Eesistuja Ants Kull, liikmed Kalev Saare ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
GLI Energia OÜ hagi Marko Tiimani, Madis Enoki, GreenGas OÜ, ROHEGAAS OÜ, Raul Kaljuraidi ja Moonika Kukke-Tiimani vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks. Hagi tagamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 11. juuni 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
GreenGas OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja GLI Energia OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Kukk Kostja Marko Tiiman Kostja Madis Enok Kostja GreenGas OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts Kostja ROHEGAAS OÜ Kostja Raul Kaljuraid, lepinguline esindaja vandeadvokaat Elmer Muna Kostja Moonika Kukke-Tiiman, lepinguline esindaja vandeadvokaat Edgar-Kaj Velbri
Asja läbivaatamise kuupäev
23. november 2020, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 11. juuni 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-5086 ja Harju Maakohtu 20. aprilli 2020. a määrus samas tsiviilasjas osas, millega maakohus hagi tagamise taotluse rahuldas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta GLI Energia OÜ hagi tagamise taotlus täies ulatuses rahuldamata.
1.GLI Energia OÜ (hageja) esitas 3. aprillil 2020 Harju Maakohtule hagi Marko Tiimani (kostja I), Madis Enoki (kostja II), GreenGas OÜ (kostja III), ROHEGAAS OÜ (kostja IV), Raul Kaljuraidi (kostja V) ja Moonika Kukke-Tiimani (kostja VI) vastu, paludes mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 3 062 467 eurot ja viivis. Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise taotluse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Aktsiaselts Estonian Cell 21. septembril 2014 koostöökokkuleppe, mille eesmärgiks oli sätestada koostöötingimused ühiselt või hageja rajatava ja Aktsiaseltsi Estonian Cell toodetava biogaasi baasil toimiva biometaani tootmisüksuse rajamiseks.
12.oktoobril 2014 asutasid hageja ja kostja III äriühingu GreenGas Energy OÜ (edaspidi äriühing). Äriühingu asutamise eesmärgiks oli luua biometaani tootmise ettevõte, rajada selleks biometaani tootmisüksus Kundas, juhtida tootmisüksuse tegevust ning teenida äriühingu majandustegevusest tulu äriühingu osanikele. Osalused äriühingus jagunesid: hagejal 35%, kostjal III 60% ja CS Moonmark OÜ-l 5%. Äriühingu juhatuse liikmeteks on olnud alates 30. augustist 2016 kuni hagi esitamiseni M. Tiiman ja M. Enok. Kostjad I ja II on teinud äriühingu nimel tehinguid, millega on viinud üle äriühingu biometaani tootmise ettevõtte kostjale III ja kostjale IV. Äriühingu varaks, millest ettevõte koosnes, oli äriplaan, tasuvusanalüüs (koos eeluuringutega), projekteerimistingimuste taotlemine, detailplaneeringu algatamine, läbirääkimised seadme paigaldaja/tarnijaga, läbirääkimised finantsasutustega, äriühingu ja Aktsiaseltsi Estonian Cell vahel 19. mail 2016 sõlmitud biogaasi ostumüügileping, leping Malmberg Water AB-ga, kes pidi tellimuse esitamisel müüma lepingus nimetatud biogaasi väärindamise seadmed. Kostjad III ja IV teostasid äriplaani, kostja III rajas biometaani tootmisüksuse samale kinnistule, kuhu taotleti projekteerimistingimusi, kostja III on võtnud hageja väitel üle lepingu Malmberg Water AB-ga (või on varasem leping lõpetatud ja sõlmitud uus), kostja IV on võtnud üle Aktsiaseltsiga Estonian Cell sõlmitud biogaasi ostu-müügilepingust tulenevad õigused ja kohustused (või on kostja I lõpetanud varasema lepingu ja sõlminud uue). Kõik kostjad on tegutsenud kooskõlastatult hagejale kahju tekitamise eesmärgil. Hageja on seisukohal, et kostja III vastutab hageja ees võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 koosmõjus äriseadustiku (ÄS) § 188 lg-ga 1 (ka ÄS § 289 lg 1) ja karistusseadustiku (KarS) § 201 (ka § 202 ja § 2172) või VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel õigusvastaselt tekitatud varalise kahju eest. Kostjate tegevuse tulemusena on hagejale tekkinud kahju 3 062 467 eurot. Hageja kahju seisneb selles, et äriühingu biometaani tootmise ettevõtte võõrandamise tõttu on hagejale kuuluv äriühingu osa muutunud väärtusetuks, sest äriühingul puudub vara, majandustegevus ning seeläbi ka võimekus genereerida rahavooge ja tulu selle omanikele, sh hagejale. Hageja väitel on kostjad tekitanud talle kahju kooskõlastatult, mistõttu vastutavad kostjad tekkinud kahju eest solidaarselt. Hagi tagamise taotluses palus hageja: - arestida kostjale III kuuluvad arvelduskontod Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutustes ja välismaa krediidiasutuste Eesti filiaalides hageja kasuks 300 000 euro ulatuses (edaspidi abinõu nr 1); - kohustada kostjat III tasuma kohtu deposiitkontole või kohtulahendit täitva kohtutäituri deposiitkontole iga kuu 10. kuupäevaks 40 000 eurot kuni 2 760 000 euro täitumiseni (edaspidi abinõu nr 2); - keelata kostjatel III ja IV neile kuuluva biometaani tootmise ja müümise ettevõtte võõrandamine ning sellega seotud lepingute (sh, kuid mitte ainult, lepingud Aktsiaseltsiga Estonian Cell ning AS-iga Eesti Gaas) ja lepingutest tulenevate nõuete üleandmine kolmandatele isikutele (edaspidi abinõu nr 3). Hageja täpsustas 16. aprillil 2020 hagiavaldust ja tagamise taotlust ning esitas abinõule nr 3 alternatiivse taotluse:
2(11)
2-20-5086 - keelata kostjal III kinnistu asukohaga Jõe 18, Kunda linn, Lääne-Viru maakond (registriosa nr 8970550) käsutamine ning kanda kinnistusraamatusse hageja kasuks keelumärge (edaspidi abinõu nr 4); - keelata kostjal III temale kuuluva biometaani tootmisüksuse Malmberg COMPACT käsutamine (edaspidi abinõu nr 5); - keelata kostjal IV Aktsiaseltsiga Estonian Cell sõlmitud biogaasi müügilepingu või sellest tulenevate õiguste üleandmine kolmandale isikule (edaspidi abinõu nr 6); - keelata kostjal IV AS-iga Eesti Gaas sõlmitud biometaani müügilepingu või sellest tulenevate õiguste üleandmine kolmandale isikule (edaspidi abinõu nr 7).
