1-13-10413/177 - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

1-13-10413 Viru Maakohtu 11.03.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-10413 tunnistati F.M süüdi KarS § 121, § 215 lg 2 p 1,2, § 200 lg 2 p 7,8, § 214 lg 2 p 4, § 199 lg 2 p 7,8, § 266 lg 2 p järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 aastat, 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaega arvestati alates 03.09.2013. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 11.03 .2014 kohtuotsus jõustus osalisel 07.10.2014. 02.01.2015 edastas Viru Vangla kohtule KrMS § 431 lg 3 alusel andmed karistuse vähendamise võ vabastamise otsustamiseks F.M-i suhtes. F.M kannab karistust Viru Vanglas, karistuse kandmise algus oli 03.09.2013 ja lõpp 01.05.2016. Maakohtu seisukoht KarS § 5 lg 2 sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muu viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo ees jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. KrMS § 431 lg 3 kohaselt teavitab vangla, milles kannab karistust karistusseadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud isik, teda seaduse tagasiulatuvast mõjust 15 päeva jooksul kergendava seaduse jõustumisest arvates ning esitab täitmiskohtunikule andmed isiku vabastamise otsustamiseks. KrMS § 431 lg 1 ja 2 kohaselt lahendab karistusseadustiku § 5 lõikes 2 sätestatust tuleneva seaduses reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 lg 34 sätestab, et juhul, kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest. Kriminaalasjas nr 1-13-10413 mõisteti F.M süüdi KarS § 121, § 215 lg 2 p 1,2, § 200 lg 2 p 7,8, § 214 lg 2 p 4, § 199 lg 2 p 7,8, § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegu toimepanemises. KarS § 121 j ärgi mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust , § 215 lg 2 p 1,2 järgi aastat vangistust, § 200 lg 2 p 7,8 järgi 3 aastat vangistust, § 214 lg 2 p 4 järgi 4 aastat vangistust, § 199 lg 2 p 7,8 järgi 1 aastat vangistust ning § 266 lg 2 p 3 järgi 6 kuud vangistust. Karistused liidet ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga karistusega, mõisteti liitkaristuseks 4 aasta vangistust, mida vastavalt KrMS § 238 sätetele vähendati ühe kolmandiku võrra ning arvestades sealjuures ka KarS § 68 lg -s 1 sätestatud mõistet i lõplikuks karistuseks 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. 01.01.2015 jõustusid karistusseadustiku muudatused. F.M on tunnistatud süüdi KarS § 214 lg 2 p 4 järgi. Antud tegu on praegu karistatav kuriteona, so KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ning selle eest võib mõista karistuseks nelja- kun kaheteistaastase vangistuse. Süüdimõistetut karistati KarS § 214 lg 2 p 4 järgi 4-aastase vangistusega. Seega puuduvad KarS § 5 lg -s 2 märgitud asjaolud, mis võimaldaksid süüdimõistetule KarS § 214 lg 2 p 4 järgi mõistetud vangistust vähendada või teda vangistuses vabastada.

1-13-10413 Süüdimõistetu tunnistati KarS § 121 järgi süüdi. Antud tegu on praegu karistatav kuriteona, so KarS § 121 järgi ning selle eest võib mõista karistuseks rahali se karistuse või kuni ühe aastas vangistuse. Süüdimõistetut karistati 4-kuulise vangistusega. Seega puuduvad KarS § 5 lg-s 2 märgitud asjaolud, mis võimaldaksid süüdimõistetule KarS § 121 järgi mõistetud vangistust vähendada või teda vangistusest vabastada. F.M on tunnistatud süüdi KarS § 200 lg 2 p 7,8 järgi. 01.01.2015 jõustunud KarS- u kohaselt KarS § 200 lg 2 p 7,8 muudatusi kaasa ei toonud. Antud tegu on praegu karistata kuriteona, so KarS § 200 lg 2 p 7,8 järgi ning selle eest võib mõista karistuseks kolme- kun v iieteistaastase vangistuse. Süüdimõistetut karistati vangistusega 3 (kolm) aastat. Seega puuduvad KarS § 5 lg s- 2 märgitud asjaolud, mis võimaldaksid süüdimõistetule KarS § 200 lg 2 p 4,7,8, järgi mõistetud vangistust vähendada või teda vangistusest vabastada. F.M on tunnistatud süüdi KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi. 01.01.2015 jõustunud KarS-u kohaselt KarS § 215 lg 2 p 1,2 muudatusi kaasa ei toonud. Antud tegu on praegu karistata kuriteona, so KarS § 2 15 lg 2 p 1,2 järgi ning selle eest võib mõi sta karistuseks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Süüdimõistetut karistati vangistusega 2 (kaks) aastat. Seega puuduvad KarS § 5 lg -s 2 märgitud asjaolud, mis võimaldaksid süüdimõistetule KarS § 2 15 lg 2 p 1,2 järgi mõistetud vangistust vähendada või teda vangistusest vabastada. F.M on tunnistatud süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi . Ta on süüdi tunnistatud ühes varguse episoodis, kahju suurus on 633 eurot. 01.01.2015 jõustusid karistusseadustiku muudatused, mille raames muudeti ka KarS § 199 sätteid Samas ühtki senist varguse koosseisu tunnustest ei ole kehtetuks tunnistatud ning alates 01.01.2015 kehtivad süütegude koosseisud hõlmavad tunnuseid, mis kehtisid ka kuritegude toimepanemise ja kohtuotsuste tegemise ajal. Samuti ei ole muutunud KarS § 199 lg- s 2 sätestatud kuritegud toimepanemise eest ette nähtud karistuse määr. Küll aga muutus KarS § 44 lg -s 2 sätestatu miinimumpäevamäära suurus, mis on KarS § 218 kohaselt aluseks otsustamisel, kas vargus tuleb kvalifitseerida väär- või kuriteona. Kuni 31.12.2014 kehtinud KarS redaktsioonis oli kuriteog tegemist juhul, kui varguse objektiks oli vara, mille väärtus ületas 64 eurot. Alates 01.01.2015 kehtiva regulatsiooni kohaselt on vargus, mille objektiks oleva vara väärtus ei ületa 200 eurot, käsitletav väärteona. Seega, kuna kahju suurus on rohkem kui 200 eurot ning karistus on KarS § 199 lg 2 p 7,8 karistus piires, siis puuduvad KarS § 5 lg -s 2 märgitud asjaolud, mis võimaldaksid süüdimõistetule KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi mõistetud vangistust vähendada või teda vangistusest vabastada. F.M on tunnistatud süüdi KarS § 266 lg 2 p 3 järgi selles, et tema ajavahemikul alates 24.10.2012 kuni 25.10.2012, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis O.O ja tundmatu isikuga, xxx aiandusühistus xxx , akna lõhkumise teel, sisenes V T kuuluvasse eramajja nr xxx, tekitades kannatanule varalist kahju, arvestades aknaklaasi ja majas endise seisu taastamise kulud, summas 220 eurot. KarS § 266 kehtiv redaktsioon on järgmine: KarS § 266 lg 1 valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmise eest k aristatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. KarS § 266 lg 2 järgi sama teo eest, kui: 1) see on pandud toime elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega; 2) see on pandud toime vägivallaga; 3) on tungitud diplomaatilise puutumatusega maa-alale, hoonesse, ruumi või 4) see on pandud toime maa- ala, hoone või ruumi hõivamise või