin leidis, et D. O suhtes episood, mis on kvalifitseeritud KarS § 214 järgi, on õige kvalifitseerida KarS § 200 lg 1 järgi. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas

1-13-10413

R K süüdistatuna KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises  Mootorsõiduki Opel Vectra registrinumbriga XXX omavoliline kasutamine R K poolt grupis A N süüdistuses ära toodud ajal ja kohas – kannatanu J S Kohus leiab, et R K poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud ennast süüdi selles kuriteoepisoodis. Samuti tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteokoosseisu objektiivse koosseisu täitmist kaassüüdistatava A N ütlused, milles ta on ennast samuti süüdi tunnistanud. Lisaks süüdistatavate süüd omaksvõtvatele ütlustele tõendavad R K poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist süüdistuses toodud ajal ja kohas kannatanu J S ütlused, mille kohaselt 26.06.2013 kella 20 paiku ta parkis oma valge auto Opel Vectra reg nr XXX Narva XXX Rootsi lõvi juurde parklasse. Ise läks kannatanu jõe peale kalale. Kui ta tagasi jõudis 27.06.2013 kella 8 paiku, siis avastas, et autot ei ole kohal. Nimetatud kannatanu ütlustega on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I köide tl 229-238), mille kohaselt on vaatlusobjektiks valge kerega sõiduauto Opel Vectra registreerimisnumbriga XXX. Pagasiruumis asuvad kaks registreerimisnumbrit XXX. Pagasiruumi vasakpoolne küljeklaas on lõhutud. Süütelukk on lõhutud, deformeerunud on metall lukuava juurest. Salongi tagumises osas põrandal ja tagumisel istmel on hulgaliselt klaasikilde. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et R K täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et R. K pani asja omavolilise kasutamise toime otsese tahtlusega. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja R. K pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd süüdistatavate R. K ja A. N endi ütluste kohaselt panid nad asja omavolilise kasutamise toime ühiselt ja kooskõlastatult, siis on tegemist võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega grupi poolt. Mõlemad lisasid tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine.  Mootorsõiduki Opel Vectra registreerimisnumbriga XXX omavoliline kasutamine R K poolt süüdistuses ära toodud ajal ja kohas grupis A N, V T ja E M – kannatanu S Z Kohus leiab, et R K poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud ennast süüdi selles kuriteoepisoodis. Samuti tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist kaassüüdistatavate ütlused, milles nad on ennast süüdi tunnistanud selle kuriteo toimepanemises. Lisaks süüdistatavate poolt süüd omaksvõtvatele ütlustele tõendavad R K poolt asja omavolilist kasutamist süüdistuses ära toodud ajal ja kohas ka kannatanu J Z ütlused (I köide tl 180-184), mille kohaselt 28.06.2013.a kella 00.32 ajal tema isa S Z helistas talle, ütles, et ärandati auto Opel Vectra

1-13-10413

XXX, mis on arvel tema isa nimel, aga faktiliselt kasutab autot tema. Isale teatati ärandamisest politseist. Kannatanu kontrollis kohta, kus auto seisis XXX juures viimase sissekäigu juures ja avastas, et tõepoolest autot ei ole kohal. Viimast korda nägi kannatanu autot 27.01.2013.a õhtul kella 20.30 paiku. Nimetatud kannatanu ütlustega on kooskõlas tunnistaja M L ütlused, mille kohaselt olles 27.06.2013 autopatrullis kutsungiga „4479” koos patrullpolitseinik A K kui kell 23:40 said nad väljakutse aadressile XXX, Narva linn, kus maja ees seisab sõiduk ja kostub vali muusika. Sõites väljakutsele mööda Kerese tn suunaga Energia tn poole, nägid nad valget värvi sõidukit reg nr XXX Opel Vectra ja pöörasid ringi, et kontrollida. Opel Vectra juht eiras peatumismärguannet, lisas kiirust ja üritas nende eest pageda. Sõiduauto roolis oli 16-aastane R K, kellel olid ilmsed joobetunnused. Sõidukis viibisid veel A N, E M ja V T. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I köide tl 200209), mille kohaselt vaatlusobjektiks on valge kerega sõiduauto Opel Vectra registreerimisnumbriga XXX. Süüteluku juhtmed on välja tiritud ja ripuvad salongis. R. K poolt mootorsõiduki omavolilist kasutamist kogumis eeltoodud tõenditega tõendavad ka kannatanu A B ütlused, mille kohaselt pärast sõiduauto Opel Vectra reg. märgiga XXX ärandamist ja selle tagastamist olid avastatud puudused selle tehnilises osas. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et R K täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et R. K pani asja omavolilise kasutamise toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja R. K pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd süüdistatavate endi ütluste kohaselt panid nad asja omavolilise kasutamise toime ühiselt ja kooskõlastatult, siis on tegemist võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega grupi poolt. Kõik süüdistatavad lisasid tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine, s.o mootorsõiduki omavoliline ajutine kasutamine.  Motorolleri EAGLE 50 registreerimisnumbriga XXX omavoliline kasutamine R K poolt süüdistuses toodud ajal ja kohas grupis A N ja D O – kannatanu M M Kohus leiab, et R K poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud ennast süüdi selles kuriteoepisoodis. Samuti tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist kaassüüdistatavate A N ja D O ütlused, mille kohaselt on nad ennast samuti süüdi tunnistanud selle kuriteo toimepanemises. Lisaks süüdistatavate süüd omaksvõtvatele ütlustele tõendavad R K poolt asja omavolilist kasutamist süüdistuses toodud ajal ja kohas kannatu M M ütlused (I köide tl 1-3; 5-8), mille kohaselt 04.06.2013.a kell 19.30 sõitis ta tööle oma motorolleriga EAGLE 50 reg. märk XXX mark YIYING mudel YY50QT-5(2006) valge (hõbedane) – rohelist värvi hinnaga 350 eurot. Tema töökoht asub aadressil XXX ja motoroller oli pargitud maja ette. 05.06.2013.a kella 03.50 paiku

1-13-10413

avastas ta, et motorollerit ei ole maja ees. Videokaamerate salvestistest on näha, et motorolleri varastasid kolm noormeest kell 03.43. Laupäeval 8. juunil kella 22.50 ajal tema tuttav D N, kelle naine V töötab tunnistajaga koos käisid kaupluses Prisma. Kaupluse külgmise ukse juures V nägi motorollerit, mis sarnanes kannatanu omaga. D ütles, et sellega sõitsid ära 2 noormeest. Pühapäeva hommikul ta käis Pirsmas, et vaadata videokaamera salvestisi ja motorollerit lähemalt vaadata. Üldise välimuse järgi motoroller väga sarnanes tema omaga. Nimetatud kannatanu ütlused on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokolliga (I köide tl 10-21), mille kohaselt on salvestised videokaameratelt, mis on paigutatud Narva, XXX hoonele ja kauplusele Prisma Narvas. Videokaamera on suunatud autoparklasse hoone ees, ühe auto kõrval on motoroller. Kell 03.05.07 tänavale vastaspool ilmuvad 3 noormeest. Kell 03.05.16 üks neist – valgete triipudega jopes ja kapuuts peas, läheb motorolleri juurde, kaks teist seisavad vastastänaval. Vaadanud motorollerit, kell 03.05.21 noormees läheb sõprade juurde tagasi, pärast seda kõik kolmekesi lahkuvad Koidu tn poole. Kell 03.42.26 Viru tn poolt tuleb motorolleri juurde valgete triipudega jopes ja kapuuts peas noormees, vaatab motorollerit ja kell 03.42.35 eemaldub sellest vastasmaja poole. Kell 03.43.03 noormees tuleb motorolleri juurde tagasi, võtab selle jalalt maha ja lükkab Viru tn poole. XXX maja poolt jookseb tema juurde teine noormees ja aitab tal lükata motorollerit, lükates seda tagant maja nr XXX. Salvestiselt videokaameralt, mis on paigaldatud kaupluse Prisma hoonele aadressil XXX, Narva ja suunatud autoparklasse külgsissepääsu ees, nähtub, et kell 22.37.42 sissepääsu juurde sõidab erkroheline motoroller kahe noormehega. Seda, et süüdistatavale inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitis süüdistatav enda tegevusega tõendavad ka tunnistaja N J ütlused, mille kohaselt ta õpib XXX 2013.a juunikuust. Paar päeva enne Tapale minekut, öisel ajal, kellaaeg ja kuupäev ei ole tal meeles, tema koos R K, D O ja A N jalutasid Narva linnas. Nad läksid mööda tolli hoonet Vestervalli tänaval. Nad nägid helerohelist pargitud motorollerit. Nad otsustasid seda ärandada selleks, et sellega sõidutada. N ja O läksid motorolleri juurde, tõmbasid sellel toe maha ja viisid naaberhoovidesse. Tunnistaja ja K aga seisid lähedal. K ja N panid selle motorolleri käima juhtmete ühendamise teel. Nad sõitsid selle motorolleriga kõik kordamööda. Kuna motorolleris oli vähe bensiini, nad jätsid selle põõsastesse Karja tänaval psühhiaatriahaigla kõrval. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et R K täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et R. K pani asja omavolilise kasutamise toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja R. K pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd süüdistatavate endi ütluste kohaselt panid nad asja omavolilise kasutamise toime ühiselt ja kooskõlastatult, siis on tegemist võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega grupi poolt. Kõik süüdistatavad lisasid tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine, s.o motorolleri omavoliline ajutine kasutamine.  Mootorratta GPI ARAGORN registrinumbriga XXX omavoliline kasutamine R K poolt süüdistuses toodud ajal ja kohas grupis A N ja D O – kannatanu V B Kohus leiab, et R K poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud

1-13-10413

tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud ennast süüdi selles kuriteoepisoodis. Samuti tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist kaassüüdistatavate ütlused, mille kohaselt on nad ennast samuti süüdi tunnistanud selle kuriteo toimepanemises. Lisaks süüdistatavate süüd omaksvõtvatele ütlustele tõendavad R K poolt asja omavolilist kasutamist süüdistuses toodud ajal ja kohas grupis A N ja D O kannatanu V B ütlused (I köide tl 27-30), mille kohaselt eile 05.06.2013.a kella 17 ajal pani ta oma mootorratta Kreenholmi viadukti all olevasse parklasse. Ta jättis mootorratta valvuriputka juurde. Kui järgmisel hommikul 06.06.2013.a kella 07.30 ajal ta parklasse jõudis oma mootorrattale järele, siis seda ei olnud kohal. Ta pöördus kohe valvuri poole. Valvur oli purjus. Ta selgitas talle, et öösel kella 03.00 ajal keegi tuli ja ajas tema mootorratta välja. Neid kannatanu ütluseid kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll (I köide tl 34-35), mille kohaselt on vaadeldud parklat asukohaga Narva, XXX ning selle kohaselt parkla sissesõidust vasakul viadukti toe juures on valvuriputka. Kannatanu V B ütlustega haakuvad ka tunnistaja S R ütlused, mille kohaselt ta töötab turvamehena parkas asukohaga XXX. Kui ta ta 05.06.2013 tööle läks öisesse vahetusse, siis motoroller – vist must või tumesinine mingite joonistustega tiibadel, seisis juba valvuriputka lähedal, päris parkla sissepääsu lähedal. Kella nelja paiku öösel ta pani tähele, et motorollerit ei ole kohal. Millal nimelt see ära võeti, ta ei näinud, võimalik, et sel ajal ta lihtsalt oli ringkäigul. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et R K täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et R. K pani asja omavolilise kasutamise toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja R. K pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd süüdistatavate endi ütluste kohaselt panid nad asja omavolilise kasutamise toime ühiselt ja kooskõlastatult, siis on tegemist võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega grupi poolt. Kõik süüdistatavad lisasid tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine, s.o mootorsõiduki omavoliline ajutine kasutamine.  Mootorratta TMS Classic registrinumbriga XXX omavoliline kasutamine R K poolt süüdistuses toodud ajal ja kohas grupis A N ja D O – kannatanu O J Süüdistatav R K ennast süüdi ei tunnistanud selle kuriteo toimepanemises. Samuti ei tulene kaassüüdistatavate ütlustest, et R K oleks osalenud selle kuriteo toimepanemises. Kannatanu O J ütlustega (I köide tl 43-47) on tõendatud see, et ajavahemikul 18.06.2013.a kell 20.45-st kuni 19.06.2013.a kella 07.45-ni Narva linnas XXX hoone juures toimus tema asja omavoliline kasutamine. Tema ütlustest tuleneb see, et 18.06.2013.a kella 20.45 ajal pani ta oma motorolleri Peugeot keskuse tasulisse parklasse Narvas Tiimani tn. 16.09.2013.a kella 07.45 ajal läks ta motorollerile järele ja ei leidnud seda parklast. Tunnistaja A G ütlused haakuvad kannatanu O J ütlustega ning nende kohaselt töötab ta valvurina tasulises parklas, mis asub Peugeot keskuses aadressil XXX. Parkla kujutab endast avatud

1-13-10413

sisehoovi kahe sissepääsuga. 18.06.2013.a asus ta vahetusse nagu tavaliselt ja kella 21 paiku klient J pani parklasse oma mopeedi. Hommikul tuli klient J ja avastas oma mopeedi varguse, seejuures kõrval vana mopeed oli alles. Arvestades, et parklal on videokaamerad, siis hommikul vaatas ta salvestise läbi ja avastas, et 19.06.2013.a kella 04.00-04.30 ajal (enam täpselt ei mäleta) tulid parklasse kaks noormeest, kes vaadanud kahte mopeedi, mis kõrvuti seisid, ajasid ära uuema, seejuures nagu sisenesid nii ka mopeediga väljusid – jalgvärava kaudu. Nende tunnistaja ütlustega haakub sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I köide tl 55-60). Kohus leiab, et kannatanu O J ütlustega on tõendatud see, et toimus tema mootorratta TMS Classic registrinumbriga XXX omavoliline kasutamine. Tunnistaja A G ütlustest tuleneb see, et kuriteo toimepanemisel osales kaks noormeest. Ka sündmuskoha vaatlusprotokoll ei tõenda seda, et R K oleks osalenud selle kuriteo toimepanemisel. Seega kohus leiab, et ei leidnud kohtule esitatud tõenditega tõendamist see, et R K oleks täitnud enda käitumisega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu ja seetõttu tuleb ta selles kuriteoepisoodis õigeks mõista.  Motorolleri TGB RSOXA registrinumbriga XXX omavoliline kasutamine R K poolt süüdistuses toodud ajal ja kohas grupis A N – kannatanu L K Kohus leiab, et R K poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud ennast süüdi selles kuriteoepisoodis. Samuti tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist kaassüüdistatava A N ütlused, mille kohaselt on ta ennast samuti süüdi tunnistanud selle kuriteo toimepanemises. Lisaks süüdistatavate süüd omaksvõtvatele ütlustele tõendavad R K poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist tunnistaja K R ütlused, mille kohaselt ta on motorolleri TGBRSOX punast-musta värvi reg nr XX kasutaja. See motoroller on registreeritud tema vanaisa J K nimele, kes suri 2013.a veebruaris. Seetõttu selle motorolleri faktiliseks kasutajaks on tema vanaema L K. 24.06.2013.a kella 03:00 ajal parkis ta ülalnimetatud motorolleri autokaupluse Haski, Narva, XXX, parklasse ja läks koju. Samal päeval kella 11 ajal läks ta tagasi ülalnimetatud kohta ja avastas, et motorollerit seal kohal ei ole. Need tunnistaja ütlused on kooskõlas kannatanu L K ütlustega (I köide tl 67-70), mille kohaselt on ta motorolleri TGB RSOX reg nr XXX omanik. Selle motorolleri ostis tema mees J K, kes suri selle aasta jaanuaris ja motoroller jäi talle päranduseks. Ta lubas motorollerit kasutada oma lapselaps K R. 24.06.2013 kella 11 ajal talle helistas tema poeg A R ja ütles, et motoroller varastati. Seda, et toimus motorolleri omavoliline kasutamine tõendavad ka tunnistaja D B ütlused (I köide tl 71-73), mille kohaselt 24.06.2013.a kella 10 ajal talle helistas tema nõbu A R ja teatas talle, et leidis Kadastiku karjääri juurest motorolleri. Samuti tõendavad seda tunnistaja A R ütlused, mille kohaselt 2013.a juulis, kuupäeva ta täpselt ei mäleta, kella 10 paiku helistas tema mobiiltelefonile ema N ja teatas, et ta leidis motorolleri Oru tn tiigi juurest. Motorolleri istme all olid selle dokumendid, mis ta tahab uurimisele vabatahtlikult välja anda. Nimetatud dokumenti on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga (I köide tl 80-83) ning selle kohaselt on vaatlusobjektiks registreerimistunnistus numbriga XXX, mis on välja antud motorollerile TGB registreerimisnumbriga XXX. Omaniku lahtrisse on trükitud järgmised andmed: K J, XXX. Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et R K täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani

1-13-10413

teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et R. K pani asja omavolilise kasutamise toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja R. K pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd süüdistatavate endi ütluste kohaselt panid nad asja omavolilise kasutamise toime ühiselt ja kooskõlastatult, siis on tegemist võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega grupi poolt. Mõlemad süüdistatavad lisasid tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine, s.o motorolleri omavoliline ajutine kasutamine.  Motorolleri STC registrinumbriga XXX omavoliline kasutamine R K poolt süüdistuses toodud ajal ja kohas grupis A N – kannatanu A H Kohus leiab, et R K poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud ennast süüdi selles kuriteoepisoodis. Samuti tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist kaassüüdistatava A N ütlused, mille kohaselt ta on ennast samuti süüdi tunnistanud selle kuriteo toimepanemises. Lisaks süüdistatavate poolt süüd omaksvõtvatele ütlustele tõendavad R K poolt asja omavolilist kasutamist süüdistuses toodud ajal ja kohas kannatanu A H ütlused (I köide tl 90-93), mille kohaselt ta on mopeedi STC reg nr XXX omanik. 23.06.2013.a parkis ta oma mopeedi maja juurde aadressile Narva, XXX esimese sissekäigu juurde, pani rooli lukku. 24.06.2013 kella 09:30 paiku läks ta välja ja avastas oma mopeedi kadumise. Mopeed oli tumesinine, esi- ja tagaosal valged vahekiilud, rattad olid värvitud erkkollaseks, kahvel ja tagumine amortisaator oli värvitud punaseks. Mopeedil vasakul on kriimustus piki mopeedi korpust, paagil on remondijäljed – 2 epoksüüdvaiguga klaaskangast lappi, mis on musta värviga üle värvitud. R K poolt asja omavolilist kasutamist tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I köide tl 94-100), mis haakub eeltoodud tõenditega ja mille kohaselt on vaadelavaks sündmuskohaks Narva linnas aadressil XXX asuva kahekordse maja vastas paiknev haljasala. Põõsaste vahel seisab motoroller registreerimisnumbriga XXX. Esimese ja tagumise ratta veljed on värvitud heleroheliseks. Tagumised amortisaatorid ja esiratta kahvel on värvitud punaseks. Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et R K täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et R. K pani asja omavolilise kasutamise toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja R. K pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd süüdistatavate endi ütluste kohaselt panid nad asja omavolilise kasutamise toime ühiselt ja kooskõlastatult, siis on tegemist võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega grupi poolt. Mõlemad süüdistatavad lisasid tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine, s.o motorolleri omavoliline ajutine kasutamine.