2.Harju Maakohus rahuldas 20. aprilli 2020. a määrusega hagi tagamise avalduse osaliselt ja arestis hageja kasuks kostjale III kuuluvad pangakontod 300 000 euro ulatuses ning kohustas kostjat III tasuma Rahandusministeeriumi arvelduskontole või kohtumäärust täitva kohtutäituri deposiitkontole 2 760 000 eurot igakuiste osamaksetena suuruses 40 000 eurot, mis tuleb tasuda iga kuu
10.kuupäevaks. Maakohus märkis, et selle maksekohustuse rikkumise korral arestib kohus kostja III arvelduskontodel oleva raha kuni 2 760 000 euro täitumiseni. Kostjal III on õigus taotleda määruse resolutsiooni punktides 2.1 ja 2.2 rakendatud hagi tagamise abinõude tühistamist, kui ta maksab Rahandusministeeriumi arvelduskontole 3 060 000 eurot või esitab sama summa ulatuses pangagarantii. Muude abinõude kohaldamise osas jättis maakohus hagi tagamise taotluse rahuldamata. Maakohus määras, et määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Maakohus leidis, et hagi tagamise avaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 381 lg-s 1 sätestatud nõuetele (sh on esitatud TsMS §-s 377 nimetatud asjaolud). Samuti vastab avaldus TsMS § 363 lg 1 p-des 1–3 sätestatud nõuetele, hagi on lubatav ning nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda hagi aluseks olevad asjaolud usutavaks (TsMS § 235 ja § 381 lg 2). Eeldades hageja väidete õigsust, on hageja 3. aprilli 2020. a hagiavalduse p-des 17–52 ja 16. aprilli 2020. a menetlusdokumendi p-des 4–16 veenvalt põhistanud, et kostjad on tekitanud hagejale kahju. Tekkinud kahju sisu ja selle kujunemine on veenvalt põhistatud 3. aprilli 2020. a hagiavalduse p-des 57–69 ja 16. aprilli 2020. a menetlusdokumendi p-des 17–22. Hageja taotletud hagi tagamise abinõude nr 1 ja 2 aluseks saavad olla TsMS § 378 lg 1 p-d 2 ja 10. Maakohus leidis, et hageja on veenvalt põhistanud, et kostjad on kooskõlastatult tekitanud temale kahju. Hageja on põhistanud, et kostjad on konstrueerinud skeemi, mille eesmärgiks oli hageja õiguste ja huvide kahjustamine. On tõenäoline, et kostjad võivad ka tulevikus konstrueerida skeemi, et vältida selles asjas hagi rahuldamise korral tehtava kohtulahendi täitmist. Arvestades kostjate käitumist, on alust eeldada, et nad ei täida kohtuotsust vabatahtlikult. Seega esineb oht, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Hageja on piisavalt põhistanud kostja III arvelduskontode arestimise vajalikkust ja vajalikkust kohustada kostjat III tasuma 2 760 000 eurot osamaksetena. Kostjale III kuulub küll kinnistu, mille aadress on Jõe 18, Kunda linn, Lääne-Viru maakond, kuid see on koormatud hüpoteegiga 1 500 000 eurot Swedbank AS-i kasuks. Kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmine hagis nõutava kahju summas ei tagaks hageja nõude rahuldamist, sest kinnistu sundvõõrandamisest saadud vahendid läheksid esmajärjekorras Swedbank AS-i kasuks seatud hüpoteegist tulenevate nõuete tagamiseks. Seega ei tagaks kohtuliku hüpoteegi seadmine kostjale III kuuluvale kinnistule kohtuotsuse täitmist. Hageja nõude suurust ning kahju tekitamise asjaolusid arvestades esineb oluline oht kohtulahendi täitmisele ning seekord on hagi tagamise eesmärgil kostja III pangakontode arestimine põhjendatud. Samal põhjusel on põhjendatud kohustada kostjat III tasuma 2 760 000 eurot osamaksetena. Puudub
3(11)
2-20-5086 niisugune alternatiivne kostja III õigusi vähem riivav võimalus hagi tagamiseks, mis tagaks kohtuotsuse täitmise. Hagi tagamine ei ole kostjat III ülemäära koormav. Hageja on toonud välja, et kostja III kogukäive 2018. a oli 3 169 556 eurot ning puhaskasum 368 713 eurot. Hageja on põhistanud, et kostja III tegelik puhaskasum on vähemalt 523 758 eurot aastas. Arvestades kostja III majanduslikke näitajaid, riivab abinõude nr 1 ja 2 kohaldamine tema majandustegevust, kuid riive ei ole niivõrd intensiivne, et tugevalt häirida kostja III majandustegevust või põhjustada selle lõppemist. Abinõu nr 1 kohaldamine jätab kostjale III võimaluse kasutada raha oma igapäevases majandustegevuses aresti ületavas summas. Abinõu nr 2 kohaldamise tagajärjel jääb kostjale III võimalus