Kohtulahend

Maakohtu seisukoht KarS § 5 lg 2 sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. KrMS § 431 lg 3 kohaselt teavitab vangla, milles kannab karistust karistusseadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud isik, teda seaduse tagasiulatuvast mõjust 15 päeva jooksul kergendava seaduse jõustumisest arvates ning esitab täitmiskohtunikule andmed isiku vabastamise otsustamiseks. KrMS § 431 lg 1 ja 2 kohaselt lahendab karistusseadustiku § 5 lõikes 2 sätestatust tulenevad seaduses reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 lg 34 sätestab, et juhul, kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest. Kriminaalasjas nr 1-13-10413 mõisteti AN süüdi KarS § 215 lg 2 p 1,2, § 214 lg 2 p 1,4, § 200 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust, KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi 4 aastat vangistust ning § 200 lg 2 p 4,7,8 järgi 3 aastat vangistust. Karistused liideti ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust, mida vastavalt KrMS § 238 sätetele vähendati ühe kolmandiku võrra ning mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aastat, 8 kuud vangistust. Mõistetud karistus liideti Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.09.2013 kohtuotsusega nr 1-13-6427 mõistetud karistusega ning lugedes kergem karistus raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. Viimati nimetatud otsuse kohaselt karistati ANit KarS § 121 järgi 3kuulise vangistusega, § 199 lg 2 p 5,7,8,9 järgi 1-aastase vangistusega, § 200 lg 2 p 7 järgi 3-aastase vangistusega ning § 266 lg 2 p 3 järgi 5-kuulise vangistusega. Karistused liideti ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mida vastavalt KrMS § 238 sätetele vähendati ühe kolmandiku võrra ning arvestades sealjuures ka KarS

1-13-10413 § 68 lg-s 1 sätestatut, mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta, 11 kuud ja 23 päeva vangistust. 01.01.2015 jõustusid karistusseadustiku muudatused, mille raames muudeti ka KarS § 200, 214 ja 215 sätteid. KarS § 200 lg-s 2 muudeti punktide 7 ja 9 sõnastust ning kehtetuks tunnistati p 10. Karistuse määr ei muutunud. Kuna N on mõistetud süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,7,8 alusel, siis vajab antud juhul hindamist, kas p 7 muudatus on toonud kaasa olukorra, mis tingiks mõistetud karistuse muutmise. Kuni 31.12.2014 kehtinud sõnastuses nägi KarS § 200 lg 2 p 7 kvalifitseeriva tunnusena ette röövimise toimepanemise grupi või kuritegeliku ühenduse poolt. Uues sõnastuses on jäetud välja tunnus - kuritegelik ühendus ning kehtiva p 7 kohaselt on kvalifitseerivaks tunnuseks üksnes kuriteo toimepanek grupi poolt. Kuivõrd Nile oli tehtud KarS § 200 lg 2 p 7 alusel etteheide röövimise toimepanemises grupis, mitte aga kuritegeliku ühenduse poolt, ning vastav tegu on ka alates 01.01.2015 kehtivas redaktsioonis jätkuvalt karistatav, siis kõnealuse sätte muudatus ei too kaasa Nile mõistetud karistuse tühistamist või muutmist. KarS § 214 lg-s 2 muudeti punktide 1 ja 4 sõnastust. Karistuse määr ei muutunud. Kuna N on mõistetud süüdi KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi, tuleb antud juhul hinnata, kas nende punktide muudatused tingivad mõistetud karistuse muutmise. Kuni 31.12.2014 kehtinud sõnastuses nägi KarS § 214 lg 2 p 1 kvalifitseeriva tunnusena ette väljapressimise toimepanemise isiku poolt, kes on varem pannud toime väljapressimise, varguse, röövimise või kelmuse. Uues sõnastuses hõlmab p 1 kõiki seniseid tunnuseid ning muudatus seisneb täiendavate tunnuste lisamises. KarS § 214 lg 2 p 4 varasem sõnastus nägi kvalifitseeriva tunnusena ette väljapressimise toimepanemise grupi või kuritegeliku ühenduse poolt. Ka siin on uues sõnastuses jäetud välja tunnus - kuritegelik ühendus ning kehtiva p 4 kohaselt on kvalifitseerivaks tunnuseks üksnes kuriteo toimepanek grupi poolt. Nit karistati KarS § 214 lg 2 p 4 alusel grupis väljapressimise toimepanemise eest ning vastav tegu on ka alates 01.01.2015 kehtivas redaktsioonis jätkuvalt karistatav. Eelnevast tuleneb, et teod, mille toimepanemise eest Nit KarS § 214 lg 2 p 1,4 alusel karistati, on jätkuvalt karistatavad ka alates 01.01.2015 kehtivas redaktsioonis. KarS §-s 215 muudeti üksnes lõike 3 sõnastust. Kuivõrd Nile mõisteti aga karistus KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi, siis kõnealuse paragrahvi muutmine Nile mõistetud karistust ei mõjuta. Kokkuvõttes tuleb märkida, et 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatused ei anna alust muuta Nile kriminaalasjas nr 1-13-10413 mõistetud karistusi. Käsitletud sätete alusel mõistetud karistused liideti ning lõplikuks karistuseks mõisteti KrMS § 238 norme arvestades 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Vastav karistus liideti omakorda kriminaalasjas nr 1-13-6427 mõistetud karistusega. Liitmisel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks karistuseks jäi 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Nii nagu ülaltoodust nähtub, siis raskeim karistus oli mõistetud kohtuotsusega nr 1-13-10413 ning varasema otsusega mõistetu karistused loeti sellega täielikult kaetuks. Arvestades siinkohal asjaolu, et kriminaalasjas nr 1-13-10413 mõistetud karistuste muutmiseks alust ei ole, puudub antud juhul vajadus täiendavalt analüüsida kohtuotsusega nr 1-136427 mõistetud karistuste muutmisvajadust. Isegi juhul, kui 01.01.2015 jõustunud muudatused tingiksid kohtuotsusega nr 1-13-6427 mõistetud karistuse vähendamise, ei tooks see lõppkokkuvõttes kaasa kohtuotsusega nr 1-13-10413 mõistetud lõpliku liitkaristuse määra muutmist. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatused ei anna alust vähendada ANile kriminaalasjas nr 1-13-10413 mõistetud liitkaristust ning kohtuotsus tuleb jätta muutmata.

Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 432 lg 1 ja lg 34 .

1-13-10413

(allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.