1-13-10413

 Sõiduauto VAZ 2105 registrinumbriga XXX omavoliline kasutamine R K poolt süüdistuses toodud ajal ja kohas grupis A N ja D O – kannatanu Y M Kohus leiab, et R K poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud ennast süüdi selles kuriteoepisoodis. Samuti tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist kaassüüdistatavate ütlused, mille kohaselt nad on ennast samuti süüdi tunnistanud selle kuriteo toimepanemises. Lisaks süüdistatavate süüd omaksvõtvatele ütlustele tõendavad R K poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist kannatanu Y M ütlused, mille kohaselt on tal punane auto VAZ 2105 reg nr XXX, mille kasutamiseks andis ta volituse I K. Ise ta autot ei kasutanud haiguse tõttu. 26.06.2013.a kella 9 ajal hommikul K helistas talle telefonitsi ja teatas, et tundmatud isikud ärandasid tema auto, mille K oli parkinud Narva hotelli juurde. Kes võis tema auto ärandada, ta ei tea. Auto väärtus 300 eurot. Nimetatud kannatanu ütlused haakuvad tunnistaja I K ütlustega, mille kohaselt kasutab ta volituse alusel autot VAZ 2105, punane, reg nr XXX, mis kuulub J M. 26.06.2013 kella 07.50 ajal jõudis ta hotelli Narva juurde ja avastas, et autot ei ole parklas. Ta pöördus hotelli juhtkonna poole, kes näitas talle parklasse suunatud videokaamera videosalvestist. Videosalvestisel ta nägi, et 26.06.2013 kell 05.34 kultuurimaja Rogodiv juurde ülekäiguraja poolt tuleb auto poole tundmatu mees heledais rõivais. Videosalvestisel autot hästi näha ei olnud, kuna puu ja mikrobuss varjasid seda, aga pärast seda auto sõitis parklast ära Grafovi tn poole hotelli Narva ja kaupluse Gigant vahel. Seda, et R K pani toime asja omavolilise kasutamise süüdistuses ära toodud ajal ja kohas tõendavad ka tunnistaja N O ütlused, mille kohaselt 26.06.2013 kella 09:30 ajal oli ta sanatooriumi katlamaja juures ja pani tähele, et turvafirma platsile sõitis punane auto VAZ. Auto peatus u 50 m temast eemal. Ta nägi, et autost väljus noormees vanuses 20-21 aastat, seljas must T-särk ja hallid põlvpüksid, mustad lühikesed juuksed, kasv u 175-170 cm, kõhna kehaehitusega, eurooplase välimusega. Ta pööras temale tähelepanu, kuna see noormees lõi jalaga ust, kui seda kinni pani. Ta pani tähele, kuna tema arvamuse järgi peremees ei peaks nii suhtuma oma varasse. Kes veel autos oli, ta ei näinud, kuna osaliselt varjas autot hoone nurk. Pärast seda ta nägi, et noormees, kes ukse kinni pani, läks mööda teed üles mere poole. Ta märkas, et temaga koos läksid veel kaks noort inimest vanuses 20-21 aastat, aga neid noori inimesi ta ei vaadanud. Poole tunni pärast sõitis selle auto juurde politsei. Seda, et R K täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu tõendavad ka A O ütlused (I köide tl 124-128), mis on kooskõlas ka teiste eelpool nimetatud tõenditega. Nimelt tuleneb neist see, et vana punase Žiguliga sõitsid nad kõik koos, s.o K, N, O ja tema NarvaJõesuusse, kus ka sõitsid veidi ringi. Autoroolis oli alati K. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I köide tl 129-137), mille kohaselt on vaatlusobjektiks sõiduauto VAZ 2105 reg nr XXX, mis oli pargitud XXX. Auto kere on punast värvi viie uksega. Vaatluse momendil autouksed on lahti, juhiukse sulgur on vigastatud – kõver. Autouksed on kinni tõmmatud, aga mitte lukus. Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et R K täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et R. K pani asja omavolilise kasutamise toime

1-13-10413

otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja R. K pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd süüdistatavate endi ütluste kohaselt panid nad asja omavolilise kasutamise toime ühiselt ja kooskõlastatult, siis on tegemist võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega grupi poolt. Kõik süüdistatavad lisasid tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine, s.o sõiduauto omavoliline ajutine kasutamine.  Sõiduauto VAZ 2101 registrinumbriga XXX omavoliline kasutamine R K poolt süüdistuses toodud ajal ja kohas grupis A N– kannatanu A F Kohus leiab, et R K poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud ennast süüdi selles kuriteoepisoodis. Süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist tõendavad ka kaassüüdistatava ütlused, mille kohaselt ta on ennast samuti süüdi tunnistanud selle kuriteo toimepanemises. Lisaks süüdistatavate süüd omaksvõtvatele ütlustele tõendavad R K poolt asja omavolilist kasutamist kannatanu A F ütlused (I köide tl 142-146), mille kohaselt ta valdab autot VAZ 2101 reg nr XXX. 26.06.2013 kell 17 parkis ta oma auto XXX maja hoovi. Autole on paigaldatud signalisatsioon. 27.06.2013 kella 03.40 ajal kuulist ta, et autos signalisatsiooni andur hakkas tööle. Ta ei hakanud välja minema, kuna autos ei olnud hinnalisi asju ja lülitas signalisatsiooni välja akna kaudu. Kella 04:40 ajal fonoluku kaudu politseinikud kutsusid teda välja. Kui ta politseinike juurde läks, siis nägi, et tema auto parempoolne esiukse aken on lahti, nägi ka, et parempoolse esiukse õhuaken on lahti, mille ta enne seda oli traadiga kinni pannud. Ta märkas ka, et auto kapott oli praokil. Nimetatud kannatanu ütlustega on kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I köide tl 147-153), mille kohaselt on vaatlusobjektiks sõiduauto VAZ 2101 reg nr XXX, mis on pargitud Narva , XXX maja hoovi. Auto kere on roheline, auto on viie uksega. Vaatluse momendil autouksed on lahti, uste lukkudel nähtavaid vigastusi ei ole, parempoolse esiukse klaas on alla lastud, õhuaken veidi lahti. Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et R K täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et R. K pani asja omavolilise kasutamise toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja R. K pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd süüdistatavate endi ütluste kohaselt panid nad asja omavolilise kasutamise toime ühiselt ja kooskõlastatult, siis on tegemist võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega grupi poolt. Kõik süüdistatavad lisasid tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine, s.o sõiduauto omavoliline ajutine kasutamine.

1-13-10413

 Sõiduauto VAZ 21044 registrinumbriga XXX omavoliline kasutamine R K poolt süüdistuses toodud ajal ja kohas grupis A N ja D O– kannatanu S S Kohus leiab, et R K poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud ennast süüdi selles kuriteoepisoodis. Samuti tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist kaassüüdistatavate ütlused, mille kohaselt on nad ennast samuti süüdi tunnistanud selle kuriteo toimepanemises. Eeltoodud tõenditele lisaks tõendavad R K poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist tunnistaja K M ütlused (III köide tl 4-5), mille kohaselt alates 21.06.2013.a kella 20.00 oli ta patrullis koos abipolitseinik M H. Kella 06.00 ajal helistas neile abipolitseinik A G, kes teatas, et oli Tapa linnas Kalda tänava lähedal Valgejõe ääres asuval jaanituleplatsil kinni pidanud isiku, kes oli sõitnud sinna punase VAZ tüüpi autoga, millel olid ärandamise tunnused ning dokumente isikul esitada ei olnud. Nad sõitsid H jaanituleplatsile, seal seisis VAZ 21044, registreerimismärgiga XXX. Sõiduki juhikohal istus noormees, kes ütles oma nimeks R K. G ütles, et kaks noormeest olid auto juurest tema saabudes ära jooksnud ja nad läksid neid H otsima. Veidi aja pärast tulid nad kahe noormehega tagasi. G sõnul oli tegemist samade noormeestega, kes auto juurest olid ära jooksnud. Kuna sõidukil olid ärandamise tunnused, eemaldatud oli roolisamba kate ja süütejuhtmed olid süütelukust lahti võetud, siis ta helistas juhtimiskeskusesse. Selgus, et auto oli ärandatud Rakverest Adoffi tänavalt. Nad toimetasid kõik kolm noormeest ja sõiduki Rakvere politseijaoskonda. Ülejäänud kaks noormeest ütlesid oma nimedeks D O ja A N. Nimetatud tunnistaja ütlused on kooskõlas tunnistaja A G ütlustega (III köide tl 6-8), mille kohaselt on ta abipolitseinik ja 21.06.2013 kella 22.00 alates oli ta avalikku korda tagamas Tapa linna jaanituleplatsil Valgejõe ääres, Kalda tänava juures. 22.06.2013 kella 06.00 ajal kuulis ta autot platsile sõitmas ja läks vaatama. Kalda tänavalt parkimisplatsile sõitis punast värvi universaalkerega VAZ, ta kuulis, et automootor seiskus ja seda hakati uuesti käivitama, millegipärast see ei õnnestunud. Tema lähenedes jooksid auto juurest ära kaks noormeest, üks jäi rooli taha istuma. Ta astus auto juhiukse juurde ja esitas juhile abipolitseiniku töötõendi. Auto roolis oli alaealine noormees. Ta märkas kohe, et auto süütelukus võtit ei ole, luku juurest rippusid välja juhtmed. Tunnistaja küsis juhilt dokumente, noormees rääkis vene keelt, ütles, et tal pole dokumente. Sõidukit, mida süüdistatav kasutas, on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (III köide tl 8-12), mis samuti tõendab R K poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist, kuna vaatluse käigu kohaselt autosalongis on rooli ümber puudu plastist kate, see on parempoolse esiistme ees põrandal, süüteluku sisu on välja tõmmatud, osa juhtmeid lukust eemaldatud, roolilukk on katki murtud. Eeltoodud tõenditega haakuvad ka kannatanu S S ütlused, mille kohaselt 21.06.2013 kell 19.30 lahkus ta oma elukohast Rakveres XXX. Temale kuuluv sõiduauto VAZ-21044, registreerimismärgiga XXX oli pargitud maja ette, tänava äärde parklasse, teise ja kolmanda trepikoja vahele. 22.06.2013 hommikul teatati talle telefoni teel politseist, et talle kuuluv sõiduk on leitud Tapa linnast ja seda kasutasid omavoliliselt temale tundmatud isikud, autot ta kellelegi lubanud ei ole. Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et R K täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et R. K pani asja omavolilise kasutamise toime

1-13-10413

otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja R. K pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd süüdistatavate endi ütluste kohaselt panid nad asja omavolilise kasutamise toime ühiselt ja kooskõlastatult, siis on tegemist võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega grupi poolt. Kõik süüdistatavad lisasid tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine, s.o sõiduauto omavoliline ajutine kasutamine. R K on varasemalt karistatud varguse toimepanemise eest Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 08.06.2012.a otsusega ning seetõttu on tema tegevusele võõraste vallasasjade omavolilise kasutamise eest grupis A N ja D O antav lõplik karistusõiguslik hinnang selline, et see ebaseaduslik tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi.

R K süüdistatuna KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises Kohus leiab, et R K poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud ennast süüdi selles kuriteoepisoodis. Lisaks tõendavad R K poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist kannatanu E H ütlused, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt ta töötab Viru Vanglas kolmandas üksuses valvurina. 11.03.2012 õhtuse loenduse ajal kella 20.15 ajal avastas ta, et kambris XXX, kus paiknesid kinnipeetav isik R K ja I S, oli kambri uksesilma klaas seestpoolt ära lõhutud. Peale õhtust loendust, 11.03.2012 kella 21.05 ajal läks ta üksinda kambri XXX juurde, et anda seletuskiri vahistatu R K. Sellel momendil oli kambris ka vahistatu I S, kes oli rahulik ning oli kambri tagumises osas nari juures. Kannatanu avas kambri toiduluugi ning tahtis toiduluugi peale panna seletuskirja, samal ajal ütles ta vahistatu R K eesti keeles, kes seisis kambris kambri ukse juures, et kirjuta seletuskiri, peale mida vahistatu R K koheselt viskas teda plastmassist topsi sees olnud puhta külma veega (umbes 0, 5 liitrit), mis tabas kannatanut kõhu piirkonda. Vahistatu R K oskab eesti keelt, kuid põhimõtte pärast ei räägi eesti keeles. Tavaliselt viskavad kinnipeetavad isikud otse toiduluugist välja vedelikku, seetõttu ta seisis toiduluugi kõrval, ukse juures, et ei saaks vedelikuga pihta juhul kui keegi kambrist visata tahab, kuid vahistatu R K vaatas läbi toiduluugi, kus kannatanu asub ning viskas vee täpselt viimase poole. Peale vee viskamist ütles vahistatu R K kannatanule vene keeles, et tal on kõigest savi. Kannatanu sulges kambri toiduluugi ja läks valveruumi ennast kuivatama ning teavitas juhtunust peavalvekeskust. Vahistatu R K tegu riivas kannatanu autunnet, väärikust ning tema tegu alavääristas kannatanu elukutset. Samuti olid tal peale vahistatu R K tegu püksid ja särk märg. Nimetatud kannatanu ütlused on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokolliga (IV köide tl 7), mille kohaselt kaamerast nr 7 on 11.03.2012 kell 21.04.44 näha, et valvur E H liigub üksinda E2osakonna suunas, hoides vasakus käes A4-lehte. E2-osakonna kambrite uksed on suletud asendis ning kambrite vahelises koridoris ei ole kedagi. Kell 21.05.06 avab kambri XXX toiduluugi, seistes toiduluugi, E2-osakonna trelluste, küljel. Kell 21.05.16 seisab valvur E H kambri XXX avatud toiduluugi vastas, keset koridori ning kell 21.05.28 väljub valvur E H E2-osakonnast vaadates samal ajal tema käes olevat A4-lehte ning tema seljas olevaid riideid (kõhu piirkonda). Kell 21.05.42 siseneb valvur E H E-hoone esimesel korrusel asuvasse valveruumi ning helistab kusagile. Kell 21.06.20 kuivatab valvur E H valveruumis tema käes olevat raadiojaama ning kell 21.07.18

1-13-10413

pühib salvrätiga tema seljas olevat särki ning pükse (kaamera 8). Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et R K täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu, kuna toimus võimuesindaja, s.o vangla valvuri solvamine seoses viimase ametikohustuste täitmisega. Vastavalt kuriteo toimepanemise ajal kehtinud vangistusseaduse § 111 lg-le 1 on vanglaametnik vanglas teenistuses olev ametnik, kelle ülesanne on kinnipeetava, vahistatu ja karistusjärgselt kinnipeetava kinnipidamine ja järelevalve, julgeoleku tagamine vanglas ning kohtueelse menetluse või kohtuvälise menetluse toimetamine vanglas toimepandud süütegudes, samuti sellealase tegevuse juhtimine. Solvamine on tegu, mis riivab kannatanu autunnet ning kohus leiab, et visates veega valvurit, mille tulemusena olid veeplekid ametniku vormiriietusel, toimus solvamine. Kannatanu E H oli plaanis anda süüdistatavale seletuskiri täitmiseks seoses uksesilma klaasi lõhkumisega, seega täitis ta enda ametikohustusi. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et R. K pani toime võimuesindaja solvamise otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja R. K pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. A N süüdistatuna KarS § 215 lg p 1, 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises  Mootorsõiduki Opel Vectra registrinumbriga XXX omavoliline kasutamine A N poolt grupis R K süüdistuses ära toodud ajal ja kohas – kannatanu J S Kohus leiab, et A N poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud ennast süüdi selles kuriteoepisoodis. Samuti tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteokoosseisu objektiivse koosseisu täitmist kaassüüdistatava R K ütlused, milles ta on ennast samuti süüdi tunnistanud. Lisaks süüdistatavate süüd omaksvõtvatele ütlustele tõendavad A N poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist süüdistuses toodud ajal ja kohas kannatanu J S ütlused, mille kohaselt 26.06.2013 kella 20 paiku ta parkis oma valge auto Opel Vectra reg nr XXX Narva Puškini tn Rootsi lõvi juurde parklasse. Ise läks kannatanu jõe peale kalale. Kui ta tagasi jõudis 27.06.2013 kella 8 paiku, siis avastas, et autot ei ole kohal. Nimetatud kannatanu ütlustega on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I köide tl 229-238), mille kohaselt on vaatlusobjektiks valge kerega sõiduauto Opel Vectra registreerimisnumbriga XXX. Pagasiruumis asuvad kaks registreerimisnumbrit XXX. Pagasiruumi vasakpoolne küljeklaas on lõhutud. Süütelukk on lõhutud, deformeerunud on metall lukuava juurest. Salongi tagumises osas põrandal ja tagumisel istmel on hulgaliselt klaasikilde. Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et A N täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et A. N pani asja omavolilise kasutamise toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

1-13-10413

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja A. N pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd süüdistatavate endi ütluste kohaselt panid nad asja omavolilise kasutamise toime ühiselt ja kooskõlastatult, siis on tegemist võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega grupi poolt. Mõlemad lisasid tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine, s.o mootorsõiduki omavoliline ajutine kasutamine.  Mootorsõiduki Opel Vectra registreerimisnumbriga XXX omavoliline kasutamine A N poolt süüdistuses ära toodud ajal ja kohas grupis R K, V T ja E M – kannatanu S Z Kohus leiab, et A N poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud ennast süüdi selles kuriteoepisoodis. Samuti tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist kaassüüdistatavate ütlused, milles nad on ennast samuti süüdi tunnistanud selle kuriteo toimepanemises. Lisaks süüdistatavate poolt süüd omaksvõtvatele ütlustele tõendavad A N poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist ka kannatanu J Z ütlused (I köide tl 180184), mille kohaselt 28.06.2013.a kella 00.32 ajal tema isa S Z helistas talle, ütles, et ärandati auto Opel Vectra XXX, mis on arvel tema isa nimel, aga faktiliselt kasutab autot tema. Isale teatati ärandamisest politseist. Kannatanu kontrollis kohta, kus auto seisis XXX juures viimase sissekäigu juures ja avastas, et tõepoolest autot ei ole kohal. Viimast korda nägi kannatanu autot 27.01.2013.a õhtul kella 20.30 paiku. Nimetatud kannatanu ütlustega on kooskõlas tunnistaja M L ütlused, mille kohaselt olles 27.06.2013 autopatrullis kutsungiga „4479” koos patrullpolitseinik A K kui kella 23:40 said nad väljakutse aadressile XXX, Narva linn, kus maja ees seisab sõiduk ja kostub vali muusika. Sõites väljakutsele mööda Kerese tn suunaga Energia tn poole, nägid nad valget värvi sõidukit reg nr XXX Opel Vectra ja pöörasid ringi, et kontrollida. Opel Vectra juht eiras peatumismärguannet, lisas kiirust ja üritas nende eest pageda. Sõiduauto roolis oli 16-aastane R K, kellel olid ilmsed joobetunnused. Sõidukis viibisid veel A N, E M ja V T. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I köide tl 200209), mille kohaselt vaatlusobjektiks on valge kerega sõiduauto Opel Vectra registreerimisnumbriga XXX. Süüteluku juhtmed on välja tiritud ja ripuvad salongis. R. K poolt mootorsõiduki omavolilist kasutamist tõendavad ka kannatanu A B ütlused, mille kohaselt pärast sõiduauto Opel Vectra reg. märgiga XXX ärandamist ja selle tagastamist olid avastatud puudused selle tehnilises osas. Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et A. N täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et A. N pani asja omavolilise kasutamise toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja A. N pani talle

1-13-10413

inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd süüdistatavate endi ütluste kohaselt panid nad asja omavolilise kasutamise toime ühiselt ja kooskõlastatult, siis on tegemist võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega grupi poolt. Kõik süüdistatavad lisasid tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine, s.o mootorsõiduki omavoliline ajutine kasutamine.  Motorolleri EAGLE 50 registreerimisnumbriga XXX omavoliline kasutamine A N poolt süüdistuses toodud ajal ja kohas grupis R K ja D O – kannatanu M M Kohus leiab, et A N poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud ennast süüdi selles kuriteoepisoodis. Samuti tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist kaassüüdistatavate R K ja D O ütlused, mille kohaselt on nad ennast samuti süüdi tunnistanud selle kuriteo toimepanemises. Lisaks süüdistatavate süüd omaksvõtvatele ütlustele tõendavad A N poolt asja omavolilist kasutamist süüdistuses toodud ajal ja kohas kannatu M M ütlused (I köide tl 1-3; 5-8), mille kohaselt 04.06.2013.a kell 19.30 sõitis ta tööle oma motorolleriga EAGLE 50 reg. märk XXX mark YIYING mudel YY50QT-5(2006) valge (hõbedane) – rohelist värvi hinnaga 350 eurot. Tema töökoht asub aadressil XXX ja motoroller oli pargitud maja ette. 05.06.2013.a kella 03.50 paiku avastas ta, et motorollerit ei ole maja ees. Videokaamerate salvestistest on näha, et motorolleri varastasid kolm noormeest kell 03.43. Laupäeval 8. juunil kella 22.50 ajal tema tuttav D N, kelle naine V töötab tunnistajaga koos käisid kaupluses Prisma. Kaupluse külgmise ukse juures V nägi motorollerit, mis sarnanes kannatanu omaga. D ütles, et sellega sõitsid ära 2 noormeest. Pühapäeva hommikul ta käis Prismas, et vaadata videokaamera salvestisi ja motorollerit lähemalt vaadata. Üldise välimuse järgi motoroller väga sarnanes tema omaga. Nimetatud tunnistaja ütlused on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokolliga (I köide tl 10-21), mille kohaselt on salvestised videokaameratelt, mis on paigutatud Narva, XXX hoonele ja kauplusele Prisma Narvas. Videokaamera on suunatud autoparklasse hoone ees, ühe auto kõrval on motoroller. Kell 03.05.07 tänavale vastaspool ilmuvad 3 noormeest. Kell 03.05.16 üks neist – valgete triipudega jopes ja kapuuts peas, läheb motorolleri juurde, kaks teist seisavad vastastänaval. Vaadanud motorollerit, kell 03.05.21 noormees läheb sõprade juurde tagasi, pärast seda kõik kolmekesi lahkuvad Koidu tn poole. Kell 03.42.26 Viru tn poolt tuleb motorolleri juurde valgete triipudega jopes ja kapuuts peas noormees, vaatab motorollerit ja kell 03.42.35 eemaldub sellest vastasmaja poole. Kell 03.43.03 noormees tuleb motorolleri juurde tagasi, võtab selle jalalt maha ja lükkab Viru tn poole. Vestervalli tn 4 maja poolt jookseb tema juurde teine noormees ja aitab tal lükata motorollerit, lükates seda tagant maja XXX. Salvestiselt videokaameralt, mis on paigaldatud kaupluse Prisma hoonele aadressil XXX, Narva ja suunatud autoparklasse külgsissepääsu ees, nähtub, et kell 22.37.42 sissepääsu juurde sõidab erkroheline motoroller kahe noormehega. Seda, et süüdistatavale inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitis süüdistatav enda tegevusega tõendavad ka tunnistaja N J ütlused, mille kohaselt ta õpib XXX 2013.a juunikuust. Paar päeva enne Tapale minekut, öisel ajal, kellaaeg ja kuupäev ei ole tal meeles, tema koos R K, D O ja A N jalutasid Narva linnas. Nad läksid mööda tolli hoonet Vestervalli tänaval. Nad nägid helerohelist pargitud motorollerit. Nad otsustasid seda ärandada selleks, et sellega sõidutada. N ja O läksid motorolleri juurde, tõmbasid sellel toe maha ja viisid naaberhoovidesse. Tunnistaja ja K aga seisid lähedal. K ja N panid selle motorolleri käima juhtmete ühendamise teel. Nad sõitsid selle motorolleriga kõik kordamööda. Kuna motorolleris oli vähe bensiini, nad jätsid selle põõsastesse Karja tänaval psühhiaatriahaigla kõrval.

