Kohtulahend

1 , 4, 7

1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta end T öötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt selleks eelnevalt luba saamata (v.a. lähisugulased); 5) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. V.I vabastada tingimisi elektroonilise valve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kestusega neli (4) kuud. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja V. I-le . Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.07.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Viru Maakohtu 20.03.2013 otsusega tunnistati V.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 ja § 266 lg 2 p 1,3 järgi ning KarS § 64 lg 1 kohaldamisega karistati teda vangistusega 2 aastat. K rMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 1 päeva ning mõistis lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jättis kohus mõistetud karistuse täitmisele pööramata, kui V.I ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1 -6 toodud nõudeid ning § 75 lg 1 p 2 ja 2 1 sätestatud lisakohustusi. Katseaja alguseks luges kohus 20.03.2013. Viru Maakohtu 19.12.2014 määrusega pöörati mõistetud karistus täitmisele selle ärakandmata osas, s.o. 1 aasta 3 kuud ja 29 päeva vangistust. Viru Maakohtu 04.07.2016 määrusega V.I avalduse alusel karistuse ümbervaatamise korras vabastati V.I temale Viru Maakohtu 20.03.2013 otsusega KarS § 266 lg 1 p 1,3 järgi mõistetud karistuse kandmisest ning määrati ärakandmisele Viru Maakohtu 20.03.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi mõistetud karistus 1 aasta 4 kuud vangistust, millest on maha arvatud eelvangistuses viibitud aeg 1 päev. Kohus määras lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 29 päeva vangistust.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes isiku allutamisega käitumiskontrolli nõuetele ja lisakohustuste täitmisele. Kohtuistung 06.09.2016.a. toimunud kohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav selgitas, et vabanemise korral soovib minna tööle ja kasvatada oma alaealist last, kes on invaliid. Kinnitas, et alkoholist sõltuvust ei ole ja prioriteediks on talle perekond. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla . Prokurör märgib, et nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja elektroonilise valve pikkuse kohta. Prokurör lisab, et kin nipeetava käitumine vanglas (töötamine, riigikeele kursuse edukas läbimine) viitab sellele, et kinnipeetav on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Prokuröri hinnangul on kinnipeetava taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas . Prokurör lisab, et vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuni karistusaja lõpuni ning lisakohustuste raames saab maandada uute süütegude toimepanemise riske. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga ning prokuröri kirjaliku seisukohaga leiab, et V.I saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskon trollile. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese as tme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht talle endale ja tema abikaasale kaasomandina kuuluvas 2-toalises korteris, kus elavad kinnipeetava abikaasa ja nende ühine alaealine laps. Kriminaalhooldusametnik on kodukülastuse käigus välja selgitanud, et korter on sobilik elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning korteri omanik (kinnipeetava abikaasa) on seadme paigaldamiseks nõusoleku andnud.

Suhted lähedastega (abikaasa, vanemad ja õde) on head ning kinnipeetav on lähedaste poolt koju oodatud. Abikaasa ja ema on valmis V.I vabanemisel nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Vabanemisjärgne töökoht isikul küll esialgu puudub, kuid tal on võimalus end koheselt arvele võtta Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Samas on kinnipeetaval omandatud mitu eriala (autoremondilukksepp, tisler, raudteemehhaanik ja laadur) , mis aitab tal tööturul edukamalt konkureerida. Samas on talle määratud 70% ulatuses töövõimetus, seega on tal võimalus taastada ka oma töövõimetuspension. Vangla iseloomustuse kohaselt on V.I vangl as läbinud riigikeele kursuse A1 tasemel ja sooritas eksami pos itiivselt. Isik ei samasta end kriminaalse subkultuuriga, ametnike suhtes on neutraalse hoiakuga. V.I tulevikuplaanid seostuvad perekeskse elustiiliga ning seaduskuuleka eluviisiga. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetavale mõistetud karistus on proportsionaalne juba ära kantud karistusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Käitumiskontrollile allutamine aitab omakorda maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Samuti saab kinnipeetav vabanedes asuda täitma lapsevanema kohustusi ning likvideerima võlgasid. Lisaks märgib kohus, et katseajal saab kinnipeetav kinnistada oma positiivseid hoiakuid ning käitumiskontro lli jooksul saab isik jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et V.I kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku § -s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus peab igapäevaeluga kohanemise eesmärgil põhjendatuks elektroonilise valve kestust 4 kuud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.