lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-359/26

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.02.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-359/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
28.02.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3502
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisÄS § 447 lg 1Vastutus jaguneva ühingu kohustuste eest ja jagunemisega tekitatud kahju hüvitamineTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 210 lg 2Vaidlusaluse eseme võõrandamineTsMS § 326 lg 1Menetlusdokumendi kättetoimetamine postkasti panekugaTMS § 10 lg 2Dokumentide edastamineTMS § 18 lg 1Täitedokumendi täitmisele võtmine õigusjärgluse ja vara valduse ülemineku korralTMS § 217 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-22-359/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja21.02.20222-22-359/30Riigikohtu tsiviilkolleegium10.07.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (17)

lahend.ee
2-25-12245/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.05.20262-24-14123/15Harju Maakohus Tallinna kohtumaja10.04.20262-25-12455/14Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja26.01.20262-24-14781/5Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja21.01.20262-24-105487/15Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja20.01.20262-25-6658/23Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja16.01.2026

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Laineharja 3 OÜ14650500(Avaldaja)Laineharja 1 OÜ14650517(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 28.02.2023, Tallinn Kohtuasja number

2-22-359

Kohtuasi

Laineharja 1 OÜ kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse otsusele täiteasjas nr 022/2021/6742 Laineharja 3 OÜ kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse otsusele täiteasjas nr 022/2021/6743

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.02.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Laineharja 1 OÜ ja Laineharja 3 OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja I Laineharja 1 OÜ (registrikood 14650517) Avaldaja II Laineharja 3 OÜ (registrikood 14650500) Avaldajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus Sissenõudja PANAMENT INC (Panama Vabariigi registrikood 565479), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tuuve Tiivel

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 21.02.2022 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta osaliselt lahendi põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta solidaarselt kaebuse esitajate kanda.
4.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kaebus kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
TsMS § 172Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 208Kostja asendamine ja kaasamine
TsMS § 3111
TsMS § 360 lg 2Menetluse peatamise määrus ja selle peale edasikaebamine
TsMS § 460 lg 1Otsuse kehtivus õigusjärglaste kohta
TsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 667 lg 1Määruskaebuse lahendamine
2-24-125157/23
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
24.09.2025
2-25-5170/19Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja18.06.2025
2-23-18261/15Harju Maakohus Tallinna kohtumaja18.03.2025
2-22-16547/42Riigikohtu tsiviilkolleegium16.01.2025
2-24-14192/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja13.12.2024
2-22-12646/36Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.05.2024
2-23-15931/16Viru Maakohus Narva kohtumaja08.05.2024
2-21-15919/43Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.04.2024
2-21-18035/49Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium02.02.2024
2-21-9796/80Riigikohtu tsiviilkolleegium29.01.2024
2-22-103452/50Tartu Maakohus Tartu kohtumaja27.09.2023
Mõista Laineharja 1 OÜ-lt ja Laineharja 3 OÜ-lt solidaarselt välja PANAMENT INC kasuks määruskaebemenetluse kulude hüvitamiseks 540 eurot.
5.Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb Laineharja 1 OÜ-l ja Laineharja 3 OÜ-l solidaarselt tasuda PANAMENT INC-le ringkonnakohtu määruse jõustumisest

2-22-359 alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Avaldajate seisukohad