jätkata oma majandustegevust, täites tal lasuvaid kohustusi. Maakohtu hinnangul on proportsionaalne hageja taotlus kohaldada hagi tagamise abinõusid nr 1 ja 2 üksnes kostja III suhtes. Hageja on põhistanud, et kostja III on heade majandusnäitajatega äriühing ning omab piisavalt vara kohtuotsuse täitmiseks. Võttes arvesse nõude suurust, on hageja piisavalt põhistanud, et teistel kostjatel puuduvad piisavad rahalised vahendid nõude täitmiseks. Hageja on esile toonud, et kinnistusraamatu andmetel puudub kostjal IV kinnisvara, samuti muu teadaolev materiaalne põhivara. Kostjatele I, II, V ja VI kuuluvad kinnistud, kuid need on hüpoteekidega koormatud. Ainsateks hüpoteekidega koormamata kinnistuteks on kostjale I kuuluvad elamumaa ja maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud Hiiumaal Kõrgessaare vallas, kuid needki on mõtteliseks osaks kaasomandist, mistõttu vara võõrandamisväärtus on eelduslikult väike. Eeltoodust tulenevalt kohaldas kohus TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel hageja taotletud hagi tagamise abinõu nr 1. Kohus arestis kostjale III kuuluvad arvelduskontod hageja kasuks 300 000 euro ulatuses. Kohus rakendas TsMS § 378 lg 1 p 10 alusel hageja taotletud hagi tagamise abinõu nr 2. Kohus kohustas kostjat III tasuma kohtu deposiitkontole või kohtutäituri deposiitkontole iga kuu
10.kuupäevaks 40 000 eurot kuni 2 760 000 euro täitumiseni. Juhul, kui kostja rikub maksekohustust, on kohtul õigus arestida kostja raha arvelduskontol summas, mis puudub 2 760 000 eurost. Isegi juhul, kui kohus ei oleks kohaldanud taotletud abinõusid nr 1 ja 2, ei oleks saanud rakendada hageja taotletud abinõusid nr 3–7. Maakohtu hinnangul on abinõu nr 3 ebamäärane. Poolele ei saa hagi tagamise korras panna kohustust hoiduda tehingute ja/või toimingute tegemisest, kui ei ole teada võimalike tehingute/toimingute esemed (st asjad, õigused ja muud hüved). Abinõust nr 3 ei nähtu ettevõttesse kuuluvad esemed, mille võõrandamist palub hageja kostjatel III ja IV keelata. Samal põhjendusel ei saaks kohaldada abinõusid nr 6 ja 7, sest ebaselgeks jääb konkreetne müügileping ja sellest tulenevad õigused, mille üleandmist palub hageja keelata. Lisaks on põhjendatud tehingu või toimingute keelamine eelkõige olukorras, kus vaieldakse eseme kuuluvuse üle. Praegusel juhul esitas hageja kahju hüvitamise nõude. Hageja eesmärgiks ei ole tagastada ettevõte äriühingule. Ettevõtte võõrandamise keelamine hagi tagamise korras selleks, et tagada hagi rahuldava otsuse täitmine ettevõttest saadava tulu arvel, oleks kostjate III ja IV jaoks ebaproportsionaalselt koormav. Abinõu nr 4 ei saaks kohaldada sellepärast, et kehtiva kohtupraktika järgi ei ole kinnistu arestimine ja keelumärke kinnistusraamatusse kandmine sobiv rahalise nõude tagamiseks. Abinõu nr 5 kohaldamine oleks välistatud seetõttu, et ei ole teada biometaani tootmisüksuse väärtus ja hagi tagamine ei tohi tekitada rahalise nõude ületagamist. Lisaks ei oleks biometaani tootmisüksuse võõrandamise keelamine põhjendatud olukorras, kus ei toimu vaidlust tootmisüksuse omandiõiguse kuuluvuse üle. Abinõude nr 4 ja 5 rahuldamise välistaks ka see, et hagist nähtuvalt ei taotle hageja kinnistu ja biometaani tootmisüksuse arestimist selleks, et pöörata nendele sissenõue hagi rahuldava otsuse täitmiseks. Hageja taotletud abinõude nr 3–7 kohaldamine rakendatud abinõude nr 1 ja 2 kõrval oleks välistatud TsMS § 378 lg 4 alusel, sest see tekitaks hagi ületagamise. Kuigi hageja ei ole
4(11)
2-20-5086 välja toonud kostjate III ja IV ettevõtte maksumust, on ettevõte rahaliselt hinnatav ja abinõude nr 3-7 rakendamine koos abinõudega nr 1 ja 2 põhjustaks hagi tagamise summas, mis ületab hageja nõuet.
3.Kostja III esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes maakohtu määruse hagi tagamise osas tühistada või alternatiivselt muuta hagi tagamise määrust ja kohaldada hagi tagamise abinõuna kohtuliku hüpoteegi seadmist 1 500 000 euro ulatuses kostjale kuuluvale kinnisasjale (Jõe 18, Kunda linn, registriosa nr 8970550). Menetluskulud palus kostja III jätta hageja kanda.
