Liiklussüüteod

1,4,7,8,9 sätestatud Kohustada K.S katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,2 järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast töötuna Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - mitte viibima alkoholi tarvitamisega seotud paikades ega suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a lähisugulased; - osalema sotsiaalprogrammis; - alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Määrata K.S kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada K.S karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga (asukoht Vanemuise 21a, 51014 Tartu) kasuks 162 (ükssada kuuskümmend kaks eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o 27 eurot) eurot v.-adv. abi Birgit Sisaski poolt määratud korras süüdimõistetu K.S-i kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista K.S-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 162 (ükssada kuuskümmend kaks) eurot riigituludesse v.-adv. abi Birgit Sisaski poolt osutatud õigusabi eest. K.S tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Nordea Pank) või nr EE873300333499990003 (Danske Bank). Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700016682 ning selgitus. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud Viru Vangla esitas 24.03.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.S-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 19.09.2014 otsusega nr 1-14-6044 tunnistati K.S süüdi KarS § 275 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. K.S tunnistati süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. K.S tunnistati süüdi KarS § 424 järgi ja KarS § 329 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. Vastavalt KrMS §-le 238 lg 2 vähendati K.S-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 5 kuu võrra ning lõplikuks karistuseks jäi 10 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 12.09.2013 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 12.05.2014 määrusega täitmisele pööratud ning kandmata jäänud karistuse osa võrra, s.o 9 kuud 28 päeva vangistust, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg kokku 25 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud ja 3 päeva vangistust. Viru Maakohtu 26.01.2015 määrusega nr 1-14-6044 vähendati K.S-ile mõistetud karistust 3 kuu võrra, mõistes KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Vastavalt KrMS §-le 238 lg 2 vähendati K.S-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 4 kuu võrra ning lõplikuks karistuseks jäi 8 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 12.09.2013 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 12.05.2014 määrusega täitmisele pööratud ning kandmata jäänud karistuse osa võrra, s.o 9 kuud 28 päeva vangistust, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg kokku 25 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 3 päeva vangistust. K.S kannab nimetatud karistust alates 20.10.2014. K.S on kriminaalkorras karistatud 13-l korral. Eelnevalt on isikut karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise ja varavastaste kuritegude eest. Soodusteguriks on jätkuvalt alkohol, ükskõiksus ühiskonna turvalisuse suhtes ja oskamatus emotsioonidega toime tulla. Kinnipeetav on töötanud vanglas majandustöödel, suhtudes töökohustuste täitmisesse kohusetundlikult. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 6 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 10 kuud vangistust. Kinnipeetavat ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. K.S soovib peale vabanemist elama asuda aadressile xxxx, kus ta elas enne vangistust. Isiku ema elab sellel pinnal üksi. Korteri eest võlgnevusi ei ole. Tegemist on kõigi mugavustega 2-toalise korteriga. Kodukülastusel on välja selgitatud, et tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks. Isiku ema on nõus elektroonilise valve rakendamisega isiku suhtes oma elukohas. Kinnipeetav omandas keskhariduse Narva Polütehnikumis. Seejärel lõpetas Narva kutsekooli autolukksepa erialal, samuti läbis täiendkursused SanktPeterburgis lukksepa ja elektriku erialal. Isiku sõnul on tal puusepa kutseoskused, kuna ta on töökohal õppinud. Riigikeelt isik ei valda. Väidetavalt suhtub isik haridusse ja enesetäiendamisse positiivselt. Vabanemisel on isikule garanteeritud töökoht xxxx xxxx ametikohal. Vabanemisel on sissetulekuks töötasu. Enamasti on kinnipeetav töötanud ametlikult nii Eestis kui ka Venemaal. Enne vangistust töötas isik ametlikult firmas xxxx