1.Avaldajad esitasid Harju Maakohtule kaebused täiteasjades nr 022/2021/6742 ja 022/2021/6743, paludes tühistada kohtutäituri Elin Vilippuse 30.12.2021 otsused avaldajate kaebuste rahuldamata jätmise ja täitemenetluste uuendamise kohta. Mõlemad täitemenetlused on algatatud tsiviilasjas nr 2-18-18495 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2021 otsuse täitmiseks. Kohtulahendi järgi on kohustatud isikuks Energia Agentuur AS. Sissenõudja esitas hagi 07.12.2018. Vaidluse esemeks oli sissenõudja ja Energia Agentuur AS-i vahel 09.11.2016 sõlmitud võlaõigusliku müügilepingu alusel müüdud Tallinnas Vana-Viru 15 / Mere pst 1 asuvate korteriomandite ostuhindade tasumata jätmine Energia Agentuur AS-i poolt.
2.Enne hagi esitamist (01.11.2018) tõestas notar Energia Agentuur AS-i jagunemiskava, mille kohaselt jagunes äriühing eraldumise teel ning andis osa oma varast üle avaldajatele kui omandavatele ühingutele. Üleantav vara ei hõlmanud Vana-Viru 15 / Mere pst 1 asuvaid korteriomandeid ega nendega seotud lepinguid. Jagunemine kanti registrisse 28.01.2019.
3.Avaldajate vastu ei ole sissenõudja esitanud Vana-Viru 15 / Mere pst 1 asuvate korteriomanditega seonduvalt mistahes haginõuet, samuti ei olnud nad kaasatud tsiviilasja nr 2-18-18495 menetlusse. Avaldajad ei ole kohtuotsuse nr 2-18-18495 täitmisel Energia Agentuur AS-i õigusjärglased ja puudub õiguslik alus täitemenetlusteks nende suhtes.
4.Avaldajad said 29.11.2021 teada, et neile kuuluvate Laineharja 1 ja Laineharja 3 kinnistute suhtes on kohtutäituri poolt esitatud kandeavaldus. Samal päeval edastati neile täitmisteade. Avaldajad said täitemenetlustest teadlikuks 30.11.2021. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et nad said menetlustest teada varem, ennistas täitur kaebuste läbivaatamisega vaikivalt nende kaebuste esitamise tähtaja. Avaldajad esitasid 07.12.2021 kaebused täiturile. Sissenõudja, kohtutäituri seisukohad
5.Sissenõudja vaidleb kaebustele vastu. Avaldajad on põhivõlgniku õigusjärglased ja vastutavad kohtuotsuse resolutsioonis kajastatud rahaliste kohustuste täitmise eest solidaarselt. Nõude maksmapanekut täitemenetluses ei mõjuta jagunemisel osalenud ühingutest solidaarvõlgnike omavaheline sisesuhtes tehtud kohustuste jaotuse kava. Jagunemisest tulenevalt on avaldajad Energia Agentuur AS-i õigusjärglased isegi juhul, kui nende sisesuhtes on teistsugused kokkulepped. Jagunemine ei tohi olla vahendiks, millega lahutatakse vara kohustustest ning välditakse n-ö ebameeldivate lepingute ja kohustuste täitmist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-113-11, punkt 47).

