Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
Kohtuasja number
1-13-10413
Kohtunik
Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse
Tõlk
Valentina Michelson Ipbüker
Asja läbivaatamise kuupäev 3.02.2015 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Süüdimõistetu Kaitsja
Viru Vangla esitatud materjalid U.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks U.I isikukood XXX viibib xxx Irina Gromtsev
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus
Jätta U.I
tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Rahuldada kaitsja advokaat Irina Gomtsevi taotlus U.I ́ le riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 48 eurot. Jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud 48 eurot U.I piisavate vahendite puudumise tõttu. Edasikaebamise kord: Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. U.I on Viru Maakohtu 11.03.2014 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi ja karistatud KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 6 kuulise vangistusega. KarS § 65
lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 07.03.2012 otsusega KarS § 214 lg 2 p 4 järgi mõistetud karistus ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 12.07.2013 ja lõpp 12.01.2016. Kinnipidamisasutuses U.I kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 5 distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx Kinnipeetaval on põhiharidus, mille omandas xxx. Jätkas õpinguid kutse koolis, kuid eemaldati õpilaste nimekirjast puudumiste tõttu. U.I enda sõnul on ta motiveeritud omandama kinnipidamise ajal eriala. Alates xxx. Enne vangistust U.I ei ole ametlikult töötanud, on teinud juhutöid heakorrastuses. 03.09.2014- 04.11.2014 töötas Viru Vanglas majandustöödel koristajana, alates 04.11.2014 töötab köögitöölise na. Vabaduses soovib U.I tööle minna, kindel töökoht puudub. Kuriteo pani toime majandusliku kasu saamiseks. U.I suhtlusringkonna moodustavad peamiselt probleemse käitumisega noored, kes võivad U.I negatiivselt mõjutada. U.I ei ole alkoholi kuritarvitaja, kuid tunnistab, et alaealisena liialdas alkoholi tarvitamisega. Ajavahemikul xxx Programmis omandatud oskused aitavad U.I vähendada või loobuda alkoholi tarvitamisest. U.I on narkootikumide juhutarvitaja, sõltuvust diagnoositud ei ole. Enne vangistust suitsetas kanepit. 21.08.2013- 04.10.2013 läbis programmi xxx. Omab sotsiaalseid oskusi ja oskab neid ka vajadusel eesmärgipäraselt kasutada. U.I karistatud kriminaalkorras teist korda, vangistust kannab esmakordselt. Käeolevat vanglakaristust kannab väljapressimise eest, mis on toime pannud grupis ning varguse eest, mis on toime pannud grupis. Järgmise kahe aasta jooksul on uue kuriteo toimepanemise tõenäolisus 68%. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral asub U.I elama ema juurde xxx. Tegu on 2-toalise munitsipaalkorteriga ühiselamus. Üürileping on kehtivusega kuni 01.10.2015. Ema sõnul üürileping pikendatakse kord kolme aasta jooksul. Ennetähtaegse vabanemise korral U.I ei ole garanteeritud töökoha. Kinnipeetava emaon ja nõus tema materiaalselt abikaasa toetama U.I. Ema töötab xxx koristajana ning saab palka 430 eurot. Ema abikaasa töötab xxx Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda. Vangistuses viibib esimest korda. Varasemalt on väärtegude eest karistatud 5 korral. KarS § 218 lg 1 alusel ühel korral, KarS § 262 alusel ühel korral; AS §71 alusel kolmel korral; Varasem tingimuslik karistus ei olnud mõjus. Seoses kontrollnõuete ja lisakohustuse rikkumistega, oli koostatud erakorraline ettekanne. Prokuröri abi Jaanika Kõrgmaa kirjalikult esitatud seisukohana ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Varem temale mõistetud tingimuslik karistus ja käitumiskontroll ei olnud mõjus. Kuna kinnipeetav kannab KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristust mh KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ettenähtud esimese astme tahtliku kuriteo toimepanemise eest, ei kohaldata tema puhul KarS § -i 76-1 lg-s 2 sätestatud kohustusliku vabastamise nõuet. Varasemalt U.I-le tingimisi mõistetud vangistus on pööratud täitmisele kuna ta ei täitnud katseajal kontrollnõudeid, s.o ta ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda ettenähtud ajal registreerimisele, ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi, samuti ei osalenud sotsiaalabiprogrammis. U.I on oma käitumisega näidanud ükskõikset suhtumist kriminaalhooldusesse. Kriminaalhooldust ei ole võimalik läbi viia isiku suhtes, kes ei allu kehtestatud reeglitele. U.I taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust.
Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et U.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik U.I isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. U.I nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 5 distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. Kinnipeetava sõnul kannab käesoleval ajal karistust kartseris mõned päevad tagasi toime pandud distsipliinirikkumise eest. U.I on kriminaalkorras karistatud 2 korda, vanglakaristust kannab esimest korda. Karistatud varavastaste kuritegude eest. Varasemalt on teda karistatud tingimisi vangistusega ja allutatud käitumiskontrollile. Varasemale karistusele vaatamata ei asunud paranemise teele ning jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et isik ei teinud oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega ja tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning U.I puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem U.I le määratud katseaeg ühes allutamisega käitumiskontrollile ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks U.I uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus, kuid need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist varasemal katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida.
Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendab tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuritegude korduvust ja iseloomu ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiaks ära uute kuritegude toimepanemise. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu U.I vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.
Kohtunik Loretta Pikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.