4.Hageja vaidles kostja III määruskaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja III kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 11. juuni 2020. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse järgi ei anna tsiviilasja materjalid alust nõustuda kostjaga III, et maakohus tagas õiguslikult perspektiivitu hagi või et hagi on täielikult faktiliste asjaoludega sisustamata. Hagiavaldus on esitatud kuue kostja vastu nendelt solidaarselt hagejale tekitatud 3 062 467 euro suuruse varalise kahju väljamõistmiseks koos seadusjärgse viivisega. Hagiavalduses ja selle 16. aprilli 2020. a täpsustustes on esile toodud järgmised kostja III vastu esitatud nõude aluseks olevad elulised asjaolud: hageja ja kostja III on koos menetlusvälise isikuga GreenGas Energy OÜ osanikud; GreenGas Energy OÜ asutamise eesmärgiks 12. oktoobril 2014 oli hakata Kundas tootma biometaani ja teenida osanikele tulu; tootmistegevuse alustamiseks tehti aastatel 2014–2017 mitmeid erinevaid toiminguid; 21. novembril 2017 ilmnes, et biometaani hakkab Kundas tootma kostja IV, mitte GreenGas Energy OÜ; kostja IV lõplikeks kasusaajateks on samad isikud, kes kostjal III – kostjad I, II ja V; kostja III ja kostja IV 2018. a majandusaasta aruannete kohaselt on ühe põhitegevuseks Kundas biometaani tootmiskompleksi rajamine ja ekspluatatsiooni andmine ning teisel sama kompleksi ekspluatatsiooni võtmine ja tootmise alustamine; seega on GreenGas Energy OÜ juhatuse liikmed kostjad I ja II võõrandanud rahalise vastusoorituseta äriühingu ainsa vara (biometaani tootva ettevõtte) endaga seotud isikutele, millega on kahjustatud hageja kui GreenGas Energy OÜ osaniku varalisi õigusi saada realistlikku kasumit aastatel 2018-2031 enam kui 15 miljoni euro ulatuses. Hageja on seisukohal, et kostja III vastutab hageja ees VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 koosmõjus ÄS § 188 lg-ga 1 (ka ÄS § 289 lg 1) ja KarS § 201 (ka § 202, § 2172) või VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel õigusvastaselt tekitatud varalise kahju eest. Seega on hageja toonud esile elulised asjaolud, mis on seostatavad esile toodud materiaalõiguse sätetega ja mis tõendatuse korral võivad anda aluse hagi rahuldada. Olukorras, kus hageja ei olnud väidetava(te) tehingu(te) osaliseks ja vastav dokumentatsioon ei ole tema valduses, on elulised asjaolud toodud esile piisavas mahus. Hageja on esitanud ka tõendite kogumise taotluse, mistõttu suuremas mahus asjaolusid ja tõendeid temalt praeguses menetluse staadiumis ei ole kohane nõuda. Ringkonnakohus ei analüüsinud hagiavaldusest nähtuvaid hageja nõude aluseid teiste kostjate vastu, kuna hagi tagamise kontekstis ei olnud neil tähtsust. Õige ei ole kaebaja väide, et tema ja hageja vahel puuduvad igasugused õigussuhted. Samas kaebuse lauses on kostja III kinnitanud, et nad mõlemad on GreenGas Energy OÜ osanikud. Õiguskirjanduses on selgitatud, et osaniku suhe teiste osanikega on seadusega reguleeritud õigussuhe, mis ei piirdu üksnes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 138 tuleneva hea usu põhimõtte järgimise kohustusega ja deliktiõigusest tuleneva teisele isikule kahju tekitamise keeluga, vaid nimetatud suhte määrab eelkõige TsÜS § 32, millest tulenevalt peavad osanikud omavahelistes suhetes järgima hea 5(11)
2-20-5086 usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve (Ühinguõigus I. Kalev Saare jt. Tallinn, 2015, lk-d 220–221). Eelnevast tulenevalt ei ole ka õige, et osaniku vastutuse vältimatuks eelduseks on, et osanik on osalenud ühingut kahjustava otsuse vastuvõtmisel. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-62-13 tehtud lahendis jaatanud võimalust, et VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes võib tulla kõne alla vastutus mõne KarS-is sätestatud normi kui kaitsenormi alusel. Seega ei saa ringkonnakohus nõustuda kaebajaga, et karistusõigusliku normi esiletoomine on praeguses asjas igal juhul asjakohatu. Maakohus on põhjendanud, et tagamine on vajalik, kuna tagamata jätmine võib raskendada suure rahalise hagi rahuldava kohtuotsuse täitmist põhjusel, et samade isikute, kes viisid GreenGas Energy OÜ-st välja biometaani tootmisettevõtte, mõju all on ka kostja III. Seetõttu ei saa välistada, et sarnane hagejat kahjustav tegevus võib korduda. Kuna hageja tegi hagiavalduses ja selle täpsustuses eluliselt usutavaks, et teda kahjustav tegevus on toimunud, on asjakohane ka maakohtu põhjendus hagi tagamise abinõude rakendamise vajaduse kohta. Kostja III on kaebuses läbivalt seisukohal, et hageja nõue on välja mõeldud eesmärgiga kostjat survestada. Samas ei ole kaebaja toonud välja oma versiooni selle kohta, milline peaks olema hageja sellise tegevuse eesmärk. Tsiviilasja materjalidest sellist eesmärki järeldada ei saa. Hageja on teinud rahalisi kulutusi nii riigilõivude tasumiseks hagiavalduse ja tagamise avalduse esitamisel (kokku 3450 eurot) kui ka vandeadvokaadist lepingulise esindaja palkamiseks. Kohus ei näinud sellistel kulutustel mõistlikku mõtet, kui ainus eesmärk oleks kostjat survestada. Kohtupraktikas