2-22-359

6.Avaldajad ei esitanud täiturile kaebusi tähtaegselt.
7.Kohtutäituri seisukohad ühtisid sissenõudja omadega. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus jättis kaebused rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt avaldajate kanda. Samuti jättis maakohus rahuldamata avaldajate taotluse tsiviilasja menetluse peatamiseks. Maakohus mõistis avaldajatelt solidaarselt välja sissenõudja kasuks menetluskulude hüvitise 2340 eurot ja määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist.
9.Lisaks praegusele tsiviilasjale on Harju Maakohtu menetluses Laineharja 1 OÜ hagi sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2021/6742 (tsiviilasi nr 2-21-18865) ning Laineharja 3 OÜ hagi sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2021/6743 (tsiviilasi nr 2-21-18868). Avaldajad on seisukohal, et nendes asjades tehtavate kohtulahendite tulemusest sõltub, kas sundtäitmised on lubatavad ja vastavalt sõltub nende asjade lahendusest käesoleva asja lahendus. Kui viidatud tsiviilasjades hagid rahuldatakse, on tulemuseks täitemenetluste lõpetamine.
10.Maakohus nõustus kohtutäituri ja sissenõudja seisukohtadega, et menetluse peatamine avaldajate taotluses kirjeldatud põhjustel ei ole põhjendatud. Täitemenetluse lubamatuks tunnistamise tagajärg on täitemenetluse lõpetamine täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lõike 1 punkti 4 alusel. Täiemenetluse lubamatuks tunnistamise tagajärjeks ei ole kõigi seniste täitetoimingute, sh kohtutäituri otsuste, õigusvastasus.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas 07.12.2021 kaebused olid esitatud TMS § 217 lõikes 1 sätestatud tähtaega järgides ning kas avaldajad kaotasid sama sätte lõike 6 alusel õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida nad oleksid võinud esitada kaebuses. Avaldajad väidavad, et said täitmisteated kätte 30.11.2021, kohtutäitur, et hiljemalt 25.10.2021. Sissenõudja toetab kohtutäiturit. Menetlusosalised vaidlevad, kas kättetoimetamise viis (25.10.2021 täitmisteadete jätmine postkasti Väike-Karja 12-4, Tallinnas ja sellega nende kätte toimetatuks lugemine TsMS § 326 lõike 1 alusel) vastas seaduse nõuetele.
12.TMS § 10 lõike 2 kohaselt kohaldatakse täitemenetluses dokumentide kättetoimetamisele TsMS-s kättetoimetamise kohta sätestatut, kui TMS-st ei tulene teisiti. Kohtutäitur on tõendanud (dtl 479-487), et üritas täitmisteateid kätte toimetada järgmiselt: täitemenetluste algatamisel 12.10.2021 edastati Laineharja 1 OÜ-le täitmisteade koos lisadokumentidega nii äriregistris märgitud e-posti aadressile [email protected] kui muudele kohtutäiturile teadaolevatele e- posti aadressidele ja Laineharja 3 OÜ-le äriregistris märgitud e-posti aadressile [email protected]. 18.10.2021 Laineharja 1 OÜ äriregistrijärgsel aadressil Harju maakond, Viimsi vald, Miiduranna küla, Laineharja tee 1 äriruumi või kaebajale viitavat postkasti ei tuvastatud. 18.10.2021 Laineharja 3 OÜ äriregistrijärgsel aadressil Harju maakond, Viimsi vald, Miiduranna küla, Laineharja tee 3 äriruumi või kaebajale viitavat postkasti ei tuvastatud ja aadressil viibinud isik väitis, et ei ole volitatud dokumente vastu võtma. 18.10.2021 suhtles kohtutäituri büroo töötaja Laineharja 3 OÜ juhatuse liikmega, kes kinnitas telefoni teel, et ei ole praegu seal (dtl 482). Laineharja 1 OÜ juhatuse liige teavitas samal päeval telefoni teel, et ei viibi Tallinnas (dtl 480). 25.10.2021 jättis täitur eelolevale infole tuginedes dokumendid Väike-Karja 12-4, Tallinn postkasti.
13.Avaldajad leiavad, et dokumente ei olnud võimalik neile kätte toimetada TsMS § 326 lõike 1 alusel, kuna Väike-Karja 12 hoones ei asu nende äriruume ega juhatuste liikmete eluruume. Seda ei ole juhatuste liikmed ka kunagi väitnud. Juhatuse liikmete

2-22-359 rahvastikuregistrisse kantud aadressiks on Tallinn, Vana-Viru 15. Kohtutäitur on esitanud väite, et Laineharja 3 OÜ juhatuse liige kinnitas 18.10.2021 telefonivestluses Väike-Karja 12-4 aadressi õigsust. Kohus tuvastab, et vastavat kinnitust täitmisteate kättetoimetamise aktilt (dtl 481-482) ei nähtu. Märgitud on, et juhatuse liige ütleb, et ta ei viibi seal aadressil.