1-13-10413

Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et A. N täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et A. N pani asja omavolilise kasutamise toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja A. N pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd süüdistatavate endi ütluste kohaselt panid nad asja omavolilise kasutamise toime ühiselt ja kooskõlastatult, siis on tegemist võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega grupi poolt. Kõik süüdistatavad lisasid tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine, s.o motorolleri omavoliline ajutine kasutamine.  Mootorratta GPI ARAGORN registrinumbriga XXX omavoliline kasutamine A N poolt süüdistuses toodud ajal ja kohas grupis R K ja D O – kannatanu V B Kohus leiab, et A N poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud ennast süüdi selles kuriteoepisoodis. Samuti tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist kaassüüdistatavate ütlused, mille kohaselt on nad ennast samuti süüdi tunnistanud selle kuriteo toimepanemises. Lisaks süüdistatavate süüd omaksvõtvatele ütlustele tõendavad A N poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist süüdistuses toodud ajal ja kohas kannatanu V B ütlused (I köide tl 27-30), mille kohaselt eile 05.06.2013.a kella 17 ajal pani ta oma mootorratta Kreenholmi viadukti all olevasse parklasse. Ta jättis mootorratta valvuriputka juurde. Kui järgmisel hommikul 06.06.2013.a kella 07.30 ajal ta parklasse jõudis oma mootorrattale järele, siis seda ei olnud kohal. Ta pöördus kohe valvuri poole. Valvur oli purjus. Ta selgitas talle, et öösel kella 03.00 ajal keegi tuli ja ajas tema mootorratta välja. Neid kannatanu ütluseid kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll (I köide tl 34-35), mille kohaselt on vaadeldud parklat asukohaga Narva, XXX ning selle kohaselt parkla sissesõidust vasakul viadukti toe juures on valvuriputka. Kannatanu V B ütlustega haakuvad ka tunnistaja S R ütlused, mille kohaselt ta töötab turvamehena parkas asukohaga XXX. Kui ta ta 05.06.2013 tööle läks öisesse vahetusse, siis motoroller – vist must või tumesinine mingite joonistustega tiibadel, seisis juba valvuriputka lähedal, päris parkla sissepääsu lähedal. Kella nelja paiku öösel ta pani tähele, et motorollerit ei ole kohal. Millal nimelt see ära võeti, ta ei näinud, võimalik, et sel ajal ta lihtsalt oli ringkäigul. Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et A. N täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et A. N pani asja omavolilise kasutamise toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja A. N pani talle

1-13-10413

inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd süüdistatavate endi ütluste kohaselt panid nad asja omavolilise kasutamise toime ühiselt ja kooskõlastatult, siis on tegemist võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega grupi poolt. Kõik süüdistatavad lisasid tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine, s.o mootorratta omavoliline ajutine kasutamine.  Mootorratta TMS Classic registrinumbriga XXX omavoliline kasutamine A N poolt süüdistuses toodud ajal ja kohas grupis R K ja D O – kannatanu O J Kohus leiab, et A N poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud ennast süüdi selles kuriteoepisoodis. Samuti tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist kaassüüdistatava D O ütlused, mille kohaselt on ta ennast süüdi tunnistanud selle kuriteo toimepanemises. Kaassüüdistatava R K ütluste kohaselt ei osalenud ta selle kuriteo toimepanemises ning kohus leidis, et ta tuleb selles kuriteoepisoodis õigeks mõista, kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et ta osales selle kuriteo toimepanemises. Lisaks tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist ka kannatanu O J ütlused (I köide tl 43-47), mille kohaselt ajavahemikul 18.06.2013.a kell 20.45-st kuni 19.06.2013.a kella 07.45-ni XXX hoone juures toimus tema asja omavoliline kasutamine. Tema ütlustest tuleneb see, et 18.06.2013.a kella 20.45 ajal pani ta oma motorolleri Peugeot keskuse tasulisse parklasse Narvas, Tiimani tn. 16.09.2013.a kella 07.45 ajal läks ta motorollerile järele ja ei leidnud seda parklast. Tunnistaja A G ütlused haakuvad kannatanu O J ütlustega ning nende kohaselt töötab ta valvurina tasulises parklas, mis asub Peugeot keskuses aadressil XXX. Parkla kujutab endast avatud sisehoovi kahe sissepääsuga. 18.06.2013.a asus ta vahetusse nagu tavaliselt ja kella 21 paiku klient J pani parklasse oma mopeedi. Hommikul tuli klient J ja avastas oma mopeedi varguse, seejuures kõrval vana mopeed oli alles. Arvestades, et parklal on videokaamerad, siis hommikul vaatas ta salvestise läbi ja avastas, et 19.06.2013.a kella 04.00-04.30 ajal (enam täpselt ei mäleta) tulid parklasse kaks noormeest, kes vaadanud kahte mopeedi, mis kõrvuti seisid, ajasid ära uuema, seejuures nagu sisenesid nii ka mopeediga väljusid – jalgvärava kaudu. Nende tunnistaja ütlustega haakub sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I köide tl 55-60). Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et A N täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et A. N pani asja omavolilise kasutamise toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja A. N pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd süüdistatavate A. N ja D. O endi ütluste kohaselt panid nad asja omavolilise kasutamise toime ühiselt ja kooskõlastatult, siis on tegemist võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega grupi poolt. Mõlemad süüdistatavad lisasid nende ütluste kohaselt tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine, s.o mootorratta

1-13-10413

omavoliline ajutine kasutamine.  Motorolleri TGB RSOXA registrinumbriga XXX omavoliline kasutamine A N poolt süüdistuses toodud ajal ja kohas grupis R K – kannatanu L K Kohus leiab, et A N poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud ennast süüdi selles kuriteoepisoodis. Samuti tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist kaassüüdistatava R K ütlused, mille kohaselt on ta ennast samuti süüdi tunnistanud selle kuriteo toimepanemises. Lisaks süüdistatavate süüd omaksvõtvatele ütlustele tõendavad A N poolt asja omavolilist kasutamist tunnistaja K R ütlused, mille kohaselt ta on motorolleri TGBRSOX punast-musta värvi reg nr XXX kasutaja. See motoroller on registreeritud tema vanaisa J K nimele, kes suri 2013.a veebruaris. Seetõttu selle motorolleri faktiliseks kasutajaks on tema vanaema L K. 24.06.2013.a kella 03:00 ajal parkis ta ülalnimetatud motorolleri autokaupluse Haski, XXX, parklasse ja läks koju. Samal päeval kella 11 ajal läks ta tagasi ülalnimetatud kohta ja avastas, et motorollerit seal kohal ei ole. Need tunnistaja ütlused on kooskõlas kannatanu L K ütlustega (I köide tl 67-70), mille kohaselt on ta motorolleri TGB RSOX reg nr XXX omanik. Selle motorolleri ostis tema mees J K, kes suri selle aasta jaanuaris ja motoroller jäi talle päranduseks. Ta lubas motorollerit kasutada oma lapselaps K R. 24.06.2013 kella 11 ajal talle helistas tema poeg A R ja ütles, et motoroller varastati. Seda, et toimus motorolleri omavoliline kasutamine tõendavad ka tunnistaja D B ütlused (I köide tl 71-73), mille kohaselt 24.06.2013.a kella 10 ajal talle helistas tema nõbu A R ja teatas talle, et leidis Kadastiku karjääri juurest motorolleri. Samuti tõendavad seda tunnistaja A R ütlused, mille kohaselt 2013.a juulis, kuupäeva ta täpselt ei mäleta, kella 10 paiku helistas tema mobiiltelefonile ema N ja teatas, et ta leidis motorolleri Oru tn tiigi juurest. Motorolleri istme all olid selle dokumendid, mis ta tahab uurimisele vabatahtlikult välja anda. Nimetatud dokumenti on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga (I köide tl 80-83) ning selle kohaselt on vaatlusobjektiks registreerimistunnistus numbriga XXX, mis on välja antud motorollerile TGB registreerimisnumbriga XXX. Omaniku lahtrisse on trükitud järgmised andmed: K J, XXX. Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et A N täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et A. N pani asja omavolilise kasutamise toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja A. N pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd süüdistatavate endi ütluste kohaselt panid nad asja omavolilise kasutamise toime ühiselt ja kooskõlastatult, siis on tegemist võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega grupi poolt. Mõlemad süüdistatavad lisasid tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine, s.o motorolleri omavoliline ajutine kasutamine.  Motorolleri STC registrinumbriga XXX omavoliline kasutamine A N poolt süüdistuses

1-13-10413

toodud ajal ja kohas grupis Rustam Konevskihhiga – kannatanu A H Kohus leiab, et A N poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud ennast süüdi selles kuriteoepisoodis. Samuti tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist kaassüüdistatava R K ütlused, mille kohaselt ta on ennast samuti süüdi tunnistanud selle kuriteo toimepanemises. Lisaks süüdistatava poolt süüd omaksvõtvatele ütlustele tõendavad A N poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist süüdistuses toodud ajal ja kohas kannatanu A H ütlused (I köide tl 90-93), mille kohaselt ta on mopeedi STC reg nr XXX omanik. 23.06.2013.a parkis ta oma mopeedi maja juurde aadressile XXX esimese sissekäigu juurde, pani rooli lukku. 24.06.2013 kella 09:30 paiku läks ta välja ja avastas oma mopeedi kadumise. Mopeed oli tumesinine, esi- ja tagaosal valged vahekiilud, rattad olid värvitud erkkollaseks, kahvel ja tagumine amortisaator oli värvitud punaseks. Mopeedil vasakul on kriimustus piki mopeedi korpust, paagil on remondijäljed – 2 epoksüüdvaiguga klaaskangast lappi, mis on musta värviga üle värvitud. A N poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I köide tl 94-100), mis haakub eeltoodud tõenditega ja mille kohaselt on vaadeldavaks sündmuskohaks XXX asuva kahekordse maja vastas paiknev haljasala. Põõsaste vahel seisab motoroller registreerimisnumbriga XXX. Esimese ja tagumise ratta veljed on värvitud heleroheliseks. Tagumised amortisaatorid ja esiratta kahvel on värvitud punaseks. Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et A N täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et A. N pani asja omavolilise kasutamise toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja A. N pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd süüdistatavate endi ütluste kohaselt panid nad asja omavolilise kasutamise toime ühiselt ja kooskõlastatult, siis on tegemist võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega grupi poolt. Mõlemad süüdistatavad lisasid tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine, s.o motorolleri omavoliline ajutine kasutamine.  Sõiduauto VAZ 2105 registrinumbriga XXX omavoliline kasutamine A N poolt süüdistuses toodud ajal ja kohas grupis R K ja D O – kannatanu Y M Kohus leiab, et A N poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud ennast süüdi selles kuriteoepisoodis. Samuti tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist kaassüüdistatavate ütlused, mille kohaselt nad on ennast samuti süüdi tunnistanud selle kuriteo toimepanemises. Lisaks süüdistatavate süüd omaksvõtvatele ütlustele tõendavad A N poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist kannatanu Y M ütlused, mille kohaselt on tal punane auto VAZ 2105 reg nr XXX, mille kasutamiseks andis ta volituse I K. Ise ta autot ei kasutanud haiguse tõttu. 26.06.2013.a kella 9 ajal hommikul K helistas talle telefonitsi ja teatas, et tundmatud isikud ärandasid tema auto, mille K oli parkinud Narva hotelli juurde. Kes võis tema auto ärandada, ta ei

1-13-10413

tea. Auto väärtus 300 eurot. Nimetatud kannatanu ütlused haakuvad tunnistaja I K ütlustega, mille kohaselt kasutab ta volituse alusel autot VAZ 2105, punane, reg nr XXX, mis kuulub J M. 26.06.2013 kella 07.50 ajal jõudis ta hotelli Narva juurde ja avastas, et autot ei ole parklas. Ta pöördus hotelli juhtkonna poole, kes näitas talle parklasse suunatud videokaamera videosalvestist. Videosalvestisel ta nägi, et 26.06.2013 kell 05.34 kultuurimaja Rogodiv juurde ülekäiguraja poolt tuleb auto poole tundmatu mees heledais rõivais. Videosalvestisel autot hästi näha ei olnud, kuna puu ja mikrobuss varjasid seda, aga pärast seda auto sõitis parklast ära Grafovi tn poole hotelli Narva ja kaupluse Gigant vahel. Seda, et A N pani toime asja omavolilise kasutamise süüdistuses ära toodud ajal ja kohas tõendavad ka tunnistaja N O ütlused, mille kohaselt 26.06.2013 kella 09:30 ajal oli ta sanatooriumi katlamaja juures ja pani tähele, et turvafirma platsile sõitis punane auto VAZ. Auto peatus u 50 m temast eemal. Ta nägi, et autost väljus noormees vanuses 20-21 aastat, seljas must T-särk ja hallid põlvpüksid, mustad lühikesed juuksed, kasv u 175-170 cm, kõhna kehaehitusega, eurooplase välimusega. Ta pööras temale tähelepanu, kuna see noormees lõi jalaga ust, kui seda kinni pani. Ta pani tähele, kuna tema arvamuse järgi peremees ei peaks nii suhtuma oma varasse. Kes veel autos oli, ta ei näinud, kuna osaliselt varjas autot hoone nurk. Pärast seda ta nägi, et noormees, kes ukse kinni pani, läks mööda teed üles mere poole. Ta märkas, et temaga koos läksid veel kaks noort inimest vanuses 20-21 aastat, aga neid noori inimesi ta ei vaadanud. Poole tunni pärast sõitis selle auto juurde politsei. Seda, et A N täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu tõendavad ka A O ütlused (I köide tl 124-128), mis on kooskõlas ka teiste eelpool nimetatud tõenditega. Nimelt tuleneb neist see, et vana punase Žiguliga sõitsid nad kõik koos, s.o K, N, O ja tema NarvaJõesuusse, kus ka sõitsid veidi ringi. Autoroolis oli alati K. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I köide tl 129-137), mille kohaselt on vaatlusobjektiks sõiduauto VAZ 2105 reg nr XXX, mis oli pargitud XXX. Auto kere on punast värvi viie uksega. Vaatluse momendil autouksed on lahti, juhiukse sulgur on vigastatud – kõver. Autouksed on kinni tõmmatud, aga mitte lukus. Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et A. N täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et A. N pani asja omavolilise kasutamise toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja A. N pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd süüdistatavate endi ütluste kohaselt panid nad asja omavolilise kasutamise toime ühiselt ja kooskõlastatult, siis on tegemist võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega grupi poolt. Kõik süüdistatavad lisasid tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine, s.o sõiduauto omavoliline ajutine kasutamine.  Sõiduauto VAZ 2101 registrinumbriga XXX omavoliline kasutamine A N poolt süüdistuses toodud ajal ja kohas grupis R K – kannatanu A F

1-13-10413

Kohus leiab, et A N poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud ennast süüdi selles kuriteoepisoodis. Süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist tõendavad ka kaassüüdistatava ütlused, mille kohaselt ta on ennast samuti süüdi tunnistanud selle kuriteo toimepanemises. Lisaks süüdistatavate süüd omaksvõtvatele ütlustele tõendavad A N poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist kannatanu A F ütlused (I köide tl 142-146), mille kohaselt ta valdab autot VAZ 2101 reg nr XXX. 26.06.2013 kell 17 parkis ta oma auto XXX maja hoovi. Autole on paigaldatud signalisatsioon. 27.06.2013 kella 03.40 ajal kuulist ta, et autos signalisatsiooni andur hakkas tööle. Ta ei hakanud välja minema, kuna autos ei olnud hinnalisi asju ja lülitas signalisatsiooni välja akna kaudu. Kella 04:40 ajal fonoluku kaudu politseinikud kutsusid teda välja. Kui ta politseinike juurde läks, siis nägi, et tema auto parempoolne esiukse aken on lahti, nägi ka, et parempoolse esiukse õhuaken on lahti, mille ta enne seda oli traadiga kinni pannud. Ta märkas ka, et auto kapott oli praokil. Nimetatud kannatanu ütlustega on kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I köide tl 147-153), mille kohaselt on vaatlusobjektiks sõiduauto VAZ 2101 reg nr XXX, mis on pargitud XXX maja hoovi. Auto kere on roheline, auto on viie uksega. Vaatluse momendil autouksed on lahti, uste lukkudel nähtavaid vigastusi ei ole, parempoolse esiukse klaas on alla lastud, õhuaken veidi lahti. Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et A. N täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et A. N pani asja omavolilise kasutamise toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja A. N pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd süüdistatavate endi ütluste kohaselt panid nad asja omavolilise kasutamise toime ühiselt ja kooskõlastatult, siis on tegemist võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega grupi poolt. Mõlemad süüdistatavad lisasid tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine, s.o sõiduauto omavoliline ajutine kasutamine.  Sõiduauto VAZ 21044 registrinumbriga XXX omavoliline kasutamine A N poolt süüdistuses toodud ajal ja kohas grupis R K ja D O– kannatanu S S Kohus leiab, et A N poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud ennast süüdi selles kuriteoepisoodis. Samuti tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist kaassüüdistatavate ütlused, mille kohaselt on nad ennast süüdi tunnistanud selle kuriteo toimepanemises. Eeltoodud tõenditele lisaks tõendavad A N poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse kooseisu täitmist tunnistaja K M ütlused (III köide tl 4-5), mille kohaselt alates 21.06.2013.a kella 20.00 oli ta patrullis koos abipolitseinik M H. Kella 06.00 ajal helistas neile abipolitseinik A G, kes teatas, et oli Tapa linnas Kalda tänava lähedal Valgejõe ääres asuval jaanituleplatsil kinni pidanud isiku, kes oli sõitnud sinna punase VAZ tüüpi autoga, millel olid ärandamise tunnused ning dokumente isikul

1-13-10413

esitada ei olnud. Nad sõitsid Holmiga jaanituleplatsile, seal seisis VAZ 21044, registreerimismärgiga XXX. Sõiduki juhikohal istus noormees, kes ütles oma nimeks R K. G ütles, et kaks noormeest olid auto juurest tema saabudes ära jooksnud ja nad läksid neid H otsima. Veidi aja pärast tulid nad kahe noormehega tagasi. G sõnul oli tegemist samade noormeestega, kes auto juurest olid ära jooksnud. Kuna sõidukil olid ärandamise tunnused, eemaldatud oli roolisamba kate ja süütejuhtmed olid süütelukust lahti võetud, siis ta helistas juhtimiskeskusesse. Selgus, et auto oli ärandatud Rakverest Adoffi tänavalt. Nad toimetasid kõik kolm noormeest ja sõiduki Rakvere politseijaoskonda. Ülejäänud kaks noormeest ütlesid oma nimedeks D O ja A N. Nimetatud tunnistaja ütlused on kooskõlas tunnistaja A G ütlustega (III köide tl 6-8), mille kohaselt on ta abipolitseinik ja 21.06.2013 kella 22.00 alates oli ta avalikku korda tagamas Tapa linna jaanituleplatsil Valgejõe ääres, Kalda tänava juures. 22.06.2013 kella 06.00 ajal kuulis ta autot platsile sõitmas ja läks vaatama. Kalda tänavalt parkimisplatsile sõitis punast värvi universaalkerega VAZ, ta kuulis, et automootor seiskus ja seda hakati uuesti käivitama, millegipärast see ei õnnestunud. Tema lähenedes jooksid auto juurest ära kaks noormeest, üks jäi rooli taha istuma. Ta astus auto juhiukse juurde ja esitas juhile abipolitseiniku töötõendi. Auto roolis oli alaealine noormees. Ta märkas kohe, et auto süütelukus võtit ei ole, luku juurest rippusid välja juhtmed. Tunnistaja küsis juhilt dokumente, noormees rääkis vene keelt, ütles, et tal pole dokumente. Sõidukit, mida süüdistatav kasutas on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (III köide tl 8-12), mis samuti tõendab A N poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist, kuna vaatluse käigu kohaselt autosalongis on rooli ümber puudu plastist kate, see on parempoolse esiistme ees põrandal, süüteluku sisu on välja tõmmatud, osa juhtmeid lukust eemaldatud, roolilukk on katki murtud. Eeltoodud tõenditega haakuvad ka kannatanu S S ütlused, mille kohaselt 21.06.2013 kell 19.30 lahkus ta oma elukohast XXX. Temale kuuluv sõiduauto VAZ-21044, registreerimismärgiga XXX oli pargitud maja ette, tänava äärde parklasse, teise ja kolmanda trepikoja vahele. 22.06.2013 hommikul teatati talle telefoni teel politseist, et talle kuuluv sõiduk on leitud Tapa linnast ja seda kasutasid omavoliliselt temale tundmatud isikud, autot ta kellelegi lubanud ei ole. Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et A N täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et A. N pani asja omavolilise kasutamise toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja A. N pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd süüdistatavate endi ütluste kohaselt panid nad asja omavolilise kasutamise toime ühiselt ja kooskõlastatult, siis on tegemist võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega grupi poolt. Kõik süüdistatavad lisasid tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine, s.o sõiduauto omavoliline ajutine kasutamine.