on juurdunud arusaamine, et arvelduskontol asuvate rahaliste vahendite arestimine on õigustatud vaid erandjuhtudel. Samas on maakohus vaidlustatud määruses põhjendanud, miks selle abinõu rakendamine on praeguses asjas põhjendatud. Ka on maakohus leevendanud arestimisega kaasnevat võimalikku kahjulikku mõju sellega, et kohaldab aresti osadena, st et võimaldab arestitavaid rahasummasid võimalikult kaua käibes kasutada. Kostja III ei ole tõendanud kaebuses esile toodud väidetavalt investeerimise võimatusest tekkiva kahju asjaolusid. Ärisaladust sisaldavate dokumentide esitamise korral saaks kostja taotleda menetluse (osalist) kinniseks kuulutamist TsMS § 38 lg 1 p 6 alusel. Kostja III ei ole ka määruskaebemenetluses esitanud tõendeid väite kohta, et talle kuuluva kinnistu turuväärtusest piisab hagi rahuldamiseks, arvestades asjaolu, et võõrandamisel tasutakse esmalt I järjekoha hüpoteegiga tagatud nõue.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kostja III esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määrus tühistada osas, millega ringkonnakohus jättis maakohtu määruse hagi tagamise osas tühistamata. Alternatiivselt palub kostja III muuta hagi tagamise määrust ja kohaldada hagi tagamise abinõuna kohtuliku hüpoteegi seadmist 1 500 000 euro ulatuses kostjale kuuluvale kinnisasjale (Jõe 18, Kunda linn, registriosa nr 8970550). Menetluskulud palub kostja III jätta hageja kanda. Määruskaebuse kohaselt on kohtud hagi tagamisel jätnud arvestamata, et hageja nõue kostja III vastu on hagis esitatud asjaoludel nii õiguslikult kui ka faktiliselt perspektiivitu. Hageja nõue kostja III vastu on läbivalt elementaarsete faktiliste asjaoludega sisustamata. Hagiavaldusest ei nähtu isegi seda, mis on see konkreetne tegu, mida kostja III on väidetavalt teinud ja millega on kostja III väidetavalt hagejale kahju põhjustanud. Hageja hagi kostja III vastu koosneb läbivalt abstraktsetest loosungitest ja üldistest õiguslikest refereeringutest. ÄS § 188 alusel kostja vastu nõude esitamine on ainuüksi teoreetilises plaanis õiguslikult perspektiivitu, kuna ÄS § 188 alusel nõude esitamine eeldab, et osanik (kostja III) oleks osalenud osaühingut või osanikku kahjustava otsuse tegemisel. Täielikult 6(11)
2-20-5086 arusaamatuks jääb ringkonnakohtu viide TsÜS §-le 32. Hageja pole sellele sättele kostja III suhtes nõude esitamisel tuginenud ning TsÜS § 32 järgse nõude esitamine eeldab, et esineks TsÜS §-ga 32 hõlmatud kohustuste rikkumine. Selliseid asjaolusid ei eksisteeri, hageja pole selliseid väiteid (isegi mitte paljasõnalisi) hagi alusena esitanud. Jääb arusaamatuks, mis on need konkreetsed kostjate I ja II teod, mis hagejale kahju tekitasid. Hageja nõue on ka VÕS § 1045 lg 1 p-de 8 ja 7 (KarS § 201, § 202 ja § 2172) alusel perspektiivitu. Ka hageja nõude ulatus on perspektiivitu. Hageja kui varatu ühing poleks ainuüksi teoreetiliselt olnud suuteline hageja poolt hagis väidetud biometaani tootmisettevõtet finantseerima. Samuti puuduvad hagejal ning tema osanikel vastavasisulised erialateadmised ning oskused, mistõttu nende poolt tootmisettevõtte loomine ei ole ainuüksi eluliselt usutav ega teostatav. Hagi tagamise määrusest ega ringkonnakohtu määrusest nähtu, miks on hagi tagamine sellisel kujul õigustatud. Pikaajalise kohtupraktika järgi tagab kohus hagi üksnes juhul, kui hagi tagamata jätmine raskendab kohtuotsuse täitmist või toob kaasa kohtuotsuse täitmise võimatuse. Hagi tagamise avaldusest ei nähtu mitte ühtegi (isegi mitte paljasõnalist) faktilist asjaolu, millest tulenevalt saaks väita, et esineb hagi tagamise alus, s.o oht, et kohtuotsuse täitmine võib muutuda tulevikus võimatuks. Kostja III on edukalt tegutsev, kasvav ning tugevate majandusnäitajatega ettevõte. Kostja III pole alates asutamisest võõrandanud põhivara, tootmisettevõtete või majandustegevuse läbiviimiseks vajalikke lepinguid vms. Teisisõnu, kostja III pole kunagi vara võõrandanud, asunud vara välja kantima vms. Kostjal III puuduvad igasugused sellised kavatsused. Hageja esitab teadlikult valeväiteid ja eksitab kohut. Hageja tegelik huvi hagi tagamisel on üksnes kostjat III survestada, tegemist on selgelt pahatahtliku hagiga. Hageja nõue ja hagi tagamise taotlemine on seda pahatahtlikum, et hageja ei ole varem esitanud kostjale mis tahes pretensioone, nõudeid vms. Kohtud on hagi tagamise korras kohaldanud kostjale III rahalisi kohustusi (arest + igakuine deposiit) kokku 3 060 000 euro ulatuses. Kostja III arvelduskontode äärmiselt suures ulatuses arestimine (300 000 eurot) ja kostjale III väga ulatuslike igakuiste rahaliste kohustuste kehtestamine (40 000 eurot kuus, mis teeb 480 000 eurot aastas, kokku 2 760 000 euro täitumiseni) on selgelt ebaproportsionaalne ning õigustamatu. Kostja III on majanduslikult edukas ettevõte, kellel on ulatuslik põhi- ja käibevara, ning ta ei ole võlgu kolmandatele isikutele. Sellise hagi tagamisega kaasneb kostjale III ulatuslik ja pöördumatu majanduslik kahju, mis seab kahtluse alla kostja III majandustegevuse jätkusuutlikkuse ja säilimise. Kuna hageja on riiulifirma, millel