14.Kohus nõustub avaldajatega, et TsMS § 326 lõike 1 kohaselt peab kättetoimetamiseks dokument olema pandud elu- või äriruumi juures asuvasse postkasti. Asjaolu, et Väike-Karja 12-4 postkastil on perekonnanimi „Sõnajalg“ ei ole kohtu hinnangul piisav väitmaks, et tegemist on Laineharja 1 OÜ ja Laineharja 3 OÜ juhatuste liikmete elukohaga. Kohus märgib samuti, et täitur ei ole täitmisteadet toimetanud kätte postkasti panekuga Vana-Viru 15-15, Tallinn, s.o aadressil, mis on Laineharja 3 OÜ juhatuse liikme registreeritud elukohaks rahvastikuregistri andmetel ega aadressil Vana-Viru 15-1, Tallinn, mis on Laineharja 1 OÜ juhatuse liikme registreeritud elukohaks rahvastikuregistri andmetel.
15.Kohtutäitur on vastuses viidanud, et TsMS § 326 võimaldab dokumendi kättetoimetamist ka “muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks.“ Täitur on seisukohal, et Väike-Karja 12-4, Tallinn vastab muu sellesarnase koha nõuetele. Täituri tõlgendus on ekslik. TsMS § 326 lõikes 1 kasutatud väljend „muu sellesarnane koht“ on postikasti laiend, mitte „elu- või äriruumi“ laiend. TsMS-i kommenteeritud väljaande kohaselt võib muu sellesarnase kohana kõne alla tulla nt postipilu majaukse või korteriukse sees; välistatud ei ole ka ukse vahele jäetud dokumendi kättesaamine või dokumendi kinnitamine ilmastikukindla (pakendi) ja teibiga elukoha välisuksele. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-128-06 (punktis 26) selgitanud, et TsMS § 326 alusel kättetoimetamise eelduseks on, et koht, kus dokumenti prooviti üle anda, on tõepoolest saaja elu- või äriruum. Lahendis nr 3-2-1-168-11 (punktis 15) on Riigikohus selgitanud, et saadetis peab olema jäetud avaldaja postkasti aadressil, mille ta ise on avaldanud ega ole oma aadressina vaidluse alla seadnud, nagu ta ei ole vaidlustanud ka postkasti olemasolu seal. Käesoleval juhul ei ole kohtutäitur tõendanud, et avaldajad oleksid ise nimetanud Väike-Karja 12-4, Tallinn oma aadressina. Avaldajad on ka selgelt väitnud, et tegemist ei ole nende juhatuse liikmete elukohaga. Seega ei loe kohus täitmisteateid kättetoimetatuks nende jätmisega Väike-Karja 12-4, Tallinn postkasti 25.10.2021, kuivõrd TsMS § 326 lõike 1 kohaldamise eeldused ei ole täidetud.
16.Kohtutäitur on esitanud väite, et täitmisteated koos lisadokumentidega edastati ka äriregistris Laineharja 1 OÜ ja Laineharja 3 OÜ e-posti aadressidele, mistõttu on alust eeldada, et avaldajad olid menetlustest teadlikud juba enne, kui täitur pani täitmisteated 25.10.2021 postkasti. Täitur tugineb Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-123-07 (punkt 12) ja 3-2-1-129-15 (punkt 18), kus on leitud, et majandus- ja kutsetegevuses tuleb eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas ning seega saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Viidatud Riigikohtu praktika ei käsita menetlusdokumentide kättetoimetamist, mistõttu on see asjakohatu täitmisteate kättetoimetamise kontekstis. Samuti näevad TsMS § 3111 lõiked 4 ja 5 ette ühemõtteliselt, et e-posti teel kättetoimetamiseks peab saaja olema dokumendi kättesaamist kinnitanud. Vastava kinnituse olemasolule ei ole kohtutäitur tuginenud ning seda ei nähtu ka toimikust.
17.Avaldajad on kinnitanud täitmisteadete kättesaamist 30.11.2021. Kuivõrd täitur ei ole tõendanud täitmisteadete ja lisadokumentide kättetoimetamist seaduses sätestatud tingimusi järgides enne 30.11.2021, tuvastab kohus, et avaldajatele olid täitmisteated kätte toimetatud 30.11.2021. Avaldajad esitasid kaebused kohtutäiturile 07.12.2021, seega TMS § 217 lõikes 1 sätestatud 10-päevast tähtaega järgides.