A N süüdistatuna KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises grupis J K – kannatanud F D ja V Ž

1-13-10413

Kohus leiab, et A N poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud ennast süüdi selles kuriteoepisoodis. Tema ütluste kohaselt ta poolteist aastat tunneb F, ta on 14-aastane ja elab aadressil XXX, korterit ei tea. Ta ei mäleta mis ajast, aeg-ajalt temaga kohtumistel küsis ta temalt raha, täpseid summasid ta ei nimetanud. Mõnel juhul isegi ähvardas kannatanule peksa anda. Oli ka juhus, kui ilma kannatanu loata vaatas viimase taskud üle ja leidis punase telefoni Samsung, mille siis endale võttis. Samuti temaga koos umbes kaheksal korral, kui süüdistatav kohtus F oli I K, kes ka nõudis F raha. Samuti tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist kaassüüdistatava J K ütlused, mille kohaselt on ta ennast samuti süüdi tunnistanud käesoleva kuriteo toimepanemises. Lisaks süüdistatavate süüd omaksvõtvatele ütlustele tõendavad A N poolt väljapressimise objektiivse koosseisu täitmist kannatanu F D ütlused (I köide tl 159-168), mille kohaselt kui ta jalutamas käib, siis õues teda ootavad A N, J K ja vägivallaga ähvardades nõuavad temalt raha või tema isiklikke asju. Nad hakkasid temalt raha ja asju välja pressima umbes 2012.a detsembrist. Aprilli keskel kannatanu kõndis Kreenholmi tn viadukti juures, kui A N kohtas teda ja küsis, et kas tal on midagi. Kannatanu vastas, et ei ole, siis hakkas N teda läbi otsima ja ise võttis taskust välja võõra mobiiltelefoni Samsung. Kannatanu oli selle võtnud klassiõelt ajutiseks. A N tuli tema juurde 2013 mai alguses tänaval ja põhjuseta ütles kannatanule, et viimane võlgneb talle 7 eurot. 12.05.2013.a kaupluse Megamarket juures Daumani tn A N tuli ligi ja küsis ähvardades, et kus tema raha on. Kannatanul raha ei olnud ja A N pikendas tähtaega nädala võrra. Kannatanu kardab neid, aga raha tal ei ole. Ta rääkis juhtunust oma klassijuhataja J P ja viimane tuli temaga politseisse, kuna kannatanu kardab A N, J K ja nende kamba poolt vägivalda. Oktoobrist kuni detsembrini 2012.a kui aeg-ajalt V Ž jalutas, võib-olla korda 15 A N, J K koos veel mõne poisiga, keda ta teab visuaalselt, tulid neile vastu ja A N nõudis temalt raha ja kui kannatanu ütles, et tal raha ei ole, siis neid V Ž otsiti läbi, seejuures neid ei löödud, aga hoiti jõuga kinni, kuna nad püüdsid vastu hakata. 15-st korrast tal taskutes oli raha vaid 5-l või 6-l korral. Üldkokkuvõttes nad võtsid kannatanult ära 6-7 eurot, samuti ühel päeval nad võtsid ta taskust ära tulemasina. 2013. veebruaris, kuupäeva kannatanu täpselt ei mäleta, kõndis ta Maxima kaupluse juures Mõisa tn, kui A N tuli talle vastu poistekambaga, kelle hulgas oli V ja veel üks poiss, keda ta tunneb ainult visuaalselt. A N küsis kannatanult võla kohta ja viimane ütles, et ei võlgne midagi. Siis A N ikkagi otsis ta taskud läbi, ei leidnud midagi ja küsis uuesti raha kohta. Kannatanu vastas, et ei võlgne midagi, pärast seda lõi A N teda rusikaga näkku ja 2 korda vastu keha. N lõi jõuga, kannatanul oli valus, aga siniseid plekke tal ei jäänud. 2013.a märtsi keskel päevaajal koos V Ž kõndisid nad kaupluse Astri taga, kui neile tuli vastu A N kambaga, kelle hulgas olid V ja J K. Kannatanuga hakkas rääkima A N, jälle nõudis raha. Kui kannatanu ütles, et tal ei ole raha, siis A N ütles, et tal on viimane šanss talle raha tagastada, muidu tal läheb halvasti. Kannatanu sai aru, et A N ähvardab teda läbi peksta. 12. mail kella 7 ajal õhtul kõndis kannatanu V Ž kauplus Megamarketist mööda, kui A N neile vastu tuli, koos temaga olid mingid kaks väikest poissi, varem ta ei ole neid N koos näinud. A N tuli nende juurde ja kohe hakkas talle esitama pretensioone selles suhtes, et miks kannatanu kokkusaamisele ei tulnud. Pärast seda A N lõi teda kolm korda rusikaga, üks korda näkku, teine kord kõhtu ja kolmas kord vastu õlga. Löögist näkku talle tekkis sinikas näkku. Pärast seda, kui A N oli kannatanut löönud, ta ütles, et annab veel kaks päeva selleks, et kannatanu annaks talle raha tagasi. Need kannatanu ütlused on kooskõlas tunnistaja J P ütlustega (I köide tl 169-173), mille kohaselt on ta Narva õigeusukoolis õppealajuhataja ja on ka 10. klassi klassijuhataja, kus õpib F D. Tunnistaja ütluste kohaselt suure vaevaga F rääkis talle, et temalt nõutakse raha, aga ta rääkis vaid viimaste päevade sündmustest. F rääkis ka seda, et ta võttis sööklast telefoni, tahtis selle järgmisel

1-13-10413

päeval tagastada, aga samal päeval A N mingi poisiga võtsid temalt selle telefoni ära. F ütles ka teise nime- J K. Seda, et A N täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu tõendavad ka kannatanu V Ž ütlused, mis on kooskõlas eelpool ära toodud tõenditega ning mille kohaselt alates 2012.a sügisest A N poistekambaga, tavaliselt on tema kambas inimest 5-7, kelle hulgast tunneb kannatanu vaid A A hüüdnimega S, ta õpib nende kooli XXX, J K, D K, hakkasid kohtumisel küsima raha alguses ainult F. F ütles, et raha ei ole. Ühel sellisel juhtumil, kui nad F jalutasid ja järjekordselt said kokku A N ja tema kambaga, kus see toimus on juba raske öelda, kuna selliseid kohtumisi oli palju, siis A N järjekordselt küsis F, kas tal on raha ja kui F ütles, et tal ei ole raha, siis A N ja A otsisid F läbi, kontrollisid tema taskuid, kuigi F osutas ka vastupanu, leidsid raha. Palju oli raha, ta ei mäleta, aga kui ei eksi, siis 3 eurot ja 50 senti. Ka teda nad otsisid läbi, aga kannatanu ei osutanud vastupanu, kuna tal ei olnud midagi kaasas. Viimane kohtumine oli kaupluse MegaMarketi juures mais 2013. Nad kõndisid F ja neile tulid vastu A N, A A ja J, aga mitte K. A N hakkas jälle F raha nõudma. F ütles, et raha ei ole, siis N lõi mitu korda F jalaga vastu keha ja ütles, et ta peab talle raha ära tooma. Kannatanul oli kaasas tõukeratas. A N võttis temalt tõukeratta ära, öeldes, et annab selle 5 euro eest tagasi. Kannatanu ütles, et tal ei ole raha, siis A N hakkas tema tõukeratast sellesse tiiki uputama, mis on Megamarketi vastas. Kannatanu ikkagi ütles, et anna raha, kuna tema isiklikult N ei kartnud, aga viimane lõi kannatanut jalaga selga õla piirkonda, nii et kannatanu isegi lendas tiiki. Löök oli kõva, valus. Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et A N täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Toimus tema poolt varalise kasu üleandmise nõudmine vägivalda kasutades. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et A. N pani väljapressimise toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja A. N pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd süüdistatavate endi ütluste kohaselt panid nad väljapressimise toime ühiselt ja kooskõlastatult, siis on tegemist väljapressimisega grupi poolt. Mõlemad süüdistatavad lisasid tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine. Kuna A. N on karistatud Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt 04.09.2013.a otsusega mh varguse toimepanemise eest ning ta pani väljapressimise toime koos J K ja tundmatute isikutega, siis tuleb tema poolt toime pandud väljapressimine kvalifitseerida KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi.

A N süüdistatuna KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – kannatanu A D Kohus leiab, et A N poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud ennast süüdi selles kuriteoepisoodis. Samuti tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist kaassüüdistatava D O ütlused, mille kohaselt on ta ennast süüdi tunnistanud selle kuriteo

1-13-10413

toimepanemises. Lisaks kaassüüdistatavate süüd omaksvõtvatele ütlustele, mille kohaselt A. N täitis röövimise objektiivse koosseisu tõendab seda ka ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeliga (II köide tl 152-157). Lisaks eeltoodud tõenditele tõendavad süüdistatava poolt röövimise objektiivse koosseisu täitmist ka kannatanu A D ütlused (II köide tl 74-79), mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt 31.05.2013.a kella 22 ajal kannatanu tuli Kreenholmi tn-lt, kui möödus Oru tn 18-st, lähenes erasektorile. Tema juurde tulid kolm noormeest, kaks välimuse järgi umbes 16, teine võib-olla noorem. Üks noormees küsis talt suitsu ja kannatanu andis talle sigareti. Pärast seda noormees ütles talle, et lähme jalutama. Kannatanu sai aru, et lihtsalt niisama see noormees teda jalutama ei kutsu, ilmselt tal on kannatanult midagi vaja. Kannatanu temaga koos ei läinud, vaid helistas numbrile 911. Talle vastati ja ta teatas, et võimalik, et teda kavatsetakse rünnata. Kannatanule vastati, et kui rünnet olnud ei ole, nad talle politseid välja ei kutsu. Kannatanu helistas nende noormeeste juuresolekul ja seal lähedal kahe väikese koeraga jalutava naise juuresolekul. Kuna kannatanule politseid kohale saatmast keelduti, siis ta palus naist kutsuda teda sissekäiku, kuna ta just läks XXX esimesse sissekäiku. Naine lasi kannatanu sissekäiku, ta jõudis just minna kolmandale korrusele, kui nägi, et need kolm noormeest ajavad teda taga. Too, keda kannatanu kirjeldas, ütles, et kannatanu annaks telefoni. Kannatanu ei andnud talle telefoni, siis ta võttis kusagilt selja tagant välja püstolisarnase eseme ja hakkas jõuga kannatanu püksitaskust telefoni rebima. Seejuures ta rebis katki kannatanu püksitasku. Kui see noormees telefoni kätte sai, siis ta rebis kannatanult jope seljast. Selle tegevuse juures veidi kannatanu osutas vastupanu, kuna ei teadnud, mis püstol see on tal käes ja kartis, et noormees võib tulistada. Ese tema käes oli välimuse järgi täpselt nagu püstol, musta värvi, meenutas püstolit Walter. Kindlasti ei olnud revolver, raua ümbrust kannatanu ei vaadanud, kas püstol oli metallist või metalli imitatsioonist, ta ei näinud. Sel momendil kannatanu arvas, et teda ähvardatakse tõelise relvaga. Kõike tegi üks noormees, teised seisid veidi eemal. Pärast seda noormehed keerasid ringi ja põgenesid. Nende kannatanu ütlustega on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega (II köide tl 8588), mille kohaselt vaatlusobjektiks on kannatanu A D poolt vaatluseks välja antud dressipüksid ning paremal pool õmbluses külje peal ülalt 14 cm kaugusel on kangas auk pikkusega 9 cm. Kannatanu ütlustega haakuvad ka tunnistaja P F ütlused, mille kohaselt käesoleval momendil üürib ta korterit XXX. 31.05.2013 kella 23 ajal sõitis ta oma maja juurde ja hakkas autot parkima. Sel momendil trepikojast nr XXX, kus ta korterit üürib, tuli välja 3 noort inimest vanuses 16-17 aastat. Kõik kolm olid kasvuga 165-170 cm, kõhnad, ühel noormehel olid jalas dressipüksid, täpselt ei mäleta ja seljas must jakk, kapuuts peas. Ta hoidis käes suurt püstolit. Püstol tundus tunnistajale reaalsena. Tunnistaja väljus autost ja need noormehed jooksid temast mööda, piki maja ja jooksid sõidutee poole. Ta sisenes oma esimesse sissekäiku, kutsus lifti välja. Samal ajal üks mees läks trepist alla ja ütles tunnistajale, et teda rööviti. Mehest tuli alkoholilõhna, riided olid korras, käed värisesid. Mees oli hüsteerikas, hääl värises, silmad pisarais. Mees palus helistada, tunnistaja küsis kuhu ja mees vastas, et on vaja politseisse helistada. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas ka tunnistaja N Z ütlused, mille kohaselt 2013. a mai lõpus õhtul pärast kella 22, pärast filmi vaatamist läks ta koertega jalutama. Ta jalutas Uusküla tn ja Oru tn 17 maja lähedal. Ta jalutas siia-sinna. Uusküla tn ja XXX. Paemurru ristmikul nägi ta silmanurgast, kuidas temast möödus tüdruk mustades liibukates. Mõne minuti pärast nägi ta nelja noormeest, kes tõukasid noormeest, kellel oli seljas punane spordidress. Tunnistaja arvas, et nad kõnnivad ja müravad nagu kõik noored. Alguses ta arvas, et see on üks ja sama seltskond. Nad kõik olid umbes ühte kasvu. Punases spordidressis noormehe juurde hüppas kõige noorem kambast,

1-13-10413

aastates 11-12, hakkas kõrvaklappe tõmbama. Tunnistaja kohe sai aru, et nad ei ole koos. Kuna kõige noorem poiss jätkas spordidressis noormehele pealehüppamist, ta hakkas politseid välja kutsuma. Kui nad jõudsid XXX maja nurgale, siis kolm noormeest läksid tunnistaja esimesest trepikojast mööda. Tunnistaja avas trepikojaukse ja nad noormehega läksid trepikotta. Nende järel trepikoja uks sulgus ja nad selle noormehega läksid liftiga 5. korrusele. 5. korrusel elab tunnistaja isa. Ta jäi isa juurde teed jooma ja oli isa juures paar tundi. Ta ei kuulnud, et trepikojas oleks olnud mingit kära. Kannatanult ära võetud mobiiltelefoni on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (II köide 115121). Seda, et röövimise objektiivse koosseisu täitis A N tõendab ka äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (II köide tl 128-131), mille kohaselt kannatanu A D tundis ära isikute hulgast noormehe number 3 all. Nimelt see noormees püstoliga ähvardas 31. mail 2013 õhtul ja röövis teda. Kannatanu tunneb selle isiku ära näojoonte, figuuri järgi. Äratuntuks osutus A N. Samuti tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist tunnistaja M A ütlused, mille kohaselt 2013.a mais, kuupäeva täpselt enam ei mäleta, kella 21.30 paiku tuli ta sõbranna juurest, kes elab majas aadressil XXX ja suundus oma maja poole. Endast 25 m kaugusel nägi ta lühemat kasvu meest vanuses umbes 25-30 aastat, kellel oli seljas punane dress. See mees, näinud tunnistajat, hakkas tal järel kõndima. Tunnistaja ehmus ja hakkas kiiremini kõndima. Mees käis tema kannul suure vahemaa taga, aga talle ikkagi tundus, et mees jälitab teda. See mees ei jooksnud talle järele, aga kõndis samasuguses tempos nagu tunnistajagi. Tunnistaja oli juba peaaegu maja juures, kui kohtas tuttavaid poisse: A N, D O ja veel ühte talle tundmatut poissi. Tunnistaja isegi ei vaadanud teda, kuna oli hirmus ehmunud. Tunnistaja ütles A N, et tema kannul käib mingi mees ja näitas suunda, kust ta tuleb. Tunnistaja just ilmus välja kaugusest ja nagu tunnistajale tundus hakkas aeglasemalt käima. A ütles talle, et nad just lähevad sinnapoole talle vastu ja et tunnistaja mingu kiiresti koju. Samuti tõendavad süüdistatava poolt röövimise toimepanemist tunnistaja B N ütlused, mille kohaselt ta nägi, et A 2013 juunis käis punases dressipluusis. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas ka tunnistaja A S ütlused (II köide tl 148-151), mille kohaselt 2013.a suve alguses, kuupäeva ta täpselt ei mäleta, sattusid nad A N samale piknikule karjääris. Tunnistajal oli kaasas õhupüss M84, mis tulistab 4, 5 mm metallkuulidega. Püstolil on pide ja gaasiballoon. Juhtus nii, et N küsis temalt püstolit pooleks tunniks, ütles, et annab tagasi 9. kooli juures. Aga poole tunni pärast A N kohale ei ilmunud, ilmus püstoliga alles 2 päeva pärast ja tagastas selle tunnistajale, aga see ei olnud enam töökorras. Sel päeval, kui A N võttis tunnistajalt püstoli, siis temaga koos oli veel D O. Nimetatud püstolit on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (II köide tl 164-166). Eeltoodud tõenditega haakuvad ka I B ütlused (II köide tl 248-251), mille kohaselt 2013.a maikuus ta põgenes koolist. Tol ajal, ühel päeval, õhtusel ajal, ta jalutas D O ja A N Narva linnas. Kui nad jalutasid Uusküla rajoonis nende juurde tuli M A ja ütles, et teda jälitab keegi meesterahvas. Olles seda rääkinud, läks M edasi, nemad aga ootasid meesterahvast, keda ta ei tundnud. Meesterahval oli seljas punane spordidress Rossija. Meesterahvas läks edasi ja kui ta kõndis, ta kutsus telefoni teel politsei välja, kuna ta ehmus sellest, et N ütles talle, et ta peksab kannatanut ja nõudis telefoni. Meesterahvas sisenes XXX trepikotta. Tema, O ja N sisenesid tema järgi. Ta nägi, et O ja N lõid meesterahvast käte ja jalgadega. N tõmbas meesterahva seljast jope maha ja võttis tema taskust telefoni. Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et A N täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu.