remondimehena. Vabaduses olid sissetulekuteks töötasu ja laenud. Täitise järgi on võlgnevusi summas 12 934 eurot (kohtukulud, trahvid, tagastamata laenud), mille likvideerimisest isik väidetavalt on huvitatud. Korduvalt on isikut karistatud varavastaste kuritegude ja kelmuse eest. Lähedastest on kinnipeetaval ema. Samuti suhtleb isik oma õdede ja vennaga, kuid kohtutakse harva, sest väidetavalt elavad nad xxxx. Isikul on eelmisest kooselust alaealine laps, keda ta toetab. Isiku sõnul suhtles ta varasemalt tõesti inimestega, kellel oli kriminaalne taust, kuid nüüd on väidetavalt sõprusringkond vahetunud ja peamiselt suhtleb ta oma kolleegidega. Väidetavalt ei ole isik mõjutatav. Isiku korduvad kuriteod ja väärteod näitavad, et ta on riskiva ja hoolimatu elustiiliga. Korduvalt on ta toime pannud samalaadseid kuritegusid ja väärtegusid. Praegune kuritegu on seotud joobes juhtimisega ja vägivalla kasutamisega, olles alkoholijoobes. Varasemalt on isikut kriminaalkorras korduvalt karistatud joobes juhtimise eest. Samuti on väärteokorras olnud rikkumisi, mis on samuti olnud seotud alkoholi tarvitamisega. Sõltuvust ei ole diagnoositud. Isik tunnistas, et joobeseisundis olles käitub ta impulsiivselt, arvestamata võimalike tagajärgedega, millele mõtleb alles järgmisel päeval. Tulevikuplaanid on isikul olemas. Isik on korduvalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid, pannud toime süütegusid. Kõik väärteod ja kuriteod näitavad, et isik ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Hetkel on isikul kehtivaid väärteokaristusi 5, kuid varasemalt on teda väärteokorras karistatud 28 korda peamiselt liiklusseaduse rikkumise eest. Isik pani kuritegusid toime temale väljakujunenud ning läbimõeldud käitumis- ja tegevusmallide kohaselt. Oht kinnipeetava puhul seisneb mootorsõiduki juhtimises joobes olekus, võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamises, materiaalse kahju tekitamises. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem, kui isik jätkuvalt on ükskõikne ühiskonnas kehtivate reeglite suhtes, tarbib alkoholi, kui tal on rahalised raskused ja ta ei suuda oma emotsioone talitseda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 41%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 33%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla ning teeb ettepaneku käitumiskontrolli

ajaks määrata K.S-ile KarS § 75 lg 2 p 2,2 ,4,7,8,9 sätestatud lisakohustused. Elektroonilise valve kohaldamiseks teeb vangla ettepaneku määrata 4 kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedaseks xxxx on ema V S. Kinnipeetava abielu on lahutatud xxxx. Suhted kinnipeetava lastega – Y (sündinud xxxx) ja D (sündinud xxxx) - on V S katkenud. Noorem laps elab emaga xxxx. V S suhtleb oma pojaga telefonitsi, olles vajadusel talle nõus abi osutama. Negatiivset mõju avaldanud isikuid ema nimetada ei osanud, leides, et kuritegude toimepanemise põhjuseks on pigem alkoholi liigtarvitamine. Ema sõnul töötas poeg enne vangistust Jõhvis asuvas ettevõttes autoremondilukksepana. K.S-i kuritegelik käitumine on muutusteta 1987. aastast. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on K.S määratud kolmel korral – neist kahel korral oli tingimisi karistus liidetud, sest K.S pani katseajal toime uue kuriteo. Juhul, kui kohus otsustab K.S-i tingimisi ennetähtaegselt vabastada, peab kriminaalhooldusametnik otstarbekaks määrata isikule riskide maandamiseks KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8,9 sätestatud lisakohustused. Elektroonilise valve tähtaja pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 4 kuud. K.S kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetav leidis, et elektroonilise valve kohaldamisega on parem alustada kõike otsast peale. Ta on sel korral valmis ka