2-22-359

18.Pooled vaidlevad, kas avaldajad on Energia Agentuur AS-i õigusjärglased ja kas kohtutäitur võis algatada nende suhtes täitemenetlused kohtuotsuse nr 2-18-18495 alusel, mille järgi on võlgnikuks Energia Agentuur AS.
19.TMS § 18 lõike 1 kohaselt kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. TsMS § 460 lõike 1 kohaselt kehtib jõustunud kohtuotsus ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglasteks.
20.Pooled ei vaidle, et hagi Energia Agentuur AS-i vastu esitati 07.12.2018 ning jagunemine kanti registrisse 28.01.2019 ehk pärast hagi esitamist. Äriseadustiku (ÄS) § 447 lõige 1 loob jagunemise järgselt üldõigusjärgluse ja kaasuvalt solidaarvastutuse. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-27-04 (punktis 18) ühemõtteliselt sedastanud, et jagunemisel osalenud isikud on jaguneva ühingu üldõigusjärglased tema kohustuste suhtes. Kohus ei nõustu avaldajatega, justkui Energia Agentuur AS, Laineharja 1 OÜ ja Laineharja 3 OÜ on üksnes solidaarvõlgnikud ÄS § 447 lõike 1 alusel, kuid Laineharja 1 OÜ ja Laineharja 3 OÜ ei ole Energia Agentuur AS-i üld- ega menetlusõigusjärglased. Põhimõte, et ühe solidaarvõlgniku vastu esitatud hagi osas tehtud lahend ei kehti teiste solidaarvõlgnike suhtes, kohaldub üksnes juhul, kui tegemist on üksnes solidaarvõlgnikega, mitte aga õigusjärgluse tulemusena tekkinud solidaarvastutusega. Vastupidine olukord, kus õigusjärgluse tulemusena tekkiv solidaarvastutus välistaks samas õigusjärglase vastutuse, oleks vastuolus õiguse üldpõhimõtetega ning võimaldaks ühingute jagunemise tulemusena viia vara välja kehast, millisel on kohustused ning vältida seeläbi vara arvelt kohustuste täitmist.
21.Avaldajate väide, et eraldatud varakogumi hulka ei kuulunud täitedokumendiks olevas kohtuotsuses lahendatud nõue, ei ole ÄS § 447 lõike 1 teise lause alusel asjakohane, kuivõrd solidaarvõlgnike omavahelises suhtes on kohustatud isikuks see, kellele kohustused määrati jagunemislepinguga. Seega jagunemiskavas ja -lepingus sätestatud kokkulepped ei kehti võlausaldajate suhtes ega saa välistada avaldajate vastutust, milline on tekkinud üldõigusjärgluse alusel.
22.Kohus ei pea asjakohaseks ka käsitust, mille kohaselt solidaarvõlgnike vastu nõude esitamisel on hagejal kaalutlusõigus, kelle vastu neist ta nõude esitab ja kui hagiavaldus on esitatud ühe solidaarvõlgniku vastu, on hageja sellega seotud ega saa otsustada pärast kohtuotsuse jõustumist, et soovib nõuda täitmist ka menetlusosaliseks mitteolevalt solidaarvõlgnikult. Vastav käsitus oleks asjakohane nn tavalise solidaarvastutuse puhul, st õigusjärgluseta olukorras. Käesoleval juhul ei olnud aga avaldajaid kui solidaarvõlgnikke hagi esitamisel 07.12.2018 olemas, mistõttu puudus hagejal ka kaalutlusvõimalus, millise solidaarvõlgniku vastu ta nõude esitada saaks. Avaldajate õigusjärglus ja solidaarvastutus tekkisid 28.01.2019 jagunemiskande järgselt. Avaldajate väide, et neid oleks saanud TsMS § 208 alusel menetlusse kaasata, ei ole iseenesest väär, kuid selleks, et Energia Agentuur AS-i suhtes tehtud kohtulahend kehtiks ka avaldajate kui õigusjärglaste suhtes TsMS § 460 lõike 1 alusel, ei olnud nende menetlusse kaasamine nõutav ega vajalik. Seega TMS § 18 lõike 1 ja TsMS § 460 lõike 1 koostoimes olid kohtutäituri otsused ja tegevus täiteasjade algatamisel õiguspärased, mistõttu on õiguspärased ka 30.12.2021 otsused. Seega jätab kohus avaldajate kaebused kohtutäituri 30.12.2021 otsustele rahuldamata.
23.Määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, väited ja seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.