1-13-10413

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et A. N pani röövimise toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja A. N pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd süüdistatavate endi ütluste kohaselt panid nad röövimise toime ühiselt ja kooskõlastatult, siis on tegemist röövimisega grupi poolt. Mõlemad süüdistatavad lisasid tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine. Kohtuliku uurimise tulemusena leidis eeltoodud tõenditega tõendamist see, et A N pani toime röövimise grupis, ta on varasemalt pannud toime väljapressimise, see kuritegu oli toime pandud relvaga ähvardades ning seega tuleb tema poolt toime pandud kuritegu kvalifitseerida KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi. J K süüdistatuna KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises  Väljapressimine ajavahemikul detsembrist 2012.a kuni 12.05.2013.a Narva linnas – kannatanud F D ja V Ž Kohus leiab, et J K poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud ennast süüdi selles kuriteoepisoodis. Samuti tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist kaassüüdistatava A N ütlused, mille kohaselt on ta ennast samuti süüdi tunnistanud käesoleva kuriteo toimepanemises. Lisaks süüdistatavate süüd omaksvõtvatele ütlustele tõendavad J K poolt väljapressimise objektiivse koosseisu täitmist kannatanu F D ütlused (I köide tl 159-168), mille kohaselt kui ta jalutamas käib, siis õues teda ootavad A N, J K ja vägivallaga ähvardades nõuavad temalt raha või tema isiklikke asju. Nad hakkasid temalt raha ja asju välja pressima umbes 2012.a detsembrist. Aprilli keskel kannatanu kõndis Kreenholmi tn viadukti juures, kui A N kohtas teda ja küsis, et kas tal on midagi. Kannatanu vastas, et ei ole, siis hakkas N teda läbi otsima ja ise võttis taskust välja võõra mobiiltelefoni Samsung. Kannatanu oli selle võtnud klassiõelt ajutiseks. A N tuli tema juurde 2013 mai alguses tänaval ja põhjuseta ütles kannatanule, et viimane võlgneb talle 7 eurot. 12.05.2013.a kaupluse Megamarket juures Daumani tn A N tuli ligi ja küsis ähvardades, et kus tema raha on. Kannatanul raha ei olnud ja A N pikendas tähtaega nädala võrra. Kannatanu kardab neid, aga raha tal ei ole. Ta rääkis juhtunust oma klassijuhataja J P ja viimane tuli temaga politseisse, kuna kannatanu kardab A N, J K ja nende kamba poolt vägivalda. Oktoobrist kuni detsembrini 2012.a kui aeg-ajalt V Ž jalutas, võib-olla korda 15 A N, J K koos veel mõne poisiga, keda ta teab visuaalselt, tulid neile vastu ja A N nõudis temalt raha ja kui kannatanu ütles, et tal raha ei ole, siis neid V Ž otsiti läbi, seejuures neid ei löödud, aga hoiti jõuga kinni, kuna nad püüdsid vastu hakata. 15-st korrast tal taskutes oli raha vaid 5-l või 6-l korral. Üldkokkuvõttes nad võtsid kannatanult ära 6-7 eurot, samuti ühel päeval nad võtsid ta taskust ära tulemasina. 2013. veebruaris, kuupäeva kannatanu täpselt ei mäleta, kõndis ta Maxima kaupluse juures Mõisa tn, kui A N tuli talle vastu poistekambaga, kelle hulgas oli V ja veel üks poiss, keda ta tunneb ainult visuaalselt. A N küsis kannatanult võla kohta ja viimane ütles, et ei võlgne midagi. Siis A N ikkagi otsis ta taskud läbi, ei leidnud midagi ja küsis uuesti raha kohta. Kannatanu vastas, et ei võlgne midagi, pärast seda lõi A N teda rusikaga näkku ja 2 korda vastu keha. N lõi jõuga, kannatanul oli

1-13-10413

valus, aga siniseid plekke tal ei jäänud. 2013.a märtsi keskel päevaajal koos V Ž kõndisid nad kaupluse Astri taga, kui neile tuli vastu A N kambaga, kelle hulgas olid V ja J K. Kannatanuga hakkas rääkima A N, jälle nõudis raha. Kui kannatanu ütles, et tal ei ole raha, siis A N ütles, et tal on viimane šanss talle raha tagastada, muidu tal läheb halvasti. Kannatanu sai aru, et A N ähvardab teda läbi peksta. 12. mail kella 7 ajal õhtul kõndis kannatanu V Ž kauplus Megamarketist mööda, kui A N neile vastu tuli, koos temaga olid mingid kaks väikest poissi, varem ta ei ole neid Nagajeviga koos näinud. A N tuli nende juurde ja kohe hakkas talle esitama pretensioone selles suhtes, et miks kannatanu kokkusaamisele ei tulnud. Pärast seda A N lõi teda kolm korda rusikaga, üks korda näkku, teine kord kõhtu ja kolmas kord vastu õlga. Löögist näkku talle tekkis sinikas näkku. Pärast seda, kui A N oli kannatanut löönud, ta ütles, et annab veel kaks päeva selleks, et kannatanu annaks talle raha tagasi. Need kannatanu ütlused on kooskõlas tunnistaja J P ütlustega (I köide tl 169-173), mille kohaselt on ta Narva õigeusukoolis õppealajuhataja ja on ka 10. klassi klassijuhataja, kus õpib F D. Tunnistaja ütluste kohaselt suure vaevaga F rääkis talle, et temalt nõutakse raha, aga ta rääkis vaid viimaste päevade sündmustest. F rääkis ka seda, et ta võttis sööklast telefoni, tahtis selle järgmisel päeval tagastada, aga samal päeval A N mingi poisiga võtsid temalt selle telefoni ära. F ütles ka teise nime- J K. Seda, et J K täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu tõendavad ka kannatanu V Ž ütlused, mis on kooskõlas eelpool ära toodud tõenditega ning mille kohaselt alates 2012.a sügisest A N poistekambaga, tavaliselt on tema kambas inimest 5-7, kelle hulgast tunneb kannatanu vaid A A hüüdnimega Sedoi, ta õpib nende kooli 9. klassis, J K, D K, hakkasid kohtumisel küsima raha alguses ainult F. F ütles, et raha ei ole. Ühel sellisel juhtumil, kui nad F jalutasid ja järjekordselt said kokku A N ja tema kambaga, kus see toimus on juba raske öelda, kuna selliseid kohtumisi oli palju, siis A N järjekordselt küsis Feliksilt, kas tal on raha ja kui F ütles, et tal ei ole raha, siis A N ja A otsisid F läbi, kontrollisid tema taskuid, kuigi F osutas ka vastupanu, leidsid raha. Palju oli raha, ta ei mäleta, aga kui ei eksi, siis 3 eurot ja 50 senti. Ka teda nad otsisid läbi, aga kannatanu ei osutanud vastupanu, kuna tal ei olnud midagi kaasas. Viimane kohtumine oli kaupluse Megamarketi juures mais 2013. Nad kõndisid F ja neile tulid vastu A N, A A ja J, aga mitte K. A N hakkas jälle F raha nõudma. F ütles, et raha ei ole, siis N lõi mitu korda F jalaga vastu keha ja ütles, et ta peab talle raha ära tooma. Kannatanul oli kaasas tõukeratas. A N võttis temalt tõukeratta ära, öeldes, et annab selle 5 euro eest tagasi. Kannatanu ütles, et tal ei ole raha, siis A N hakkas tema tõukeratast sellesse tiiki uputama, mis on Megamarketi vastas. Kannatanu ikkagi ütles, et ei anna raha, kuna tema isiklikult N ei kartnud, aga viimane lõi kannatanut jalaga selga õla piirkonda, nii et kannatanu isegi lendas tiiki. Löök oli kõva, valus. Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et J K täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et J. K pani väljapressimise toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja J. K pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd süüdistatavate ja kannatanute ütluste kohaselt pandi väljapressimise toime ühiselt ja kooskõlastatult, siis on tegemist väljapressimisega grupi poolt. Mõlemad süüdistatavad lisasid tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi

1-13-10413

saavutamine. Kuna J. K pani väljapressimise toime grupis A. N, siis tuleb tema poolt toime pandud kuritegu kvalifitseerida KarS § 214 lg 2 p 4 järgi.  Väljapressimise toimepanemine grupis V S – kannatanu D L KrMS § 62 p 1 kohaselt on tõendamiseseme asjaolud kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud. Kohus leiab, et käesoleval juhul pole süüdistuses ära toodud, millal J K pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-51-00 kuriteo toimepanemise aja küsimuse käsitlemisel asunud seisukohale, et kuriteo objektiivse külje kõnealuse elemendi tuvastamisel võib (sõltuvalt kuriteo iseloomust) piirduda eri ajaühikute vastava täpsusastmega. Kohus leiab, et jättes süüdistuses kuriteo toimepanemise aja toomata pole võimalik rääkida eri ajaühikute täpsusastmest ja süüdistataval teostada seetõttu kaitseõigust ning välistatud pole ka see, et süüdistatavale inkrimineeritav kuritegu on juba aegunud. Seega tuleb lähtuda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu seisukohast asjas nr 3-1-1-96-06, mille kohaselt on puuduliku süüdistuse korral põhjust süüdistatava õigeksmõistmiseks siis, kui esinev puudus toob endaga kaasa kuriteosündmuse või kuriteo selgitamise võimatuse või kui sellega kaasneb tõendamiseseme asjaolude tuvastamatus. Eeltoodust tulenevalt tuleb J K selles kuriteoepisoodis õigeks mõista puuduliku süüdistuse tõttu. V S süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – kannatanu AS R Kohus leiab, et V Spoolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud ennast süüdi selles kuriteoepisoodis ning kaassüüdistatavate ütlustega. Lisaks sellele tõendavad süüdistatava poolt varguse objektiivse koosseisu täitmist tunnistaja S U ütlused, mille kohaselt töötab ta turvamehena turvafirmas G4. 10.02.2013.a oli ta oma töökohal ekipaaži Viru 12 koosseisus. Kell 04.19 sai nende ekipaaž väljakutse selle kohta, et Narva linnas XXX asuvas R-kioskis on toimunud lahtimurdmine ja sissetungimine. Väljakutse saabumise ajal oli nende ekipaaž kaubanduskeskuse „Fama keskus“ juures. R-kioski juurde saabusid nemad kell

1-13-10413

Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et V S täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et V. S pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja V. S pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd süüdistatavate endi ütluste kohaselt panid nad varguse toime ühiselt ja kooskõlastatult, siis on tegemist vargusega grupi poolt. Kõik süüdistatavad lisasid tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine. Samuti toimus varguse toimepanemine tulenevalt eeltoodud tõenditest XXX asuvasse R-kioskisse sissetungimisega. Seega tuleb V. S poolt toime pandud vargus kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi.

V S süüdistatuna KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – kannatanu D L KrMS § 62 p 1 kohaselt on tõendamiseseme asjaolud kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud. Kohus leiab, et käesoleval juhul pole süüdistuses ära toodud, millal V Spani toime talle inkrimineeritava kuriteo. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-51-00 kuriteo toimepanemise aja küsimuse käsitlemisel asunud seisukohale, et kuriteo objektiivse külje kõnealuse elemendi tuvastamisel võib (sõltuvalt kuriteo iseloomust) piirduda eri ajaühikute vastava täpsusastmega. Kohus leiab, et jättes süüdistuses kuriteo toimepanemise aja toomata pole võimalik rääkida eri ajaühikute täpsusastmest ja süüdistataval teostada seetõttu kaitseõigust ning välistatud pole ka see, et süüdistatavale inkrimineeritav kuritegu on juba aegunud. Seega tuleb lähtuda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu seisukohast asjas nr 3-1-1-96-06, mille kohaselt on puuduliku süüdistuse korral põhjust süüdistatava õigeksmõistmiseks siis, kui esinev puudus toob endaga kaasa kuriteosündmuse või kuriteo selgitamise võimatuse või kui sellega kaasneb tõendamiseseme asjaolude tuvastamatus. Eeltoodust tulenevalt tuleb V S selles kuriteoepisoodis õigeks mõista puuduliku süüdistuse tõttu. D O süüdistatuna KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – kannatanu A V Kohus leiab, et D O poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud ennast süüdi selles kuriteoepisoodis. Lisaks sellele tõendavad tema poolt kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu täitmist kannatanu A V ütlused, mille kohaselt 01.11.2012.a kella 15:15 paiku läks ta koos emaga Narva linnas XXX asuvasse kauplusesse Maxima. Nad ostsid kauplusest vajalikke toiduaineid ja väljusid koos kauplusest. Ema läks kaupluse kõrvale sigarette ostma, aga tema jäi teda kaupluse nurga juurde tänavale ootama. Sel ajal hakkas kaupluse Maxina ukse poolt talle lähenema tema tuttav, kelle eesnimi on D, koos kahe temale tundmatu noormehega. D on välimuse järgi vanuses 13-14

1-13-10413

aastat, kõhna, tõmmu, mustad juuksed, õpib tema koolis 7. ndas klassis, aga kaks teist noormeest olid välimuse järgi D vanemad, temast umbes pea jagu pikemad, 16-17 aastased, seljas tumedad riided ja need kaks noormeest tema koolis ei õpi. Kannatanu juurde tulles küsis D, et kus on tema raha. Kannatanu vastas, et ei ole talle midagi võlgu. Siis lõi D talle peaga vastu nina ja ta tundis löögist füüsilist valu. Kannatanu haaras ninast kinni ja sel ajal tuli nende juurde kannatanu ema. Ema lükkas D eemale ja hakkas tema peale karjuma. D läks koos sõpradega minema. Ta ei tea, miks D teda lõi, kuid umbes nädal aega tagasi ostsid nad D pooleks krõpse ja energiajooki ning läksid nendega kooli. Kannatanu jõi oma joogi ära, aga D võttis selle uksel ära sotsiaaltöötaja sellepärast, et energiajooki ei tohi kaasa tuua. Võib-olla sellepärast D tema peale kurjaks saigi. Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et D O täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. D. O enda tegevusega lüües kannatanut peaga vastu nina tekitas olukorra, kus toimus kannatanu keha järsk ühekordne mehaaniline mõjutamine. Kannatanu ütlustega on tõendatud see, et ta tundis sellise tegevuse tõttu valu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et D. O pani kehalise väärkohtlemise toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja D. O pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. D O süüdistatuna KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises  Motorolleri EAGLE 50 registreerimisnumbriga XXX omavoliline kasutamine D O poolt süüdistuses toodud ajal ja kohas grupis A N – kannatanu M M Kohus leiab, et D O poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud ennast süüdi selles kuriteoepisoodis. Samuti tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist R K ja A Nütlused, mille kohaselt on nad ennast süüdi tunnistanud selle kuriteo toimepanemises. Lisaks süüdistatavate süüd omaksvõtvatele ütlustele tõendavad D O poolt asja omavolilist kasutamist süüdistuses toodud ajal ja kohas kannatu M M ütlused (I köide tl 1-3; 5-8), mille kohaselt 04.06.2013.a kell 19.30 sõitis ta tööle oma motorolleriga EAGLE 50 reg. märk XXX mark YIYING mudel YY50QT-5(2006) valge (hõbedane) – rohelist värvi hinnaga 350 eurot. Tema töökoht asub aadressil XXX ja motoroller oli pargitud maja ette. 05.06.2013.a kella 03.50 paiku avastas ta, et motorollerit ei ole maja ees. Videokaamerate salvestistest on näha, et motorolleri varastasid kolm noormeest kell 03.43. Laupäeval 8. juunil kella 22.50 ajal tema tuttav D N, kelle naine V töötab tunnistajaga koos käisid kaupluses Prisma. Kaupluse külgmise ukse juures V nägi motorollerit, mis sarnanes kannatanu omaga. D ütles, et sellega sõitsid ära 2 noormeest. Pühapäeva hommikul ta käis Prismas, et vaadata videokaamera salvestisi ja motorollerit lähemalt vaadata. Üldise välimuse järgi motoroller väga sarnanes tema omaga. Nimetatud tunnistaja ütlused on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokolliga (I köide tl 10-21), mille kohaselt on salvestised videokaameratelt, mis on paigutatud Narva, XXX hoonele ja kauplusele Prisma Narvas. Videokaamera on suunatud autoparklasse hoone ees, ühe auto kõrval on motoroller. Kell 03.05.07 tänavale vastaspool ilmuvad 3 noormeest. Kell 03.05.16 üks neist – valgete triipudega jopes ja kapuuts peas, läheb motorolleri juurde, kaks teist seisavad vastastänaval.

1-13-10413

Vaadanud motorollerit, kell 03.05.21 noormees läheb sõprade juurde tagasi, pärast seda kõik kolmekesi lahkuvad Koidu tn poole. Kell 03.42.26 Viru tn poolt tuleb motorolleri juurde valgete triipudega jopes ja kapuuts peas noormees, vaatab motorollerit ja kell 03.42.35 eemaldub sellest vastasmaja poole. Kell 03.43.03 noormees tuleb motorolleri juurde tagasi, võtab selle jalalt maha ja lükkab Viru tn poole. XXX maja poolt jookseb tema juurde teine noormees ja aitab tal lükata motorollerit, lükates seda tagant maja nr 2 taha Vestervalli tn. Salvestiselt videokaameralt, mis on paigaldatud kaupluse Prisma hoonele aadressil XXX ja suunatud autoparklasse külgsissepääsu ees nähtub, et kell 22.37.42 sissepääsu juurde sõidab erkroheline motoroller kahe noormehega. Seda, et süüdistatavale inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitis süüdistatav enda tegevusega tõendavad ka tunnistaja N J ütlused, mille kohaselt ta õpib XXX koolis 2013.a juunikuust. Paar päeva enne Tapale minekut, öisel ajal, kellaaeg ja kuupäev ei ole tal meeles, tema koos R K, D O ja A N jalutasid Narva linnas. Nad läksid mööda tolli hoonet Vestervalli tänaval. Nad nägid helerohelist pargitud motorollerit. Nad otsustasid seda ärandada selleks, et sellega sõidutada. N ja O läksid motorolleri juurde, tõmbasid sellel toe maha ja viisid naaberhoovidesse. Tunnistaja ja K aga seisid lähedal. K ja N panid selle motorolleri käima juhtmete ühendamise teel. Nad sõitsid selle motorolleriga kõik kordamööda. Kuna motorolleris oli vähe bensiini, nad jätsid selle põõsastesse Karja tänaval psühhiaatriahaigla kõrval. Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et D O täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et D. O pani asja omavolilise kasutamise toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja D. O pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd süüdistatavate endi ütluste kohaselt panid nad asja omavolilise kasutamise toime ühiselt ja kooskõlastatult, siis on tegemist võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega grupi poolt. Kõik süüdistatavad lisasid tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine, s.o motorolleri omavoliline ajutine kasutamine.  Mootorratta GPI ARAGORN registrinumbriga XXX omavoliline ajutine kasutamine D O poolt süüdistuses toodud ajal ja kohas grupis A N – kannatanu V B Kohus leiab, et D O poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud ennast süüdi selles kuriteoepisoodis. Samuti tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist A N ja R K ütlused, mille kohaselt on nad ennast süüdi tunnistanud selle kuriteo toimepanemises. Lisaks süüdistatavate süüd omaksvõtvatele ütlustele tõendavad D O poolt asja omavolilist kasutamist süüdistuses toodud ajal ja kohas kannatanu V B ütlused (I köide tl 27-30), mille kohaselt eile 05.06.2013.a kella 17 ajal pani ta oma mootorratta Kreenholmi viadukti all olevasse parklasse. Ta jättis mootorratta valvuriputka juurde. Kui järgmisel hommikul 06.06.2013.a kella 07.30 ajal ta parklasse jõudis oma mootorrattale järele, siis seda ei olnud kohal. Ta pöördus kohe valvuri poole. Valvur oli purjus. Ta selgitas talle, et öösel kella 03.00 ajal keegi tuli ja ajas tema mootorratta välja.