kriminaalhooldusele alluma. Kinnipeetava sõnul on ta läbinud sotsiaalabiprogrammi seoses alkoholiga ning lõpetanud alkoholiga kõik suhted. Kõik pahandused on olnud alkoholi kuritarvitamisest. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa K.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 12.03.2015 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuratuur ei seisa vastu Viru Vangla poolt kohtule edastatud ettepanekule kinnipeetav K.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja elektroonilise valvega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks K.S jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuue kuu kestel. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 23.03.2016. Prokuratuur toetab K.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides ning nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta. Kaitsja on seisukohal, et K.S on varasemalt olnud korduvalt kinnipeetav ja võrreldes varasemate vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiste istungeid ja tänast istungit, saab välja tuua, et eelnevaga võrreldes on K.S positiivsemas seisukorras. Tal ei ole distsiplinaarkaristusi, tal on töökoht vabanemisel. Kui ettevõte on nõus sellise isiku tööle võtma, näitab see, et inimene suudab vabaduses töötada ja elada. Võrreldes varasemaga ei vaidle ka kriminaalhooldus vastu tema vabastamisele elektroonilise valve alla. Positiivne on see, et kinnipidamise ajal on isik osalenud majandustöödel, mis näitab, et tal on säilinud tööharjumus. Tal on ka eriala, mis lihtsustab töö leidmist. Tal on olemas ema poolt toetus ja on olemas elukoht. Täiendavalt esitas kaitsja materjalide juurde lisamiseks tunnistuse selle kohta, et K.S on läbinud sotsiaalabiprogrammi Liiklusohutusprogramm. Kuna isiku poolt korduvalt toimepandud teod puudutavad liiklusohutust, siis sellise programmi läbimine aitab kaasa isiku õiguskuulekusele. Karistus, mida K.S kannab, on seoses KarS-i muudatustega tema olukorda kergendanud. 2014. aastal mõisteti ta tol ajal kehtinud redaktsioonide põhjal süüdi KarS § 275 järgi selles, et ta solvas turvatöötajat. Solvamise koosseis on tunnistatud kehtetuks, sest turvatöötaja ei ole enam võimuesindaja ja vägivald võimuesindaja vastu sellisel kujul ei ole enam karistatav. K.S on karistatud ka KarS § 274 järgi, mille sanktsiooni määr on praegu oluliselt väiksem kui tol ajal. Arvestades KarS-i ajalist kehtivust, leiab kaitsja, et K.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel tuleb neid asjaolusid arvesse võtta tema olukorda kergendavatena. Seega toetas kaitsja K.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, kaitsja poolt täiendavalt esitatud dokumendiga, leiab, et süüdimõistetu K.S-i võib neljakuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada olenemata sellest, et teda on kriminaalkorras karistatud 13-l korral. Kohtu hinnangul kaaluvad K.S-i ennetähtaegset vabastamist toetavad asjaolud üle vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Kinnipeetava käitumisele vangistuses ei saa midagi ette heita. K.S on töötanud vanglas majandustöödel, mille kestel suhtus töökohustuste täitmisesse kohusetundlikult. Ta on läbinud sotsiaalabiprogrammi Liiklusohutusprogramm. K.S puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetaval on vabaduses kindel alaline elukoht ja garanteeritud töökoht, lähedastest ema, kes teda vajadusel toetab. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkohol. Isikut on korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras alkoholi kuritarvitamisega seotud süütegude eest. K.S tunnistas kohtuistungil, et kõik pahandused on olnud alkoholi kuritarvitamisest, kuid ta on seoses sellega läbinud sotsiaalabiprogrammi ja alkoholiga suhted lõpetanud. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on K.S-i puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 41%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 33%, mis ei ole sugugi madal risk, kuid mida on võimalik vähendada isikule kriminaalhoolduse teostamise ajaks KarS § 75 lg 2 p 2,21 ,4,7,8,9 sätestatud lisakohustuste panemisega. Elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus K.S viibib. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohtu hinnangul, kuigi kinnipeetav on varasemalt kriminaalhooldusel olles rikkunud kontrollnõudeid ja pannud toime uusi kuritegusid, tuleks K.S-ile anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on edaspidi võimeline elama seaduskuulekalt. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsjana v.-adv. abi Birgit Sisask, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 162 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.