2-22-359

24.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lõigete 1 ja 10 järgi avaldajate kanda.
25.Kohtutäitur menetluskulude nimekirja ei esitanud ja toimikust ei nähtu, et tal oleks kulusid tekkinud. Sissenõudja nimekirja kohaselt on talle kohtumenetluses osutatud õigusteenust 13 tunni ulatuses tunnihinnaga 180 eurot, kogukulu 2340 eurot. Avaldajad sissenõudja kulude osas seisukohta ei esitanud.
26.Sissenõudja lepingulise esindaja kulud, sh nii osutatud õigusteenuse maht kui tunnitasu, on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorraga, põhjendatud ja vajalikud. Sissenõudja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lõikest 4 märgib kohus, et lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb avaldajatel tasuda nende poolt sissenõudjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
27.Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada, teha uue määruse, millega kaebused rahuldada ning menetluskulud jätta kohtutäituri kanda.
28.Maakohus jõudis ekslikule seisukohale, et avaldajad on AS Energia Agentuur üldõigusjärglased ning seetõttu on kohtuotsused nr 2-18-18495 täitedokumentideks nende suhtes. AS Energia Agentuur jagunemisel anti eraldumise teel avaldajatele üle piiritletud varakogum (Laineharja 1 ja 3 kinnistutega seonduvad õigused, kohustused). Üleantud vara hulka ei kuulunud 09.11.2016 korteriomandite müügilepingust tulenevad õigused ja kohustused. AS Energia Agentuur on jätkuvalt eksisteeriv äriühing, mille suhtes on samuti täitemenetlus algatatud samade kohtulahendite täitmiseks. Äriregistrisse ei ole tehtud kannet, mille kohaselt oleksid avaldajad AS-i Energia Agentuur üldõigusjärglasteks. Jagunemisel ei antud üle kõiki AS-i Energia Agentuur õigusi ja kohustusi.
29.TsMS § 460 lõike 1 kohaselt kehtib jõustunud kohtuotsus isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste üldõigusjärglaseks või on tegemist menetlusosalise eriõigusjärglasega TsMS §-s 460 sätestatud juhtudel. Erialases kirjanduses on selgitatud, et menetlusosalise õigusjärglaseks loetakse selle sätte mõistes isikuid, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosalise üldõigusjärglaseks või on pärast hagi esitamist omandanud vaidlusaluse eseme ja on saanud seeläbi menetlusosalise eriõigusjärglaseks või on pärast hagi esitamist omandanud spetsiifilisel viisil valduse vaidlusaluse eseme üle. Käesoleval juhul ühtki nimetatud olukordadest ei esine. Eriõigusjärgluse sisuks on eelkõige materiaalsete õiguste omandamine (õigusjärglus materiaalõiguse mõttes), mis tähendab, et kohtulahendi kehtivus menetlusosalise eriõigusjärglase suhtes ei ole enesestmõistetav ega tulene vältimatult eriõigusjärgluse olemusest. Materiaalsete õiguste omandamise eesmärk tuleneb käesoleval juhul selgelt jagunemiskavast, mille kohaselt avaldajad omandasid Laineharja 1 ja 3 kinnistud ning sellega seonduvad õigused ja kohustused.
30.Viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-27-04 ei ole asjakohane. See käsitab olukorda, kus toimus esialgse menetlusosaline ümberkujundamine ja jagunemine, mille tulemusel esialgset menetlusosalist enam ei eksisteerinud ning tegemist oli üldõigusjärglusega. Jagunemisel kehtiv solidaarvastutus ei tähenda, et tegemist oleks üldõigusjärglusega.
31.Kohtutäitur ei tuvastanud TMS § 18 lõike 1 alusel, et avaldajad oleksid AS Energia Agentuur õigusjärglased, vaid põhjendas täitmisteates nende suhtes täitemenetluse algatamist solidaarse vastutusega, mis aga eeldab iseseisva nõude esitamist väidetava solidaarvõlgniku vastu. Sellised täitedokumendid avaldajate vastu puuduvad.

2-22-359

32.Kohtutäitur ja sissenõudja vaidlesid kaebusele vastu.
33.Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