1-13-10413

Neid kannatanu ütluseid kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll (I köide tl 34-35), mille kohaselt on vaadeldud parklat asukohaga Narva, XXX ning selle kohaselt parkla sissesõidust vasakul viadukti toe juures on valvuriputka. Kannatanu V B ütlustega haakuvad ka tunnistaja S R ütlused, mille kohaselt ta töötab turvamehena parkas asukohaga XXX. Kui ta 05.06.2013 tööle läks öisesse vahetusse, siis motoroller – vist must või tumesinine mingite joonistustega tiibadel, seisis juba valvuriputka lähedal, päris parkla sissepääsu lähedal. Kella nelja paiku öösel ta pani tähele, et motorollerit ei ole kohal. Millal nimelt see ära võeti, ta ei näinud, võimalik, et sel ajal ta lihtsalt oli ringkäigul. Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et D O täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et D. Orehhov pani asja omavolilise kasutamise toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja D. O pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd süüdistatavate endi ütluste kohaselt panid nad asja omavolilise kasutamise toime ühiselt ja kooskõlastatult, siis on tegemist võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega grupi poolt. Kõik süüdistatavad lisasid tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine, s.o mootorratta omavoliline ajutine kasutamine.  Mootorratta TMS Classic registrinumbriga XXX omavoliline ajutine kasutamine D O poolt süüdistuses toodud ajal ja kohas grupis A N– kannatanu O J Kohus leiab, et D O poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud ennast süüdi selles kuriteoepisoodis. Samuti tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist kaassüüdistatava A N ütlused, mille kohaselt on ta ennast süüdi tunnistanud selle kuriteo toimepanemises. Kaassüüdistatava R K ütluste kohaselt ei osalenud ta selle kuriteo toimepanemises ning kohus leidis, et ta tuleb mõista õigeks selles kuriteoepisoodis, kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis tõendaksid tema poolt selle kuriteo toimepanemist. Lisaks tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist kannatanu O J ütlused (I köide tl 43-47), mille kohaselt ajavahemikul 18.06.2013.a kell 20.45-st kuni 19.06.2013.a kella 07.45-ni Narva linnas XXX hoone juures toimus tema asja omavoliline kasutamine. Tema ütlustest tuleneb see, et 18.06.2013.a kella 20.45 ajal pani ta oma motorolleri Peugeot keskuse tasulisse parklasse Narvas, Tiimani tn. 16.09.2013.a kella 07.45 ajal läks ta motorollerile järele ja ei leidnud seda parklast. Tunnistaja A G ütlused haakuvad kannatanu O J ütlustega ning nende kohaselt töötab ta valvurina tasulises parklas, mis asub Peugeot keskuses aadressil Narva, XXX. Parkla kujutab endast avatud sisehoovi kahe sissepääsuga. 18.06.2013.a asus ta vahetusse nagu tavaliselt ja kella 21 paiku klient J pani parklasse oma mopeedi. Hommikul tuli klient J ja avastas oma mopeedi varguse, seejuures kõrval vana mopeed oli alles. Arvestades, et parklal on videokaamerad, siis hommikul vaatas ta salvestise läbi ja avastas, et 19.06.2013.a kella 04.00-04.30 ajal (enam täpselt ei mäleta) tulid parklasse kaks noormeest, kes vaadanud kahte mopeedi, mis kõrvuti seisid, ajasid ära uuema, seejuures nagu sisenesid nii ka mopeediga väljusid – jalgvärava kaudu. Nende tunnistaja ütlustega

1-13-10413

haakub sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I köide tl 55-60). Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et D. O täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et D. O pani asja omavolilise kasutamise toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja D. O pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd süüdistatavate A. N ja D. O endi ütluste kohaselt panid nad asja omavolilise kasutamise toime ühiselt ja kooskõlastatult, siis on tegemist võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega grupi poolt. Mõlemad süüdistatavad lisasid tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine, s.o mootorratta omavoliline ajutine kasutamine.  Sõiduauto VAZ 2105 registrinumbriga XXX omavoliline kasutamine D O poolt süüdistuses toodud ajal ja kohas grupis R K ja A N– kannatanu Y M Kohus leiab, et D O poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud ennast süüdi selles kuriteoepisoodis. Samuti tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist kaassüüdistatavate ütlused, mille kohaselt nad on ennast süüdi tunnistanud selle kuriteo toimepanemises. Lisaks süüdistatavate süüd omaksvõtvatele ütlustele tõendavad D O poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist kannatanu Y M ütlused, mille kohaselt on tal punane auto VAZ 2105 reg nr XXX, mille kasutamiseks andis ta volituse I K. Ise ta autot ei kasutanud haiguse tõttu. 26.06.2013.a kella 9 ajal hommikul K helistas talle telefonitsi ja teatas, et tundmatud isikud ärandasid tema auto, mille K oli parkinud Narva hotelli juurde. Kes võis tema auto ärandada, ta ei tea. Auto väärtus 300 eurot. Nimetatud kannatanu ütlused haakuvad tunnistaja I K ütlustega, mille kohaselt kasutab ta volituse alusel autot VAZ 2105, punane, reg nr XXX, mis kuulub J M. 26.06.2013 kella 07.50 ajal jõudis ta hotelli Narva juurde ja avastas, et autot ei ole parklas. Ta pöördus hotelli juhtkonna poole, kes näitas talle parklasse suunatud videokaamera videosalvestist. Videosalvestisel ta nägi, et 26.06.2013 kell 05.34 kultuurimaja Rogodiv juurde ülekäiguraja poolt tuleb auto poole tundmatu mees heledais rõivais. Videosalvestisel autot hästi näha ei olnud, kuna puu ja mikrobuss varjasid seda, aga pärast seda auto sõitis parklast ära Grafovi tn poole hotelli Narva ja kaupluse Gigant vahel. Seda, et D O pani toime asja omavolilise kasutamise süüdistuses ära toodud ajal ja kohas tõendavad ka tunnistaja N O ütlused, mille kohaselt 26.06.2013 kella 09:30 ajal oli ta sanatooriumi katlamaja juures ja pani tähele, et turvafirma platsile sõitis punane auto VAZ. Auto peatus u 50 m temast eemal. Ta nägi, et autost väljus noormees vanuses 20-21 aastat, seljas must T-särk ja hallid põlvpüksid, mustad lühikesed juuksed, kasv u 175-170 cm, kõhna kehaehitusega, eurooplase välimusega. Ta pööras temale tähelepanu, kuna see noormees lõi jalaga ust, kui seda kinni pani. Ta pani tähele, kuna tema arvamuse järgi peremees ei peaks nii suhtuma oma varasse. Kes veel autos oli, ta ei näinud, kuna osaliselt varjas autot hoone nurk. Pärast seda ta nägi, et noormees, kes ukse

1-13-10413

kinni pani, läks mööda teed üles mere poole. Ta märkas, et temaga koos läksid veel kaks noort inimest vanuses 20-21 aastat, aga neid noori inimesi ta ei vaadanud. Poole tunni pärast sõitis selle auto juurde politsei. Seda, et D O täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu tõendavad ka A O ütlused (I köide tl 124-128), mis on kooskõlas ka teiste eelpool nimetatud tõenditega. Nimelt tuleneb neist see, et vana punase Žiguliga sõitsid nad kõik koos, s.o K, N, O ja tema NarvaJõesuusse, kus ka sõitsid veidi ringi. Autoroolis oli alati K. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I köide tl 129-137), mille kohaselt on vaatlusobjektiks sõiduauto VAZ 2105 reg nr XXX, mis oli pargitud XXX. Auto kere on punast värvi viie uksega. Vaatluse momendil autouksed on lahti, juhiukse sulgur on vigastatud – kõver. Autouksed on kinni tõmmatud, aga mitte lukus. Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et D. O täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et D. O pani asja omavolilise kasutamise toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja D. O pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd süüdistatavate endi ütluste kohaselt panid nad asja omavolilise kasutamise toime ühiselt ja kooskõlastatult, siis on tegemist võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega grupi poolt. Kõik süüdistatavad lisasid tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine, s.o sõiduauto omavoliline ajutine kasutamine.  Sõiduauto VAZ 21044 registrinumbriga XXX omavoliline kasutamine D O poolt süüdistuses toodud ajal ja kohas grupis R K ja A N– kannatanu S S Kohus leiab, et D O poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud ennast süüdi selles kuriteoepisoodis. Samuti tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist kaassüüdistatavate ütlused, mille kohaselt on nad ennast süüdi tunnistanud selle kuriteo toimepanemises. Eeltoodud tõenditele lisaks tõendavad D O poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist tunnistaja K M ütlused (III köide tl 4-5), mille kohaselt alates 21.06.2013.a kella 20.00 oli ta patrullis koos abipolitseinik M H. Kella 06.00 ajal helistas neile abipolitseinik A G, kes teatas, et oli Tapa linnas Kalda tänava lähedal Valgejõe ääres asuval jaanituleplatsil kinni pidanud isiku, kes oli sõitnud sinna punase VAZ tüüpi autoga, millel olid ärandamise tunnused ning dokumente isikul esitada ei olnud. Nad sõitsid Holmiga jaanituleplatsile, seal seisis VAZ 21044, registreerimismärgiga XXX. Sõiduki juhikohal istus noormees, kes ütles oma nimeks R K. G ütles, et kaks noormeest olid auto juurest tema saabudes ära jooksnud ja nad läksid neid H otsima. Veidi aja pärast tulid nad kahe noormehega tagasi. G sõnul oli tegemist samade noormeestega, kes auto juurest olid ära jooksnud. Kuna sõidukil olid ärandamise tunnused, eemaldatud oli roolisamba kate ja süütejuhtmed olid süütelukust lahti võetud, siis ta helistas juhtimiskeskusesse. Selgus, et auto oli ärandatud Rakverest Adoffi tänavalt. Nad toimetasid kõik kolm noormeest ja sõiduki Rakvere politseijaoskonda. Ülejäänud kaks noormeest ütlesid oma nimedeks D O ja A N.

1-13-10413

Nimetatud tunnistaja ütlused on kooskõlas tunnistaja A G ütlustega (III köide tl 6-8), mille kohaselt on ta abipolitseinik ja 21.06.2013 kella 22.00 alates oli ta avalikku korda tagamas Tapa linna jaanituleplatsil Valgejõe ääres, Kalda tänava juures. 22.06.2013 kella 06.00 ajal kuulis ta autot platsile sõitmas ja läks vaatama. Kalda tänavalt parkimisplatsile sõitis punast värvi universaalkerega VAZ, ta kuulis, et automootor seiskus ja seda hakati uuesti käivitama, millegipärast see ei õnnestunud. Tema lähenedes jooksid auto juurest ära kaks noormeest, üks jäi rooli taha istuma. Ta astus auto juhiukse juurde ja esitas juhile abipolitseiniku töötõendi. Auto roolis oli alaealine noormees. Ta märkas kohe, et auto süütelukus võtit ei ole, luku juurest rippusid välja juhtmed. Tunnistaja küsis juhilt dokumente, noormees rääkis vene keelt, ütles, et tal pole dokumente. Sõidukit, mida süüdistatav kasutas, on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (III köide tl 8-12), mis samuti tõendab D O poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist, kuna vaatluse käigu kohaselt auto salongis on rooli ümber puudu plastist kate, see on parempoolse esiistme ees põrandal süüteluku sisu on välja tõmmatud, osa juhtmeid lukust eemaldatud, roolilukk on katki murtud. Eeltoodud tõenditega haakuvad ka kannatanu S S ütlused, mille kohaselt 21.06.2013 kell 19.30 lahkus ta oma elukohast XXX. Temale kuuluv sõiduauto VAZ-21044, registreerimismärgiga XXX oli pargitud maja ette, tänava äärde parklasse, teise ja kolmanda trepikoja vahele. 22.06.2013 hommikul teatati talle telefoni teel politseist, et talle kuuluv sõiduk on leitud Tapa linnast ja seda kasutasid omavoliliselt temale tundmatud isikud, autot ta kellelegi lubanud ei ole. Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et D O täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et D. O pani asja omavolilise kasutamise toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja D. O pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd süüdistatavate endi ütluste kohaselt panid nad asja omavolilise kasutamise toime ühiselt ja kooskõlastatult, siis on tegemist võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega grupi poolt. Kõik süüdistatavad lisasid tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine, s.o sõiduauto omavoliline ajutine kasutamine.

D O süüdistatuna KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – kannatanu A D Kohus leiab, et D O poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud ennast süüdi selles kuriteoepisoodis. Samuti tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist kaassüüdistatava A N ütlused, mille kohaselt on ta ennast süüdi tunnistanud selle kuriteo toimepanemises. Samuti tõendavad lisaks kaassüüdistatava ütlustele D. O poolt röövimise objektiivse koosseisu

1-13-10413

täitmist ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeliga (II köide tl 152-157). Lisaks eeltoodud tõenditele tõendavad süüdistatava poolt röövimise objektiivse koosseisu täitmist süüdistatava poolt kannatanu A D ütlused (II köide tl 74-79), mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt 31.05.2013.a kella 22 ajal kannatanu tuli Kreenholmi tn-lt, kui möödus Oru tn 18-st, lähenes erasektorile. Tema juurde tulid kolm noormeest, kaks välimuse järgi umbes 16, teine võib-olla noorem. Üks noormees küsis talt suitsu ja kannatanu andis talle sigareti. Pärast seda noormees ütles talle, et lähme jalutama. Kannatanu sai aru, et lihtsalt niisama see noormees teda jalutama ei kutsu, ilmselt tal on kannatanult midagi vaja. Kannatanu temaga koos ei läinud, vaid helistas numbrile 911. Talle vastati ja ta teatas, et võimalik, et teda kavatsetakse rünnata. Kannatanule vastati, et kui rünnet olnud ei ole, nad talle politseid välja ei kutsu. Kannatanu helistas nende noormeeste juuresolekul ja seal lähedal kahe väikese koeraga jalutava naise juuresolekul. Kuna kannatanule politseid kohale saatmast keelduti, siis ta palus naist kutsuda teda sissekäiku, kuna ta just läks XXX esimesse sissekäiku. Naine lasi kannatanu sissekäiku, ta jõudis just minna kolmandale korrusele, kui nägi, et need kolm noormeest ajavad teda taga. Too, keda kannatanu kirjeldas, ütles, et kannatanu annaks telefoni. Kannatanu ei andnud talle telefoni, siis ta võttis kusagilt selja tagant välja püstolisarnase eseme ja hakkas jõuga kannatanu püksitaskust telefoni rebima. Seejuures ta rebis katki kannatanu püksitasku. Kui see noormees telefoni kätte sai, siis ta rebis kannatanult jope seljast. Selle tegevuse juures veidi kannatanu osutas vastupanu, kuna ei teadnud, mis püstol see on tal käes ja kartis, et noormees võib tulistada. Ese tema käes oli välimuse järgi täpselt nagu püstol, musta värvi, meenutas püstolit Walter. Kindlasti ei olnud revolver, raua ümbrust kannatanu ei vaadanud, kas püstol oli metallist või metalli imitatsioonist, ta ei näinud. Sel momendil kannatanu arvas, et teda ähvardatakse tõelise relvaga. Kõike tegi üks noormees, teised seisid veidi eemal. Pärast seda noormehed keerasid ringi ja põgenesid. Nende kannatanu ütlustega on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega (II köide tl 8588), mille kohaselt vaatlusobjektiks on kannatanu A D poolt vaatluseks välja antud dressipüksid ning paremal pool õmbluses külje peal ülalt 14 cm kaugusel on kangas auk pikkusega 9 cm. Kannatanu ütlustega haakuvad ka tunnistaja P F ütlused, mille kohaselt käesoleval momendil üürib ta korterit XXX. 31.05.2013 kella 23 ajal sõitis ta oma maja juurde ja hakkas autot parkima. Sel momendil trepikojast nr XXX, kus ta korterit üürib, tuli välja 3 noort inimest vanuses 16-17aastat. Kõik kolm olid kasvuga 165-170 cm, kõhnad, ühel noormehel olid jalas dressipüksid, täpselt ei mäleta ja seljas must jakk, kapuuts peas. Ta hoidis käes suurt püstolit. Püstol tundus tunnistajale reaalsena. Tunnistaja väljus autost ja need noormehed jooksid temast mööda, piki maja ja jooksid sõidutee poole. Ta sisenes oma esimesse sissekäiku, kutsus lifti välja. Samal ajal üks mees läks trepist alla ja ütles tunnistajale, et teda rööviti. Mehest tuli alkoholilõhna, riided olid korras, käed värisesid. Mees oli hüsteerikas, hääl värises, silmad pisarais. Mees palus helistada, tunnistaja küsis kuhu ja mees vastas, et on vaja politseisse helistada. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas ka tunnistaja N Z ütlused, mille kohaselt 2013. a ma lõpus õhtul pärast kella 22, pärast filmi vaatamist läks ta koertega jalutama. Ta jalutas Uusküla tn ja Oru tn 17 maja lähedal. Ta jalutas siia-sinna. Uusküla tn ja 1. Paemurru ristmikul nägi ta silmanurgast, kuidas temast möödus tüdruk mustades liibukates. Mõne minuti pärast nägi ta nelja noormeest, kes tõukasid noormeest, kellel oli seljas punane spordidress. Tunnistaja arvas, et nad kõnnivad ja müravad nagu kõik noored. Alguses ta arvas, et see on üks ja sama seltskond. Nad kõik olid umbes ühte kasvu. Punases spordidressis noormehe juurde hüppas kõige noorem kambast, aastates 11-12, hakkas kõrvaklappe tõmbama. Tunnistaja kohe sai aru, et nad ei ole koos. Kuna kõige noorem poiss jätkas spordidressis noormehele pealehüppamist, ta hakkas politseid välja kutsuma. Kui nad jõudsid XXX maja nurgale, siis kolm noormeest läksid tunnistaja esimesest trepikojast mööda.

1-13-10413

Tunnistaja avas trepikojaukse ja nad noormehega läksid trepikotta. Nende järel trepikoja uks selgus ja nad selle noormehega läksid liftiga 5. korrusele. 5. korrusel elab tunnistaja isa. Ta jäi isa juurde teed jooma ja oli isa juures paar tundi. Ta ei kuulnud, et trepikojas oleks olnud mingit kära. Kannatanult ära võetud mobiiltelefoni on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (II köide 115121). Seda, et röövimise objektiivse koosseisu täitis A N tõendab ka äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (II köide tl 128-131), mille kohaselt kannatanu A D tundis ära isikute hulgast noormehe number 3 all. Nimelt see noormees püstoliga ähvardas 31. mail 2013 õhtul ja röövis teda. Kannatanu tunneb selle isiku ära näojoonte, figuuri järgi. Äratuntuks osutus A N. Samuti tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist tunnistaja M A ütlused, mille kohaselt 2013.a mais, kuupäeva täpselt enam ei mäleta, kella 21.30 paiku tuli ta sõbranna juurest, kes elab majas aadressil XXX ja suundus oma maja poole. Endast 25 m kaugusel nägi ta lähemat kasvu meest vanuses umbes 25-30 aastat, kellel oli seljas punane dress. See mees, näinud tunnistajat, hakkas tal järel kõndima. Tunnistaja ehmus ja hakkas kiiremini kõndima. Mees käis tema kannul suure vahemaa taga, aga talle ikkagi tundus, et mees jälitab teda. See mees ei jooksnud talle järele, aga kõndis samasuguses tempos nagu tunnistajagi. Tunnistaja oli juba peaaegu maja juures, kui kohtas tuttavaid poisse: A N, D O ja veel ühte talle tundmatut poissi. Tunnistaja isegi ei vaadanud teda, kuna oli hirmus ehmunud. Tunnistaja ütles A N, et tema kannul käib mingi mees ja näitas suunda, kust ta tuleb. Tunnistaja just ilmus välja kaugusest ja nagu tunnistajale tundus hakkas aeglasemalt käima. A ütles talle, et nad just lähevad sinnapoole talle vastu ja et tunnistaja mingu kiiresti koju. Lisaks tõendavad süüdistatava poolt röövimise objektiivse koosseisu täitmist tunnistaja B N ütlused, mille kohaselt ta nägi, et A 2013 juunis käis punases dressipluusis. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas ka tunnistaja A S ütlused (II köide tl 148-151), mille kohaselt 2013.a suve alguses, kuupäeva ta täpselt ei mäleta, sattusid nad A N samale piknikule karjääris. Tunnistajal oli kaasas õhupüss M84, mis tulistab 4, 5 mm metallkuulidega. Püstolil on pide ja gaasiballoon. Juhtus nii, et N küsis temalt püstolit pooleks tunniks, ütles, et annab tagasi 9. kooli juures. Aga poole tunni pärast A N kohale ei ilmunud, ilmus püstoliga alles 2 päeva pärast ja tagastas selle tunnistajale, aga see ei olnud enam töökorras. Sel päeval, kui A N võttis tunnistajalt püstoli, siis temaga koos oli veel D O. Nimetatud püstolit on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (II köide tl 164-166). Nimetatud tõenditega haakuvad ka I B ütlused (II köide tl 248-251), mille kohaselt 2013.a maikuus ta põgenes koolist. Tol ajal, ühel päeval, õhtusel ajal, ta jalutas D O ja A N Narva linnas. Kui nad jalutasid Uusküla rajoonis nende juurde tuli M A ja ütles, et teda jälitab keegi meesterahvas. Olles seda rääkinud, läks M edasi, nemad aga ootasid meesterahvast, keda ta ei tundnud. Meesterahval oli seljas punane spordidress Rossija. Meesterahvas läks edasi ja kui ta kõndis, ta kutsus telefoni teel politsei välja, kuna ta ehmus sellest, et N ütles talle, et ta peksab kannatanut ja nõudis telefoni. Meesterahvas sisenes XXX trepikotta. Tema, O ja N sisenesid tema järgi. Ta nägi, et O ja N lõid meesterahvast käte ja jalgadega. N tõmbas meesterahva seljast jope maha ja võttis tema taskust telefoni. Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et D O täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et D. O pani röövimise toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

1-13-10413

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja D. O pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd süüdistatavate endi ütluste kohaselt panid nad röövimise toime ühiselt ja kooskõlastatult, siis on tegemist röövimisega grupi poolt. Mõlemad süüdistatavad lisasid tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine. Kuna röövimine on toime pandud grupis ja relvaga ähvardades, siis tuleb D O poolt toime pandud kuritegu kvalifitseerida KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi.