puudub nii vara kui ka käive, on hageja vastu õigustamatust hagi tagamisest tulenevate kahjunõuete esitamine tulevikus lootusetu (TsMS § 391). Kui kohus leiab, et hagi tagamine on õigustatud (millega kostja ei nõustu), saab kõne alla tulla üksnes kostjale III kuuluvale kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmine. Pelgalt asjaolu, et kinnistu on koormatud hüpoteegiga summas 1,5 miljonit eurot Swedbank AS-i kasuks, ei tähenda ühelgi viisil, et kohus ei peaks kohaldama kostjat III oluliselt vähem koormavat tagamise abinõu, s.o kohtuliku hüpoteegi seadmist. Kostja III kinnistu väärtus ületab väidetavat hageja nõuet. Viidatud kinnistu ja sellel asuva tootmisüksuse väärtus ületab märkimisväärselt hageja väidetavat (õiguslikult perspektiivitut ja faktiliselt sisustamata) nõuet. Jõe 18 kinnistu ja sellel asuva tootmisüksuse väärtuseks on ca 3,5 miljonit eurot. Kinnistu maa ja ehitiste soetamismaksumus on 3 514 241 eurot, mis on vastavas ulatuses kajastatud ka kostja bilansis. Võttes lisaks arvesse, et hageja on tasunud kahe aasta jooksul laenumakseid Swedbank AS-ile, katab Jõe 18 kinnistu ühes sellel asuva tootmisüksusega hageja väidetavad nõuded. TsMS § 383 lg 11 järgi tuleb rahalise nõudega hagilt tasuda tagatis 5% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 32 000 eurot. Kostja hinnangul on TsMS § 383 lg 11, mis sätestab tagatise maksimumsummana 32 000 eurot, vastuolus põhiseadusega (PS § 12 ja § 32 koosmõjus). On ilmne, et suuremahulistes vaidlustes ei taga 32 000 euro suurune tagatis kostjale hagi tagamisest tekkivat 7(11)
2-20-5086 võimalikku tegelikku kahju. Praegusel juhul on hageja tasutud tagatis ca 0,95% nõudesummast (hagihind 3 307 464 eurot). Tulenevalt PS § 12 ja § 32 koostoimest riivab TsMS § 383 lg-s 11 sätestatud piirang ebaproportsionaalselt ja õigustamatult kostja põhiõigusi. Ringkonnakohus oleks pidanud jätma TsMS § 383 lg-s 11 sätestatud piirangu kohaldamata, tunnistama regulatsiooni põhiseadusega vastuolus olevaks ning edastama asja Riigikohtule lahendamiseks. Ringkonnakohus oleks pidanud nõudma hagejalt tagatist 5% nõudesummast (165 373 eurot).
7.Hageja vaidleb kostja III määruskaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja III kanda.
8.Kostjad V ja VI toetavad kostja III määruskaebust ja paluvad selle rahuldada.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud ning ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 järgi tühistada. Samuti tuleb tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus hagi tagamise taotluse rahuldas. Riigikohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab hagi tagamise taotluse täies ulatuses rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse.
10.Kostja III leiab määruskaebuses, et tema suhtes hagi tagamise abinõude kohaldamine ei ole põhjendatud, kuna hagi on perspektiivitu, hagi tagamiseks puudus alus ning kohaldatud hagi tagamise abinõud ei olnud proportsionaalsed. Samuti tugineb kostja III sellele, et TsMS § 383 lg 11, mis sätestab hagi tagamise tagatise maksimumsummana 32 000 eurot, on vastuolus põhiseadusega (PS § 12 ja § 32 koosmõjus). Hageja kostja seisukohtadega ei nõustu.
11.Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused – hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõude ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistatud ehk väidet on põhjendatud selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (vt nt Riigikohtu 22. mai 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-13663/94, p 13; 13. juuni 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-16889/38, p 12; 3. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 16).
12.Hageja on hagiavalduses tuginenud mh kostja III vastu nõuet esitades järgmistele asjaoludele: hageja ja kostja III on GreenGas Energy OÜ osanikud; GreenGas Energy OÜ asutamise eesmärgiks
12.oktoobril 2014 oli hakata Kundas tootma biometaani ja teenida osanikele tulu; tootmistegevuse alustamiseks tehti aastatel 2014–2017 mitmeid erinevaid toiminguid; 21. novembril 2017 ilmnes, et biometaani hakkab Kundas tootma kostja IV, mitte GreenGas Energy OÜ; kostja IV lõplikeks kasusaajateks on samad isikud, kes kostjal III – kostjad I, II ja V; kostja III ja kostja IV 2018. a majandusaasta aruannete kohaselt on ühe põhitegevuseks Kundas biometaani tootmiskompleksi rajamine ja ekspluatatsiooni andmine ning teisel sama kompleksi ekspluatatsiooni võtmine ja tootmise alustamine; seega on GreenGas Energy OÜ juhatuse liikmed kostjad I ja II võõrandanud rahalise vastusoorituseta äriühingu ainsa vara (biometaani tootva ettevõtte) endaga seotud isikutele, millega on kahjustatud hageja kui GreenGas Energy OÜ osaniku varalisi õigusi saada realistlikku kasumit aastatel 2018–2031 enam kui 15 miljoni euro ulatuses. Hageja on seisukohal, et kostja III vastutab hageja ees VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 koosmõjus ÄS § 188 lg-ga 1 (ka ÄS § 289 lg 1) ja KarS § 201 (ka § 202, § 2172) või VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel õigusvastaselt tekitatud varalise kahju eest.