34.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni muutmiseks alust ei ole, kuid osaliselt tuleb muuta lahendi põhjendusi (TsMS § 659, § 657 lõike 1 punkt 21). Muutmata osas ei rikkunud maakohus avaldajate kaebusi lahendades oluliselt menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme. Muutmata osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659, § 654 lõige 6). Määruskaebus jääb rahuldamata (TsMS § 667 lõige 1). Ringkonnakohus jaotab ja määrab rahaliselt kindlaks määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud.
35.TsMS § 360 lõike 2 esimesest lausest tulenevalt ei ole edasi kaevatav maakohtu määrus, millega jäi rahuldamata menetluse peatamise taotlus. Seega on maakohtu määruse resolutsiooni punkt 1 jõustunud.
36.Täitmisteadete (t I kd lk 116-117, 119-120) kohaselt on täitemenetlused avaldajate kui võlgnike suhtes alustatud nende solidaarvastutuse alusel (koos Energia Agentuur AS-ga). Kohtutäituri 30.12.2021 otsuste (t I kd lk 137 pöördel - 139 pöördel, 146 pöördel-149 pöördel) kohaselt lähtus täitur täitemenetluste algatamisel TMS § 18 lõike 1 alusel avaliku registri (äriregistri) väljavõttest. Registrist nähtus täitedokumentide kohase kohustatud isiku Energia Agentuur AS-i jagunemine 01.11.2018 jagunemiskava ja 16.11.2018 jagunemisotsuse alusel selliselt, et kohustatud isik asutas avaldajad, jagunemiskanne oli tehtud 28.01.2019. ÄS § 447 lõikest 1 tuleneb jagunemisel asutatavate äriühingute solidaarvastutus jagatava ühingu enne jagunemist tekkinud kohustuste eest. Täitur oli seisukohal, et sellega oli Energia Agentuur AS-i TsMS § 460 lõike 1 kohane õigusjärglus tõendatud ja puudus alus täitemenetluste algatamisest keelduda.
37.Maakohus nõustus kohtutäituriga, leides, et ÄS § 447 lõige 1 loob jagunemise järgselt üldõigusjärgluse ja kaasuvalt solidaarvastutuse ja et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-27-04 (punktis 18) sedastanud, et jagunemisel osalenud isikud on jaguneva ühingu üldõigusjärglased tema kohustuste suhtes. Põhimõte, et ühe solidaarvõlgniku vastu esitatud hagi osas tehtud lahend ei kehti teiste solidaarvõlgnike suhtes, kohaldub juhul, kui tegemist on üksnes solidaarvõlgnikega, mitte aga õigusjärgluse tulemusena tekkinud solidaarvastutusega. Olukord, kus õigusjärgluse tulemusena tekkiv solidaarvastutus välistaks samas õigusjärglase vastutuse, oleks vastuolus õiguse üldpõhimõtetega ning võimaldaks ühingute jagunemise tulemusena viia vara välja kehast, millel on kohustused ja vältida seeläbi vara arvelt kohustuste täitmist.
38.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et avaldajate näol on tegemist AS-i Energia Agentuur üldõigusjärglastega. Ringkonnakohus on seisukohal, et avaldajate näol on tegemist jagunenud äriühingu eriõigusjärglastega, kelle suhtes näeb seadus ette solidaarvastutuse jaguneva ühingu kohustuste, mis tekkisid enne jagunemise registrikaardile kandmist, eest. Kuna tegemist on eriõigusjärglastega, laieneb jagunenud ühingu suhtes jõustunud kohtulahendi täidetavus TsMS § 460 lõike 1 esimese lause mõttes ka jagunemisel tekkinud ühingutele ning seda sõltumata sellest, kas jagunenud ühing jääb alles (eraldumine) või mitte. Kolleegium põhjendab seisukohta järgmiselt.