D O süüdistatuna KarS § 214 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – kannatanu K P Kohus leiab, et D O poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud ennast süüdi selles kuriteoepisoodis. Lisaks sellele tõendavad tema poolt väljapressimise objektiivse koosseisu täitmist kannatanu K P ütlused (VI köide 117-120), mille kohaselt tal on tuttav D O, ta ei tea, kus ta elab, käib Paju koolis ja läks üheksandasse klassi. Kui kannatanu õues jalutas, siis ta on mõned korrad palunud O telefoniga helistada. O andis telefoni, kuid juuni keskel hakkas kannatanult nõudma 2 eurot telefoni kasutamise eest. Raha tal ei olnud ja olles hirmunud, ei rääkinud kannatanu midagi emale. Pärast seda hakkas O tõstma summat protsentide võrra ning 25.08.2012.a kui O kannatanut Kangelaste prospekti bussipeatuses kohtas, siis ütles, et kannatanu peab talle andma 120 eurot või võtab ta ära mängukonsooli, mis oli tal käes. O oli koos kolme noormehega vanuses 17-18 aastat. O sirutas käed kannatanu poole ja ütles, et kannatanu mängukonsooli talle annaks. Kannatanu keeldus ja siis S lõi kannatanule rusikaga vastu nägu tabades nina. Kannatanul oli valus ja ta kukkus maha. Kui kannatanu püsti tõusis, siis ütles taas, et kannatanu mängukonsooli ära annaks ja et siis laseb ta kannatanul ära minna. Kannatanu hakkas kartma ja andis mängukonsooli O. Kannatanul lasti minna ja O koos noormeestega hakkas lahkuma. Nimetatud tõenditega haakuvad kannatanu I P ütlused (VI köide tl 121-124), mille kohaselt kui kannatanu vend tema poja koju tõi, siis ta sai poja jutust teada, et viimasel on tuttav D O, kes juuli keskel 2012.a hakkas esitama tema pojale pretensioone, et poeg on võlgu 2 eurot. Poeg kartis talle sellest rääkida. Pärast seda hakkas O summat suurendama ja hakkas augustis nimetama juba summat 120 eurot. Poja sõnade järgi kohtas ta O 25.08.2012.a kella 16 paiku Kangelaste prospekti peatuse juures. O olid saatjaks kolm välimuselt temast vanemat noormeest. O ja need kolm noormeest viisid kannatanu poja Prisma juurde, kus majade hoovis hakkas O nõudma 120 eurot raha. Pojal oli kaasas mängukonsool „Play station social portable 2004“ koos laadimisseadme ja lisamälukaardiga. O ütles, et võtab selle mängukonsooli ära kui Kirill talle 120 eurot ei vii, siis O müüb selle maha. Pärast seda teine noormees, kelle hüüdnimi on S lõi kannatanu pojale rusikaga vastu nina tekitades füüsilist valu. Pärast seda lasti tema pojal minna. Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et D O täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Süüdistatav nõudis kannatanult K P varalise kasu üleandmist, millega kaasnes vägivald. Kuna vägivald ei olnud asja ülemineku vahend, kuna kannatanu ütluste kohaselt andis ta mängukonsooli ära pärast vägivalla kasutamist, siis tuleb D. O poolt toime pandud kuritegu kvalifitseerida väljapressimisena ning tegemist ei ole

1-13-10413

röövimisega. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et D. O pani väljapressimise toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja D. O pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd süüdistatava enda ütluste kohaselt, kannatanu ja kannatanu ema ütluste kohaselt panid süüdistatav ja uurimise käigus tuvastamata jäänud isikud väljapressimise toime ühiselt ja kooskõlastatult, siis on tegemist väljapressimisega grupi poolt. Kõik väljapressijad lisasid tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine. Eeltoodust tulenevalt tuleb D. O poolt toime pandud kuritegu kvalifitseerida KarS § 214 lg 2 p 4 järgi.

D O süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – kannatanu L P Kohus leiab, et D O poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud ennast süüdi selles kuriteoepisoodis. Samuti tõendavad süüdistatava poolt varguse objektiivse koosseisu täitmist kaassüüdistatava A N ütlused. Lisaks eeltoodud tõenditele on D. O poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine tõendatud kannatanu L P ütlustega, mille kohaselt ajavahemikul 24.10.2012.a kella 16.00 kuni 25.10.2012.a kella 08.30 on tundmatute isikute poolt toime pandud sissetungimine talle kuuluvasse kauplusesse, mis asub suvilakooperatiivis XXX maaüksusel nr XXX ja varastatud oli talle kuuluvat vara, aga nimelt kaupa (veinipudelid, 200 grammiseid klaase viinaga, džinni 1, 5 liitristes pudelites ja 0, 5 liitrilistes purkides, mineraalvett Everin 0, 5 liitristes pudelites, šampanjat 0, 75 liitristes pudelites ja toiduaineid (makarone, sefiiri, küpsiseid, präänikuid, jäätist) kogusummas ligikaudu 250 eurot. Ka oli toimunud sissetungimine suvemajja nimetatud maaüksusel, kus tundmatud on tekitanud korralageduse. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (VI köide tl 39-57), mille kohaselt vaadeldavaks sündmuskohaks on Vaivara vallas aiandusühistus XXX kahekorruseline eramaja nr XXX. Peatee poolt on majal eraldi sissepääsuga juurdeehitus, mis on varustatud metallist uksega ja siseuksega. Lukk on vigastusteta. Juurdeehituse akendele on sissepoole paigaldatud metallist võred. Majal vasakul küljel ja ukse kõrval asuv aken on lõhutud. Raamil on punakaspruuni värvi jälg, arvatavasti veri. Esimese korruse ruumi vaatlemisel on avastatud, et see on sisustatud müügisaaliks ja külmutuskapid, milles on üks pirukas ja sinises pakendis jäätis kirjega REKS. Üks selle jäätise tühi pakend on õues maas lõhutud akna juures. Maja teisel korrusel on kaks tuba. Üks neist on täis kasutatud mööblit ja ehitusplaate, teises on kahekohaline voodi. Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et D O täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani

1-13-10413

teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et D. O pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja D. O pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd D. O ja A. N ütluste kohaselt panid nad varguse toime ühiselt ja kooskõlastatult, siis on tegemist vargusega grupi poolt. Nii D. O kui ka A. N lisasid tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine. Samuti on eeltoodud tõenditega kogumis tõendatud see, et toimus sissetungimine L P kuuluvasse kauplusesse IdaVirumaal Vaivara vallas aiandusühistus XXX. Eeltoodust tulenevalt tuleb D. O poolt toime pandud kuritegu kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi.

D O süüdistatuna KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – kannatanu V T Kohus leiab, et D O poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud ennast süüdi selles kuriteoepisoodis. Samuti tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist A N ütlused. Lisaks sellele tõendavad süüdistatava poolt omavolilise sissetungi objektiivse koosseisu täitmist kannatanu V T ütlused, mille kohaselt 25.10.2012.a kella 10.00 paiku sõitis ta oma suvilasse, mis asub suvilakooperatiivis XXX maaüksusel nr XXX ja märkas kohe, et suvemaja teise korruse aken on katki ja tekkinud ava on kinni topitud madratsiga. Ta vaatas madratsit ja mõtles, et mis siis juhtus, kui teisel korrusel avanes verandauks ja välja vaatas temale välimuse järgi tuttav D nimeline noormees – ta on kannatanu lapselapse A T tuttav. Teel suvilavõtme järele, mis oli tal maaüksusele peidetud, nägi ta, et teisel pool maja on esimese korruse aken lahti ja akna all maas on makaronid. Ta tegi võtmega välisukse lahti ja nägi, et seestpoolt on uks kinni topitud suvemajas oleva mööbliga. Majja sisenedes nägi ta täielikku korralagedust ja suurt kogust tühje alkoholipudeleid ja toiduainete pakendeid (kohupiim, jäätis jms). Kannatanu tõusis teisele korrusele ja nägi kahte noormeest: V M, keda ta tunneb ja teine noormees esitles end V F, kes elab XXX. Nad selgitasid, et neid kutsus suvilasse mingi N, kes ütles, et see on tema suvila ja nemad sõitsid suvilasse taksoga. Varsti sõitis kohale politsei, kelle kutsus välja tema naine, ja viis kaks noormeest kaasa. Kõrvaliste isikute majasviibimise tagajärjel oli rikutud tapeedid, välja löödud aknaklaas ja suvemaja teisel korrusel sahvriuks, lõhuti kaks kõrvitsat. Nimetatud tõenditega on kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (VI köide tl 930), mille kohaselt on vaadeldavaks sündmuskohaks Vaivara vallas aiandusühistus XXX eramaja nr XXX. Sisenemisel on koridoris põrandal laialiloobitud erinevad asjad, ümberpööratud tool. Koridoris on põrandale laiali loobitud asjad, tühjad alumiiniumist SAKU õllepurgid. Seal on kaks kõrvitsat. Laua peal seisab kaks tühja pudelit: „Sovetskoje šampanskoj“" pudel ja „Vana Tallinna“ pudel, taldrikud toidujääkidega, purk marineeritud kurkidega, pakk küpsistega, kaks ketti ristiga ja valgest metallist sõrmus. Toidujäägid, tühjad pudelid, purgid, asjad on segamini põrandal, laua peal ja toolidel. Rõdule viib uks, mille kõrval on aknaava. Aknaavas klaas puudub, selle asemel on topitud madrats. Klaasikillud lebavad rõdul.

1-13-10413

Lisaks tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist tunnistajate V M ja V F ütlused (VI köide tl 58-62; 63-67), mis on omavahel kooskõlas ja haakuvad ka eelpool toodud tõenditega. Tunnistaja V F on äratundmiseks esitamise protokollis (VI köide tl 71-73) ära tundnud fotol nr 3 kujutatud noormehe. Tema nime ta ei tea, kuid just nimelt tema ütles, et suvila kuulub temale - õigemini tema isale. Tunnistaja tundis ta ära silmade ja nina kuju ning näokuju järgi. Fotol nr 3 on kujutatud A N. Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et D O täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et D. O pani omavolilise sissetungi toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja D. O pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd D. O ja A. N ütluste kohaselt panid nad omavolilise sissetungi toime ühiselt ja kooskõlastatult, siis on tegemist grupi poolt toime pandud kuriteoga. Nii D. O kui ka A. N lisasid tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine. Eeltoodust tulenevalt tuleb D. O poolt toime pandud kuritegu kvalifitseerida KarS § 266 lg 2 p 3 järgi.

I K süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises  Vargus 22.12.2012.a kell 06.00 paiku XXX – kannatanu AS R Kohus leiab, et I K poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud ennast süüdi selles kuriteoepisoodis. Samuti tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist kaassüüdistatava A N ütlused. Lisaks sellele tõendavad süüdistatava poolt varguse objektiivse koosseisu täitmist sündmuskoha vaatlusprotokoll (V köide tl 126-129), mille kohaselt on protokoll koostatud 22.12.2012.a kell 06.00 ja vaatluse objektiks on R-kiosk, mis asub aadressil XXX. R-kioski metallist ukselehel on luku kõrgusel muljumise jäljed. Ukse juures põrandal on ümberpaisatud asendis ämber ja hari. Seal kõrval põrandal on avastatud mitu blokki sigarette LM. Nimetatud protokolliga haakuvad tunnistaja A I ütlused, mille kohaselt tal on sõber I K, kes detsembris, täpset kuupäeva ta ei mäleta, 2012.a Narva linnas Kreenholmi piirkonnas murdis lahti R-kioski ja varastas sealt sigarette. Kas ta oli üksinda või kellegagi koos, seda tunnistaja ei tea. Niipalju kui tunnistaja teab, siis ta müüs pärast varastatud sigaretid maha. Arvatavasti murdis K kioskiukse lahti, kuna seal klaasi lõhkuda polnud mõtet, kuna sigarettiteni ei ulatu. Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et I K täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu.

1-13-10413

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et I. K pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja I. K pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd I. K ja A. N ütluste kohaselt panid nad omavolilise sissetungi toime ühiselt ja kooskõlastatult, siis on tegemist grupi poolt toime pandud kuriteoga. Nii I. K kui ka A. N lisasid tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine. Samuti on tõendatud eeltoodud tõenditega see, et toimus varguse toimepanemine sissetungimisega.  Vargus 25.01.2013.a kella 01.50 paiku XXX - kannatanu AS R Kohus leiab, et I K poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud ennast süüdi selles kuriteoepisoodis. Samuti tõendavad I K poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist A I ütlused (V köide tl 143-146), mille kohaselt 24.01.2013.a õhtusel ajal sai ta kokku oma sõbra I K. Algul jalutasid nad mööda linna. Jalutuskäigu ajal leidsid nad Soldino piirkonnast kaupluse Maxima lähedalt varda, mis meenutas kangi. Sellega seoses tekkis neil mõte varastada mõnest kioskist sigarette. Sigarette oli vaja endale kasutamiseks ja müümiseks. Umbes kell 02.00 otsustasid nad lahti murda kioski, mis asub Astri kaupluse lähedal. K murdis leitud metallvarda abil Säästumarketi poolselt küljelt metallist kaitsekardina küljest rippluku. Pärast seda tõstis ta kardina üles. Ka K lõhkus vitriinklaasi kangiga selles kohas, kust oleks võimalik ulatuda sigarettide riiulini. Moodustunud augu kaudu võttis kätt sisse pannes sigarette tema. Osa andis K, teise osa pani endale taskutesse. Endale tasku pani ta umbes 4 pakki sigarette. 2 pakki Marlboro, LM ja Bond. Mitu pakki ta K andis, seda ta ei tea, ei lugenud. Nad jooksid aedade suunas minema ja läksid 14. kooli poole, kus politseinikud neid kinni pidasid. Lisaks sellele tõendavad süüdistatava poolt varguse objektiivse kooseisu täitmist tunnistaja A Z ütlused (V köide tl 100-104), mille kohaselt ta on turvafirma AS G töötaja. 25.01.2013.a kell 01.50 sai ta väljakutse selle kohta, et nende firma poolt valvataval objektil aadressil Narva, XXX (Rkiosk) hakkas tööle valvesignalisatsioon. Kell 01.52 oli ta juba kohal. Kui nad paarimehega saabusid R-kioski juurde, siis nad seal juures enam kedagi ei leidnud. Kohapeal avastasid, et kioskilt on maha rebitud üks metallist ribikardin, lõhutud klaas, lõhutud akna juures lumel vedelesid punases pakendis sigaretid BOND (1 pakk). Ka lebas lumehangel lõhutud ribikardina kõrval raudkang. Need tunnistaja ütlused on kooskõlas tunnistaja A K ütlustega (V köide tl 105-107), mille kohaselt teatab, et 25.01.2012.a teostas liiklusjärelevalvet ja avaliku korra tagamist koos välijuhi O. K. Kella 02.05 kuulsid, et politsei toimkond 4476 sai väljakutse. Väljakutse sisu patrull G4S teavitas, et R-kioski aadressile XXX oli sissemurdmine ja olid varastatud asjad. Nad olid lähedal ja otsustasid osutada abi. Kohapeal oli G4S ja politseitoimkond 4476 koosseisuga L-V. Nad said teada, et enamasti oli varastatud suitsu. Nad hakkasid vaatama ümbruskonda ja kella 02.15 paiku märkasid kahte alaealist, kes liikusid Aasa tänava poole. Kaks noorukit tundusid kahtlased, tihti

1-13-10413

vaatasid taha, tekkis tunne, et midagi kardavad. Aasa 38 maja juures kaks noorukit olid kontrollitud. A I ja I K. Vaatluse käigus K jopes oli leitud 1-tk Dark Geisha Eesti toode, 1 pakk suitsu Eesti aktsiisimärkidega LM Forward, 1 pakk LM-Blue (Eesti toode), 2-pakki Marlboro (Eesti toode). A I vaatluse käigus leidsid suitsupakid, kõik Eesti aktsiisimärgiga 2 pakki Marlboro, 1 pakk LM Forward, 1 pakk Bond, 1 pakk LM blue label ja Kit Kat šokolaad. Eeltoodud kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega haakub sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (V köide tl 105-116), mille kohaselt vaatluse objektiks on R-kiosk. Vaatlusega on kindlaks tehtud, et üks viiest kaitsekardina lehest (Tallinna maantee poolt kaugeim) on maha rebitud ja lebab vitriini all lumel. Lumi on tihedalt kinnitallatud. Maharebitud kardinalehel on leitud pakk sigarette (punane) BOND, aga ka kaks läbipaistvast valgest plastmassist sigarettide alust. Lumehangel ribikardinate taga on avastatud metallkand. Vitriiniklaas on lõhutud. Kohe ava taga on vitriin maiustustega – erinevad šokolaaditooted, sealhulgas Kit Kat ja Geisha. Vitriinis on tühjad kohad. Peale selle on nimetatud vitriinist leitud kaks pakki sigarette BOND Light ja kolm pakki sigarette BOND (sinine). Šokolaaditoodetega vitriinist vasakul seina peal on rippuvad riiulid sigarettidega. Sigarettide BOND koht on tühi – ilma sigarettide aluseta. Peale selle on rikutud sigarettide MARLBORO, CHESTERFILD ja LM kord. Kohus leiab, et kõikide nende eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et I K täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et I. K pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja I. K pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd I K ja A I ütluste kohaselt panid nad varguse toime ühiselt ja kooskõlastatult, siis on tegemist grupi poolt toime pandud kuriteoga. Nii I. K kui ka A. I lisasid tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine. Samuti on tõendatud eeltoodud tõenditega see, et toimus R-kioskisse sissetungimine. Kuna süüdistatava poolt toime pandud vargused olid toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ning I. K on varasemalt kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu 31.07.2012.a otsusega KarS § 120, § 121, § 214 lg 2 p 1, § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi, siis on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud röövimise ja tema poolt toime pandud vargused tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi.

IV Kohtu seisukoht karistuste ja kohaldatud tõkendite osas Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava

1-13-10413

põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Seejuures tuleb toonitada, et KarS § 56 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel kohustuslikus korras pidada silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et karistuse mõistmisel tuleb võtta esmaseks aluseks konkreetse sanktsiooni keskmine määr, mida siis vastavalt kas kergendavate ja/või raskendavate asjaolude esinemisel nihutada edasiselt kas üles- või allapoole (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11). KarS § 56 lg 2 kohaselt vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Käesoleval juhul tuleb süüdistatavatele karistust mõistes arvestada ka sellega, et kõik süüdistatavad olid kuritegude toimepanemise ajal alaealised ning et alaealisele karistuseks vangistuse kohaldamine peab olema pigem erandlik (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-14-06). Alaealisele karistuse mõistmisel tuleb lisaks süü suurusele eriti tähelepanelikult arvestada ka lahutamatult seotud isikulisi asjaolusid (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06 p 15). Alaealise poolt toimepandud kuriteo puhul lähtutakse eeldusest, et see on episoodilist, juhuslikku laadi, mis aga ei tähenda, et konkreetse kaasuse puhul ei võiks tõendamist leida vastupidine (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-43-06, p 13.1). Alaealisus ei tingi aga automaatselt süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamist ega välista karistamist reaalse vangistusega. Kui isiku süü, kohtu poolt tuvastatud kergendavad ja raskendavad asjaolud, võimalused mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse vangistusega, siis tuleb teda ka sellise karistusega karistada, olenemata sellest, kas süüdistatav on täis- või alaealine (Riigikohtu otsus nr 3-1-176-07). Samas ei tohi alaealise karistamisel unustada, et sellisel juhul on enam tähtis just täideviija isik(sus), mitte aga tema poolt toimepandud tegu ja selle raskus. Samuti on alaealiste poolt toimepandud kuritegude korral esmatähtsad just karistuse eripreventiivsed (kasvatuslikud) eesmärgid (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-43-06). Seetõttu tuleb alaealise vangistusega karistamist eriti põhjalikult põhistada, võttes karistuse eesmärkide seas teravdatult arvesse võimalusi mõjutada teo toimepanijat edaspidiselt õiguskuulekusele (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-1406). Süüdistatava R K karistus Kohus leiab, et arvestades R K poolt toime pandud asja omavolilise kasutamise episoodide arvu, mis on 9, siis ei saa rääkida sellest, et tegemist oleks juhuslikku laadi toime pandud kuritegudega. Kohus leiab, et R. K puhul ei esine ei karistust kergendavaid ega ka raskendavaid asjaolusid. KarS § 215 lg 2 p 1, 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohus leiab, et arvestades süüdistatava poolt toime pandud kuriteoepisoodide arvu tuleb karistada teda üle sanktsiooni keskmäära jääva karistusega, s.o 2 aastat vangistust. Kohus leiab, et rahalise karistusega ei ole võimalik käesoleval juhul saavutada karistuse eripreventiivset eesmärki, kuna R K on alaealine ning tal puudub iseseisev legaalne sissetulek ning seda ei võimalda ka tema süü suurus, arvestades kuriteoepisoodide arvu. KarS § 275 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistuse. Kohus leiab,

1-13-10413

et antud kuriteo puhul on põhjendatud mõista karistuseks sanktsiooni alammääras olev karistus, s.o 3 kuud vangistust, arvestades seda, et R. K mõisteti selle paragrahvi järgi süüdi ühes kuriteoepisoodis ja teda ei ole varasemalt karistatud sellelaadse kuriteo toimepanemise eest. Kohus ei pea põhjendatuks ka selle kuriteo puhul süüdistatava karistamist rahalise karistusega, kuna tal puudub iseseisev legaalne sissetulek ning teda on ka kahel korral juba karistatud vangistusega, mis annab aluse asuda seisukohale, et kergemaliigilisem karistus ei saavutaks enda eesmärki, et R K ei paneks tulevikus toime enam uusi kuritegusid. Vastavalt KarS § 64 lg 1 tuleb lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista R K liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, siis tuleb vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada R K vangistusega 1 aasta ja 4 kuud. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel tuleb liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 08.06.2012 kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega – 5 kuud ja 26 päeva ning mõista R K liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Arvata liitkaristusest maha Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 08.06.2012 kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus – 5 kuud ja 26 päeva vangistust. Ärakandmisele kuulub 1 aasta ja 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 28.06.2013. Alaealisele karistuseks vangistuse kohaldamine peab olema pigem erandlik, kuid kohus leiab, et antud juhul on see põhjendatud, kuna R K on varasemalt karistatud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 31.10.2011.a otsusega tingimisi vangistusega, kuid vaatamata sellele jätkas ta aktiivselt uute kuritegude toimepanemist, mis annab kohtule aluse asuda seisukohale, et karistuse eripreventiivset eesmärki on võimalik saavutada käesoleval juhul ainult reaalse vangistusega suunamaks süüdistatavat õiguskuulekusele. Süüdistava A N karistus Kohus leiab, et arvestades A N poolt toime pandud asja omavolilise kasutamise episoodide arvu, mis on 10, siis ei saa rääkida sellest, et tegemist oleks juhuslikku laadi toime pandud kuritegudega. Kohus leiab, et A. N puhul ei esine ei karistust kergendavaid ega ka raskendavaid asjaolusid. KarS § 215 lg 2 p 1, 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohus leiab, et arvestades süüdistatava poolt toime pandud kuriteoepisoodide arvu tuleb karistada teda üle sanktsiooni keskmäära jääva karistusega, s.o 2 aastat vangistust. Kohus leiab, et rahalise karistusega ei ole võimalik käesoleval juhul saavutada karistuse eripreventiivset eesmärki, kuna A N on alaealine ning tal puudub iseseisev legaalne sissetulek ning seda ei võimalda ka tema süü suurus, arvestades kuriteoepisoodide arvu. Samuti tuleb arvestada karistuse liigi valikul seda, et teda on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. KarS § 214 lg 2 p 1, 4 näeb karistusena ette neli kuni kaksteist aastat vangistust. Kuna A. N pani toime ühe kuriteoepisoodi selle kvalfikatsiooni järgi ning ta oli kuriteo toimepanemise ajal alaealine, siis peab kohus põhjendatuks karistada teda vangistusega sanktsiooni alammääras, s.o 4 aastat vangistust. KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 näeb karistusena ette kolm kuni viisteist aastat vangistust. Kuna A. N pani toime ühe kuriteoepisoodi ka selle kuriteokvalifikatsiooni järgi ning ta oli kuriteo toimepanemise ajal alaealine, siis peab kohus põhjendatuks karistada teda ka selle kuriteo toimepanemise eest sanktsiooni alammääras oleva karistusega, s.o 3 aastat vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1 tuleb lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista A N liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, siis tuleb

1-13-10413

vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada A N vangistusega 2 aastat ja 8 kuud. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel tuleb liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.09.2013 kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega – 1 aasta 11 kuud ja 23 päeva ning mõista A N liitkaristuseks, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 28.06.2013. Kohus ei pea võimalikuks karistada A N tingimusliku vangistusega, kuna teda on varasemalt karistatud kriminaalkorras ning ta oli varasemalt allutatud ka käitumiskontrollile Viru Maakohtu 20.12.2012.a otsuse alusel, kuid sellele vaatamata jätkas ta uute kuritegude toimepanemist, mis ei ole juhuslikku laadi ning seetõttu vaatamata sellele, et alaealisele karistuseks vangistuse kohaldamine peab olema pigem erandlik leiab kohus, et see on käesoleval juhul põhjendatud suunamaks teda õiguskuulekusele. Süüdistava J K karistus Kohus leiab, et arvestades seda, et J K mõisteti süüdi ühes väljapressimise episoodis ning teda ei ole varasemalt karistatud kriminaalkorras, siis on võimalik asuda seisukohale, et alaealine pani toime juhuslikku laadi kuriteo. Kohus leiab, et J. K puhul ei esine ei karistust kergendavaid ega ka raskendavaid asjaolusid. KarS § 214 lg 2 p 4 näeb karistusena ette neli kuni kaksteist aastat vangistust. Kuna J. K pani toime ühe kuriteoepisoodi selle kvalfikatsiooni järgi ning ta oli kuriteo toimepanemise ajal alaealine, siis peab kohus põhjendatuks karistada teda vangistusega sanktsiooni alammääras, s.o 4 aastat vangistust. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, siis tuleb vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada J K vangistusega 2 aastat ja 8 kuud. Arvestades seda, et varasemalt pole J K karistatud kriminaalkorras ning ta oli kuriteo toimepanemise ajal alaealine, siis peab kohus põhjendatuks vabastada ta karistuse kandmisest tingimisi, kui J K ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg peab olema pikem kui mõistetav karistus ja seega peab kohus põhjendatuks määrata katseajaks 3 aastat, mida arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 11.03.2014.a. Süüdistatava V S karistus Kohus leiab, et V S poolt toime pandud vargust ei ole võimalik vaadata juhuslikku laadi toime pandud kuriteona, kuna teda on ka varasemalt karistatud kriminaalkorras Viru Maakohtu 07.03.2012.a otsusega KarS § 214 lg 2 p 4 järgi KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 2 aastat katseajaga 3 aastat. Seega pani V S uue kuriteo toime katseajal. KarS § 199 lg 2 p 7, 8 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus leiab, et süüdistatavat ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna tal puudub iseseisev legaalne sissetulek ning seega ei võimaldaks selline karistus saavutada karistuse eripreventiivset eesmärki. Arvestades seda, et V S oli kuriteo toimepanemisel alaealine, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, siis peab kohus põhjendatuks karistada teda alla keskmäära jääva karistusega, s.o 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb mõistetud karistust vähendada ühe kolmandiku võrra ja karistada V S vangistusega 6 kuud. Kuna V S pani uue kuriteo toime katseajal, siis vastavalt KarS § 65 lg-le 2 tuleb suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 07.03.2012.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (2 aastat vangistust) ning mõista V S liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 12.07.2013.a, mil Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.07.2013.a määrusega pöörati Viru Maakohtu 07.03.2012.a otsusega mõistetud karistus täitmisele.

1-13-10413

Süüdistatava D O karistus Kohus leiab, et arvestades D O poolt toime pandud asja omavolilise kasutamise episoodide arvu, mis on 5 ning seda, et ta pani veel lisaks toime kuriteod, mis on kvalifitseeritavad KarS § 121, § 200 lg 2 p 7, 8, § 214 lg 2 p 4, § 199 lg 2 p 7, 8 ja § 266 lg 2 p 3 järgi, siis ei saa asuda seisukohale, et tegemist on alaealise poolt juhuslikku laadi toime pandud kuritegudega. Kohus leiab, et D. O puhul ei esine ei karistust kergendavaid ega ka raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et süüdistatavat ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna tal puudub iseseisev legaalne sissetulek ning seega ei ole võimalik sellise karistusega saavutada karistuse eripreventiivset eesmärki. Samuti leiab kohus, et arvestades ka D. O süü suurust, mida mõjutab tema poolt toime pandud kuritegude rohkus, siis ei ole võimalik karistada teda rahalise karistusega. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohus peab põhjendatuks karistada teda kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest vangistusega alla keskmist määra, s.o 4 kuud vangistust. KarS § 215 lg 2 p 1, 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Arvestades süüdistatava poolt toime pandud kuriteoepisoodide arvu, siis peab kohus põhjendatuks karistada teda vangistusega üle keskmise määra, s.o 2 aastat vangistust. KarS § 200 lg 2 p 7, 8 näeb karistusena ette kolm kuni viisteist aastat vangistust. Kohus peab põhjendatuks karistada D. O röövimise toimepanemise eest vangistusega sanktsiooni alammääras, s.o 3 aastat, arvestades seda, et süüdistatav oli selle kuriteo toimepanemise ajal alaealine ja ta pani toime ühe kuriteoepisoodi, mis on kvalifitseeritav röövimisena. KarS § 214 lg 2 p 4 näeb karistusena ette neli kuni kaksteist aastat vangistust. Arvestades seda, et süüdistatav pani talle inkrimineeritava kuriteo toime alaealisena ning pani toime ühe kuriteo, mis on kvalifitseeritav antud paragrahvi järgi, siis peab kohus põhjendatuks karistada teda vangistusega sanktsiooni alammääras, s.o 4 aastat vangistust. KarS § 199 lg 2 p 7, 8 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus peab põhjendatuks karistada süüdistatavat nimetatud kuriteo toimepanemise eest vangistusega alla keskmist määra, s.o vangistusega 1 aasta. KarS § 266 lg 2 p 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Omavolilise sissetungimise eest on põhjendatud karistada süüdistatavat vangistusega alla keskmist määra, s.o 6 kuud vangistust. Arvestades seda, et D. O pani talle inkrimineeritavad kuriteod toime alaealisena, siis peab kohus põhjendatuks KarS § 64 lg-st 1 tulenevalt lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista D. O liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Kuna kohus vaatas kriminaalasja läbi lühimenetluses, siis KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada D O vangistusega 2 aastat ja 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 28.11.2012 kuni 29.11.2012, s. o 2 päeva karistusaja hulka ja mõista D O lõplikuks karistuseks 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda süüdistatava vahistamise algusaeg, s.o 03.09.2013. Süüdistatava I K karistus Kohus leiab, et arvestades I K poolt toime pandud varguste episoodide arvu, mis on 2 ning seda, et teda on ka varasemalt karistatud kriminaalkorras, siis ei saa asuda seisukohale, et tegemist on

1-13-10413

alaealise poolt juhuslikku laadi toime pandud kuritegudega. Kohus leiab, et I K ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna tal puudub iseseisev legaalne sissetulek ning teda on juba varasemalt karistatud kriminaalkorras raskete kuritegude toimepanemise eest. Seega leiab kohus, et kergemaliigilisem karistus ei võimalda saavutada süüdistatava puhul karistuse eripreventiivset eesmärki. I K karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus peab põhjendatuks karistada süüdistatavat varguste toimepanemise eest vangistusega alla keskmist määra, s.o 6 kuud. Kuna kohus vaatas kriminaalasja läbi lühimenetluses, siis KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada I K vangistusega 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg 25.01.2013, so 1 päev karistusaja hulka ja mõista I K lõplikuks karistuseks 3 kuud ja 29 päeva vangistust. Kuna I K pani uued kuriteod toime katseajal, siis tuleb KarS § 65 lg 2 alusel suurendada talle mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 31.07.2012 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta 7 kuud ja 8 päeva vangistust) ning mõista I K liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 7 päeva vangistust. Kohus peab võimalikuks arvestades seda, et esineb karistust kergendav asjaolu ja et süüdistatav pani kuriteod toime alaealisena KarS § 69 lg 1 alusel asendada I K mõistetud karistuse 1404 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrab kohus üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 24 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustab kohus I K üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg-s 1 sätestatule: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. R K, A N ja D O valitud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. I K valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. V Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaatoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Punkti 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kohus leiab, et asitõend CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalides, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Asitõendid mobiiltelefon NOKIA 1280, mis on leitud sõidukist VAZ 2101, reg.nr. XXX, ning DNA-proovid, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis; õhupüstol, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (25.09.2013.a üleandmise-vastuvõtmise akt nr 211); SONY mälu esipaneel, kirves, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna hoiuruumis (23.09.2013.a üleandmise-vastuvõtmise akt nr 160); DNA-proov, raudkang, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna

1-13-10413

hoiuruumis (14.01.2013.a üleandmise-vastuvõtmise akt nr 35), hävitada kohtuotsuse jõustumisel. VI Tsiviilhagid KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud. Kohus ei ole õigeksvõtuga seotud ka asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Kui kohus ei võta õigeksvõttu vastu, teeb kohus selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kõik süüdistatavad võtsid nende vastu esitatud tsiviilhagid õigeks ning tsiviilkostjatest vaidlustas ainsana tsiviilhagid R K ema A Z, teatades, et süüdistatav maksab ning temal on ükskõik, ta maksma ei hakka. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb rahuldada kannatanute hagid järgmiselt: Mõista R K, A N ja D O solidaarselt välja kuritegudega tekitatud kahju: - kannatanu M M (sünd. XXX, elukoht XXX, a/a XXX) kasuks 350 eurot; - kannatanu V B (sünd. XXX, elukoht XXX, a/a XXX) kasuks 685 eurot; - kannatanu Y M (sünd. XXX, elukoht XXX, a/a XXX) kasuks 855, 08 eurot; - kannatanu S S (sünd. XXX, elukoht XXX, a/a XXX) kasuks 139 eurot. Mõista R K ja A N solidaarselt välja kuritegudega tekitatud kahju: - kannatanu L K (sünd. XXX, elukoht XXX, a/a XXX) kasuks 1333 eurot; - kannatanu A K (sünd. XXX, elukoht XXX, a/a XXX) kasuks 1024, 60 eurot; - kannatanu A B (sünd. XXX, elukoht XXX, J Z a/a XXX) kasuks 1427, 40 eurot; - kannatanu J S (sünd. XXX, elukoht XXX, V S a/a XXX) kasuks 672 eurot. Kohus leiab, et kõikide kannatanute poolt esitatud nõuded on põhjendatud ja tõendatud nende ütlustega kahju suuruse kohta ning kohtul ei ole alust kahelda nende ütluste tegelikkusele vastavuses põhjustatud kahju suuruse osas. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Tulenevalt VÕS § 65 lg 2 solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel.

1-13-10413

Seoses kostjate poolt tsiviilhagide õigeksvõtuga mõista A N ja D O solidaarselt välja kuritegudega tekitatud kahju: - kannatanu A D (sünd. XXX, elukoht XXX, a/a XXX) kasuks 50 eurot; - kannatanu L P (sünd. XXX, elukoht XXX, a/a XXX) kasuks 633, 05 eurot; - kannatanu O J (sünd. XXX, elukoht XXX, a/a XXX) kasuks 400 eurot; Seoses tsiviilhagi õigeksvõtuga mõista D O välja kannatanu I P (sünd. XXX, elukoht XXX) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 112 eurot. Seoses tsiviilhagi õigeksvõtuga mõista I K välja kannatanu O K (sünd XXX, elukoht XXX) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 509 eurot. Tulenevalt VÕS § 1053 lg-st 2 vanemad või eestkostja vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 14–18aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Käesoleval juhul ei ole ükski tsiviilkostja tõendanud ära seda, et ta on teinud kõik, et ära hoida enda poja poolt kahju tekitamist. Seetõttu tuleb R K rahaliste vahendite puudumisel mõista rahuldatud tsiviilhagidest tulenevalt kuriteoga tekitatud kahju välja kuni tema täisealiseks saamiseni tsiviilkostjalt A Z. A N rahaliste vahendite puudumisel mõista rahuldatud tsiviilhagidest tulenevalt kuriteoga tekitatud kahju välja kuni tema täisealiseks saamiseni tsiviilkostjalt A T. I K rahaliste vahendite puudumisel mõista rahuldatud tsiviilhagist tulenevalt kuriteoga tekitatud kahju välja kuni tema täisealiseks saamiseni tsiviilkostjalt S K. D O rahaliste vahendite puudumisel mõista rahuldatud tsiviilhagidest tulenevalt kuriteoga tekitatud kahju välja kuni tema täisealiseks saamiseni tsiviilkostjalt Ž O. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 2 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Eeltoodust tulenevalt tuleb lõpetada menetlus kannatanu V T tsiviilhagi 220 euro hüvitamiseks osas menetlus, kuna tema tsiviilhagi on rahuldatud juba Viru Maakohtu 04.09.2013.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-6427, mis on jõustunud. KrMS § 310 lg 2 kohaselt kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. Kuna kohus mõistis J K ja V S õigeks kannatanu D L seotud kuriteoepisoodis, siis tuleb jätta O L tsiviilhagi läbi vaatamata. KrMS § 310 lg-st 3 tulenevalt selgitab kohus, et kannatanul on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Kohus leiab, et AS R avaldust (VII köide tl 158) pole võimalik käsitleda tsiviilhagina, kuna selles puudub kannatanu selgelt väljendatud nõue, millise kahju hüvitamist taotletakse. Vastavalt TsMS § 363 lg 1 p 1 hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue. Avalduses on ära toodud see, et varastatud kaupa on koguväärtuses 3135, 35 eurot, kuid puudub taotlus selle kahju hüvitamiseks. Eeltoodust tulenevalt pole kohtul võimalik seega anda ka sisulist hinnangut sellele, kes ja millises ulatuses peaks hüvitama kannatanule tekitatud kahju. VII Menetluskulud Kohus peab KrMS § 180 lg 1 alusel põhjendatuks süüdistatavatelt välja mõista kohtukulud.

1-13-10413

KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub süüdistatavatelt A N, J K ja D O väljamõistmisele sundraha esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 887, 50 eurot, milline summa vastab 2,5 palga alammäärale. Süüdistatavatelt R K, V S ja I K tuleb KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista sundraha summas 532, 50 eurot, milline summa vastab 1, 5 kuupalga alammäärale. Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavatelt ka määratud kaitsjatele väljamakstava tasu ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõus, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades R K varalist seisundit, resotsialiseerumisväljavaateid ja õigeksmõistmist ühes kuriteoepisoodis ning talle liitkaristuse mõistmist KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 aluselpeab kohus põhjendatuks jätta osa menetluskuludest, s.o 900 eurot riigi kanda. Arvestades A N varalist seisundit, resotsialiseerumisväljavaateid ja talle liitkaristuse mõistmist KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel peab kohus põhjendatuks jätta osa menetluskuludest, s.o 800 eurot riigi kanda. Arvestades J K varalist seisundit, resotsialiseerumisväljavaateid ja osalist õigeksmõistmist peab kohus põhjendatuks jätta osa menetluskuludest, s.o 900 eurot riigi kanda. Arvestades V S varalist seisundit, resotsialiseerumisväljavaateid ja osalist õigeksmõistmist peab kohus põhjendatuks jätta osa menetluskuludest, s.o 900 eurot riigi kanda. Arvestades D O varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid peab kohus põhjendatuks jätta osa menetluskuludest, s.o 700 eurot riigi kanda. Arvestades I K varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid peab kohus põhjendatuks jätta osa menetluskuludest, s.o 700 eurot riigi kanda. KrMS § 188 kohaselt kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele. Kohus leiab, et põhjendatud on panna menetluskulude hüvitamine alaealise R K täisealiseks saamiseni tema emale A Z, alaealise A N täisealiseks saamiseni tema emale A T, alaealiste J K ja I K täisealiseks saamiseni nende ema S K, alaealise D O täisealiseks saamiseni tema emale Ž O. Süüdistatavate R K, A N, J K, D O ja I K emadel on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §-dest 233, 238, 311, 313, 315.

(allkirjastatud digitaalselt) Mari-Liis Avikson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.