13.Kostja III leiab, et hagi tagamine pole põhjendatud, kuna hagi kostja III vastu on perspektiivitu. 8(11)
2-20-5086 Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et hageja nõue oleks õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu 16. oktoobri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-18531/27, p 9; 3. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 14; 3. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12). Hagi ja hagi tagamise taotluse usutavuse hindamine ei eelda, et kohus kontrolliks, kas kõikide hagis nimetatud asjaolude tõendamiseks on esitatud tõendid, ega ka tõenditele hinnangu andmist. Hagi tagamise menetluses ei koguta ega hinnata hagi kohta tõendeid (vt nt Riigikohtu 16. oktoobri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-18531/27, p 9; 3. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 16). Kuigi võib nõustuda sellega, et kostja III vastu nõuet esitades on hageja hagiavalduses ja selle
16.aprilli 2020. a täpsustuses esile toodud asjaolud küll üldsõnalised ja napid, ei saa hageja nõude õiguslikku perspektiivikust kostja III vastu hagis toodud asjaoludel siiski täielikult välistada. Tegevus, mida hageja kostjale III ette heidab, on hagiavalduses ja selle 16. aprilli 2020. a täpsustuses kirjeldatud. Kolleegium leiab, et hagis ja selle 16. aprilli 2020 täpsustuses esitatud asjaoludel ei saa asuda seisukohale, et hageja kahju hüvitamise nõuet ei oleks võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Ka asjaolu, et hageja pole kostja III väitel tuginenud hagis kõigile asjakohastele materiaalõiguse normidele, ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Seaduse kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine on kohtu kohustus, kes ei ole seejuures seotud poolte väidetega (vt TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause, § 442 lg 8 esimene lause) (vt ka nt Riigikohtu
31.märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10, p 16). Osanikevaheline suhe on seadusjärgne võlasuhe (seadusega reguleeritud õigussuhe) (vt nt Riigikohtu
31.märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10, p 31) ning osanikud peavad TsÜS §-st 32 tulenevalt omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve (vt Riigikohtu
29.oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-14, p 21; 19. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-08, p 14; 29. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-08, p 15; 8. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 26; 31. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10, p 31). Kui osanik rikub oma seadusjärgsest võlasuhtest tulenevaid kohustusi, võib see muude eelduste täidetuse korral kaasa tuua kahju hüvitamise kohustuse. Hageja on muu hulgas tuginenud hagiavalduses ja seda täpsustavas 16. aprilli 2020. a menetlusdokumendis sellele, et äriühing on teinud olulise osa ettevalmistustöödest biometaani tootmise alustamiseks, kuid tema äriplaani on asunud koos kostjaga IV ellu viima äriühingus enamusosalust omav kostja III. Selline tegevus võib endast kujutada kostja III kui osaühingu osaniku TsÜS §-st 32 tulenevate kohustuste rikkumist, mis tal on hageja kui osaühingu teise osaniku vastu. Hagis esitatud asjaoludel ei ole võimalik täielikult välistada, et kostja III on eelnimetatud kohustuste rikkumises süüdi. Kuna hagi tagamise staadiumis kohus tõendeid ei hinda, ei saa küsimusele, kas hagejal on kostja III vastu ka tegelikult kahju hüvitamise nõue, vastata hagi tagamise taotluse menetlemisel. Kolleegium nõustub kohtutega, et hageja on oma võimaliku kahju hüvitamise nõude TsMS § 381 lg 2 ja § 235 mõttes põhistanud.
14.TsMS § 377 lg 1 esimese lause järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kuigi hageja hagi kostja III vastu ei saa pidada õiguslikult täiesti perspektiivituks, leiab kolleegium, et praegusel juhul ei nähtu hageja ega kohtute põhjendustest asjaolud, mis annaks alust väita, et kostja III suhtes esinenuks hagi tagamise alus TsMS § 377 lg 1 mõttes. Ainuüksi nõude suurus või hageja viide 9(11)
2-20-5086 hagiavalduses märgitud väidetavale skeemile ettevõtte väljaviimisel GreenGas Energy OÜ-st selliseks järelduseks praegustel asjaoludel alust ei anna. Asjaoludest nähtuvalt on kostja III edukalt tegutsev, kasvav ning tugevate majandusnäitajatega ettevõte. Hageja on maakohtus ise tuginenud sellele, et kostja III kogukäive 2018. a oli 3 169 556 eurot ja puhaskasum 368 713 eurot, ning leidnud, et kostja III tegelik puhaskasum on vähemalt 523 758 eurot aastas. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja III tegevus oleks andnud alust järelduseks, et kohtulahendi täitmine võib osutuda TsMS § 377 lg 1 mõttes raskendatuks, mistõttu on kohtud põhjendamatult hageja hagi taganud ning kostja III suhtes hagi tagamise abinõusid kohaldanud. Seega tuleb kohtute lahendid hagi tagamise osas tühistada. Siiski märgib kolleegium, et hagi tagamata jätmine ei välista hagejal asjaolude muutumise korral uut hagi tagamise avaldust esitamast. Samuti ei välista hagi tagamata jätmine asja sisulise läbivaatamise järel hagi osalist või täielikku rahuldamist.
15.Veel peab kolleegium vajalikuks selgitada, et isegi kui olnuks alust hagi tagada, on maakohus praegustel asjaoludel rahalise nõude tagamiseks põhjendamatult TsMS § 378 lg 1 p 10 alusel kohustanud kostjat III tasuma kohtu või kohtutäituri deposiitkontole 40 000 eurot kuus kuni 2 760 000 euro täitumiseni. TsMS § 378 lg 1 p 10 järgi on hagi tagamise abinõuks mh kohtu poolt vajalikuks peetud muu abinõu. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et TsMS § 378 lg 1 p 10 järgi on hagi tagamise abinõuks ka kohtu poolt vajalikuks peetud muu abinõu, st muu abinõu, kui on kirjeldatud lg 1 p-des 1−9. Selliselt sõnastatuna võimaldab TsMS § 378 lg 1 p 10 kohtule diskretsiooniõiguse hagi tagamise abinõu valikul, kui abinõu ei ole kirjeldatud lg 1 p-des 1−9. Seega ei ole TsMS § 378 lg 1 p-d 1−9 suletud loetelu hagi tagamise abinõudest. Diskretsiooniõiguse kasutamine ei tähenda siiski täielikku valikuvabadust hagi tagamise üle otsustamisel. Diskretsiooniõiguse sisustamisel on kohtud seotud mh hagi tagamise instituudi üldise olemusega ning piirangutega, mis on välja kujunenud kohtupraktikas. Samuti peaks TsMS § 378 lg 1 p 10 alusel kohaldatud hagi tagamise abinõul olema vähemalt üldjuhul üldine seos lg 1 p-des 1−9 sätestatud abinõudega (vt Riigikohtu 19. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-14, p 13). Kolleegium leiab, et olukorras, kus hageja esitas kostja III vastu rahalise nõude, ei saanud kohus TsMS § 378 lg 1 p-le 10 tuginedes panna kostjale III aktiivset kohustust maksta iga kuu osamakseid kohtu või kohtutäituri deposiitkontole kuni kogu nõudesumma täitumiseni. Kuigi seadusest võib tuleneda alus, kus ka aktiivse raha maksmise kohustuse panemine kostjale on kohtumenetluse ajal lubatud (vt nt TsMS § 378 lg 1 p 8; § 378 lg 3 p 4), siis praegusel juhul sellise olukorraga tegemist polnud. TsMS § 378 lg 1 p 10 eraldi võttes ei võimalda kohaldada sellist hagi tagamise abinõu, kus rahalise nõude täitmise tagamiseks peab kostja maksma iga kuu konkreetse rahasumma deposiitkontole olukorras, kus ta alles peaks selle raha hankima, kuni kogu nõudesumma täitumiseni. Juhul kui täidetud oleksid hagi tagamise eeldused, oleks kohus saanud arestida kostja III arvelduskontod kogu nõudesumma ulatuses. Seejuures on kohtul TsMS §-st 385 tulenevalt kohustus määrata rahalise nõudega hagi tagamise määruses kindlaks rahasumma, mille maksmisel selleks ettenähtud pangakontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine.
16.Kuigi hagi tagamise avaldus jääb praegusel juhul tervikuna rahuldamata, juhib kolleegium tähelepanu ka sellele, et olukorras, kus kostja toob esile, et tal on kinnistu, mille väärtus ületab oluliselt kinnistule seatud hüpoteegiga tagatud nõude või hüpoteegi väärtust, tuleks kohtul ka seda hagi tagamise abinõu valikul arvestada. Olukorras, kus kinnistu väärtus ületab oluliselt sellele seatud hüpoteegi või hüpoteegiga tagatud nõude väärtust, võib olla põhjendatud ka kinnistule kohtuliku
10(11)
2-20-5086 hüpoteegi seadmine kui kostjat vähem koormav hagi tagamise abinõu võrreldes arvelduskontode arestimisega.
17.Kostja III on tuginenud määruskaebuses ka sellele, et TsMS § 383 lg 11, mis sätestab hagi tagamise tagatise maksimumsummana 32 000 eurot, on vastuolus põhiseadusega (PS § 12 ja § 32 koosmõjus). TsMS § 383 lg 11 esimese lause järgi tagab kohus rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt 5 protsendi ulatuses nõudesummast, kuid mitte vähem kui 32 euro ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses. Kolleegium ei nõustu kostja III väitega, et eelnimetatud säte on vastuolus põhiseadusega. Seadusandja on kaalunud menetlusosaliste huvisid, loonud tagatise süsteemi ja kehtestanud piirmäära, millest rohkem tagatist nõuda ei saa. Sisuliselt on tegemist seadusandja loodud lihtsustatud võimalusega hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kui seaduses sätestatud tagatise maksimumsumma oleks liiga suur, piiraks see ebamõistlikult hagejate võimalust saavutada hagi tagamise eelduste olemasolul hagi tagamine ning muudaks rikutud õiguste kaitseks hagiga kohtu poole pöördumise ebaotstarbekohaseks. Selleks, et vältida põhjendamatute hagide tagamist, hindab kohus hagi tagamise üle otsustamisel hagi perspektiivi, hagi tagamise vajalikkust ja kaalub poolte huve. Lisaks, kui hagi tagatakse ja hiljem menetluse tulemusel selgub, et hagi tagamine polnud põhjendatud, saab kostja nõuda eraldi kahju hüvitamist. TsMS § 383 lg-s 11 sätestatud tagatise piirmäära kehtestamine ei tähenda, et kostja ei saaks nõuda talle põhjendamatu hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist piirmäärast suuremas summas. Sellise õiguse sätestab TsMS § 391.
18.Kuna kolleegiumi määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse hagi tagamisega seotud menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.
19.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.