2-22-359

39.Õiguskirjanduse kohaselt tähistab sõna „õigusjärglus“ TsMS § 460 lõike 1 esimeses lauses nii üld- kui eriõigusjärglust (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2017, lk 1237). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lõike 1 kohaselt võivad tsiviilõigused ja -kohustused üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Üksik- ehk eriõigusjärgluse all mõistetakse üksikute õiguste või kohustuste üleminekut ühelt isikult teisele, kusjuures eeldusena tuleb eraldi jälgida asjaomase õiguse või kohustuse üleandmise kohta sätestatut (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2010, lk 19). Väljaande Ühinguõigus I. Kapitaliühingud kohaselt on kapitaliühingute jagunemise üheks põhiliseks printsiibiks eriõigusjärglus (Tallinn, 2015, lk 458). TsMS § 210 lõikest 2 tulenevalt on eriõigusjärglus võimalik juhul, kui menetlusosaline annab üle vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse või loovutab nõude. Õiguskirjanduse kohaselt mõeldakse selle all eelkõige käsutustehingute tegemist, mille tagajärjel muutub vaidlusaluse eseme kuuluvus (vallas- või kinnisasja omandi üleandmine, nõude loovutamine, vaidlusaluse õiguse ülekandmine, asja või nõude üleminek muu tehingu vältimatu tagajärjena või seaduse või riigivõimuakti alusel vmt), eriõigusjärgluse puhul tuleb kontrollida, kas õigusjärglus hõlmab materiaalõiguslikult õiguseellase konkreetset kohustust (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommentaaritud väljaanne. Tallinn, 2017, lk 1233-1239).
40.Praeguses asjas on täitedokumentideks jõustunud kohtuotsused, millega mõisteti Energia Agentuur AS-lt välja rahaline võlgnevus, mis tulenes võlaõiguslike müügilepingute alusel tasumata ostuhinnast ja sellega seoses kohtueelselt tekkinud kahjuhüvitisest. Puudub vaidlus, et kohustused tekkisid enne jagunemiskande registrisse kandmist. Kolleegium on seisukohal, et tegemist on spetsiifilise eriõigusjärglusega, millele kohaldub TsMS § 210. Viidatud sätte lõike 2 kohaselt ei mõjuta eriõiglusjärglus iseenesest asja menetlust. Asjakohane on arvestada ka TsMS § 210 lõikest 2 tulenevat irrelevantsuse põhimõtet, millest tulenevalt peab poolte vahetumist kohtumenetluses käsitlev normistik tagama mh selle, et vaidlusaluse asja võõrandamisega ei oleks võimalik tekitada teistele menetlusosalistele raskusi oma õiguste maksmapanekul, mis väljendub ka alates 01.01.2006 kehtiva TsMS § 210 lõikes 2.
41.Eeltoodust tulenevalt kehtivad täitmisele esitatud kohtulahendid ka avaldajate suhtes ja vaidlustatud kohtutäituri otsuste tühistamiseks alust ei ole.
42.Vastuseks sissenõudja vastuväidetele maakohtu poolt tuvastatud kaebuste esitamise tähtajalisuse kohta (täitmisteadete kättetoimetamise temaatika) märgib kolleegium, et maakohus käsitas vastavaid asjaolusid kooskõlas kehtivate TMS-i ja TsMS-i sätetega asjakohases ulatuses. Maakohtu arutluskäik ja järeldused vastavad kohtu ette toodud elulistele asjaoludele, on loogilised ja järgitavad. Seega puudub selles osas kõrgema astme kohtul alus sekkuda maakohtu kaalutlusotsustusse.
43.Määruses kajastamata väited ja seisukohad ei oma määruskaebuse lahendamisel sisulist tähtsust, mistõttu kohus neid praeguses lahendis ei käsita. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
44.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lõige 1 alusel jätta solidaarselt kaebajate kanda.
45.Kohtutäitur nimekirja ei esitanud ja ka toimikust ei nähtu täituril kulude tekkimist.

2-22-359

46.Sissenõudja nimekirja kohaselt moodustavad tema kulu tasu lepingulisele esindajale summas 540 eurot esindusteenuse eest mahus 3 tundi tunnihinnaga 180 eurot. Vandeadvokaadist lepinguline esindaja tegi järgmisi toiminguid: koostas 21.03.2022 sissenõudja vastuse, millega seondus õigusnormide ja kohtuasja materjalide analüüs; analüüsis 21.02.2022 maakohtu määrust, 09.03.2022 määruskaebust ja kohtutäituri 21.03.2022 seisukohta; andis selgitusi kliendile ja pidas kliendiga nõu ning kirjutas e-kirju; tegi menetlustoimingutega seonduvaid muid töid. Sissenõudja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses praeguse tsiviilasjaga. Kulult ei ole Eestis arvestatud käibemaksu (kohaldub maksumäär 0% vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) § 15 lõike 4 punktile 1). Sissenõudja esitas viivise taotluse TsMS § 177 lõike 4 alusel.
47.Kolleegium on seisukohal, et sissenõudja lepingulise esindaja kulud on nii teenuse ajalise mahu kui tunnitasu suuruse osas mõistlikud ja põhjendatud TsMS § 175 lõike 1 mõttes ning taotlus kuulub rahuldamisele. Nimekirjast nähtuvad toimingud olid vajalikud esindatava huvide kaitsmiseks määruskaebemenetluses.
48.Sissenõudja taotluse alusel märgib kolleegium, et hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb kaebajatel tasuda ringkonnakohtu määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja