Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 21. augusti 2015 määrus, millega D.F vabastati tingimisi enne tähtaega vangistusest
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Antti Aitsen, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Tühistada Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 21. augusti 2015 määrus, millega D.F vabastati tingimisi enne tähtaega vangistusest talle Tartu Ringkonnakohtu 24.05.2013 otsusega mõistetud karistusest.
Määruskaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu 21.09.2015 määrusega vabastati D.F talle Tartu Ringkonnakohtu 24.05.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga 1 aasta ja ta määrati katseaja lõpuni (02.01.2016) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. D.F-i kohustati järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7, 8 sätestatud kohustusi. Kokkuvõtlikult hindas kohus positiivseks seda, et D.F on vangistuses läbinud riigikeele A1 ja A2 taseme kursused ja sotsiaalprogrammi Õige Hetk. Tal puuduvad ka distsiplinaarkaristused. Kinnipeetaval on kindel elukoht ja lähisuhtevõrgustik, kellega suhted on head ja toetavad. D.F-i lähedased on nõus teda nii materiaalselt kui ka moraalselt toetama. Samuti on tal võimalik taastada töövõimetuspension. Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetavale tagatud töökoht meistrina OÜ-s XXX . Kinnipeetaval puuduvad tasumata nõuded ning tema vabanemisfondis olev raha, 1170 eurot, peaks tagama esmase toimetuleku vabaduses.
Kohus leidis, et karistuse eesmärgid on täidetud. Kinnipeetav on karistusest ära kandnud 2/3 ehk 19 kuud. Antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpunikandmisest. Käitumiskontrollile allutamine aitab maandada uute kuritegude toimepanemise riski ning võimaldab teostada tema üle kontrolli karistusaja lõpuni. Kinnipeetav saab näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning on edaspidi võimeline järgima õiguskuulekat eluviisi ja seda olukorras, kus ta on eelnevalt käitumiskontrollid probleemideta läbinud ning vangistuses viibides tõestanud, et suudab õiguskuulekalt käituda. Samuti annab vabastamine talle võimaluse kasvatada alaealisi lapsi.
2.Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör maakohtu seisukohaga ei nõustu. Ta esitas määruskaebuse, milles taotleb vaidlustatava lahendi tühistamist ja D.F-i tingimisi ennetähtaega vabastamata jätmist. Kaebuse esitaja põhiteesid on järgmised. 2.1 KarS § 76 lg 4 seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toimepandud kuriteo asjaolud ja raskuse, süüdimõistetu isiku ja varasema elukäigu. Isegi juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvatust rohkem, ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine automaatselt tagatud. Kohus ent on lähtunud vaid isikut positiivselt iseloomustavatest asjaoludest (käitumine vangistuses ja elutingimused vabanemisel). Prokuratuur seevastu leiab, et D.F-i vabastamine käesoleval ajal on ennatlik. Isiku varasem elukäik ja toimepandud kuriteo asjaolud viitavad jätkuvalt tema ohtlikkusele. 2.2 D.F-i on kriminaalkorras karistatud 7 korral (sh 6 arhiveeritud karistust), teda on karistatud ka tahtliku tapmise eest (KrK § 100) ning hetkel kannab ta oma 3 vangistust. Teda on karistatud nii üldohtlike kui ka isikuvastaste kuritegude eest. Varasemad karistused annavad tunnistust sellest, et need ei ole D.F-ile mõju avaldanud. Ta ei tunnista süüd toimepandud kuriteos. Kinnipeetava varasemad korduvad karistused ning kuritegude toimepanemise asjaolud annavad kinnitust, et kuritegelik käitumine on muutunud isiku elustiiliks ning ta on jätkanud isikuvastaste ja üldohtlike kuritegude toimepanemist. Ta ei ole aru saanud oma tegude tõsidusest ja tagajärgedest ega näidanud üles tahet seaduskuulekaks eluks, mistõttu oleks vabastamise korral ohustatud ühiskonna heaolu. Prokuratuuri arvamust ei muuda seegi, et D.F on läbinud sotsiaalprogrammi, sest selle suunitlus on sotsiaalsete probleemidega seotud oskuste lahendamisele. D.F-i näol on aga tegemist isikuga, kes on toime pannud muuhulgas tahtliku tapmise. Edasikaebuse esitaja leiab, et keeleõppe algtaseme ja sotsiaalprogrammi läbimine ei ole piisavaks argumendiks D.F-i vabastamiseks. 2.3 Lisaks palub prokurör arvestada D.F-i teopanust ja tegude osakaalu talle süüksarvatud kuritegudes (vt Tartu Ringkonnakohtu 24.05.2013 otsus). Tulenevalt toimepandud teo tehioludest ja tagajärgedest (kannatanu viibimiskoht ei ole siianii teada), ei saa karistuspoliitiliselt aktsepteerida sellise isiku kergekäelist vabastamist ehkki D.F on vangistuses käitunud korralikult ja läbinud sotsiaalprogrammi. 2.4 Kuna kinnipeetav kannab karistust isikuvastase (vabadusevastase) kuriteo eest, siis tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks kannatanu lähedaste ja ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teiselt isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmine (antud juhul sisuliselt omakohtu läbiviimises vabatahtlik osalemine) ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub karistuse lõpuni kandmises. 2.5 Kinnipeetavale on küll garanteeritud töökoht OÜ-s XXX . Nimetatud ettevõtte osas on 12.03.2012 koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus KrMS § 202 lg 7 alusel. OÜd
XXX kahtlustati konkurentsialases süüteos ja kelmusele kaasaaitamises. Kaebuse esitaja leiab, et ei saa heaks kiita olukorda, kus isik vabastatakse ennetähtaegselt ning ta asub tööle äriühingusse, kus ei austata kehtivat õiguskorda. Kõigil on õigus vabalt töökohta valida, ning kui selleks valikuks osutub äriühing, kus ei järgita kehtivaid seadusi ja kasutatakse ebaseaduslikke võtteid konkurentsis püsimiseks, paneb see kahtlema, kas isik on vangistuses viibides teinud piisavalt järeldusi õiguskuulekaks eluks. 2.6 Ehkki D.F puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ei saa vaid sellest lähtuda kaalutlusotsuse tegemisel, jättes kõrvale toimepandud kuriteo raskuse ning isiku varasema ükskõikse suhtumise teiste inimeste isikupuutumatusse ning kaaskodanike turvatundesse. Ärakantud karistus ei ole proportsionaalne toimepandud kuriteo raskusega ning ei täidaks karistamise üldisi eesmärke, ehkki formaalsed eeldused on täidetud. 2.7 Lisaks väärib märkimist, et D.F on iseloomustuse kohaselt ohtlik avalikkusele ning tema uue vägivaldse kuriteo toimepanemise riskiprotsendiks 2 aasta jooksul on 33%, mis ei ole madal risk. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et D.F suudaks katseaja edukalt läbida.
3.Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 08.09.2015 määrusega anti menetluspooltele õigus esitada oma kirjalikud seisukohad määruskaebuse osas kuni 16.09.2015.
4.Nimetatud kuupäeval registreeriti prokuröri kirjalik seisukoht, kus ta kinnitab, et ei ole meelt muutnud ning leiab, et isikut, kes on toime pannud jõhkrad isikuvastased kuriteod, ei ole õige vabastada tingimisi ennetähtaegselt. Prokuratuur jääb määruskaebuses väljendatud seisukohtade juurde.
5.Seisukoha on esitanud ka D.F-i kaitsja vandeadvokaat K. Namm. Ta leiab, et Viru Maakohtu 21.08.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning alus selle tühistamiseks puudub. Seisukohad seisnevad kokkuvõtlikult järgmises. 5.1 Viru Maakohus on 21.08.2015 määrust tehes hinnanud kõiki asjaolusid kogumis õigesti ja tulnud õigele järeldusele, et põhjendatud on vabastada D.F tingimisi enne tähtaega temale mõistetud karistuse kandmisest katseajaga üks aasta. Kohus jõudis asja materjalidest tulenevalt õigele veendumusele, et ära kantud karistus vangistuses on täitnud D.F-i puhul oma eesmärgi ja esinevad alused D.F-i ennetähtaegseks vabastamiseks. 5.2 D.F nõustub kohtumääruses toodud järeldusega, et talle saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja kohustusi järgida. Kuna D.F puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, saab sellest järeldada, et ta on vangistuses viibides teinud pingutusi õiguskuuleka käitumise suunas ja soovib igati seda suunda jätkata. D.F on läbinud vangistuses sotsiaalprogrammi ja kinnitab, et see on talle õpetanud sotsiaalsete probleemide lahendamist ja nendest hoidumist. Kohus on teinud õige ja põhjendatud järelduse, et D.F on vangistuses viibitud aega kasutanud mõistlikult. 5.3 Oluline on muuhulgas ka arvestada, et ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Seda enam olukorras, kus isik on viibinud vangistuses mõistetud karistusest - 24 kuust üle 19 kuu. Seadusandja on ennetähtaegse vabastamise võimaluse loomisel lähtunud karistuspoliitilistest analüüsidest, mille tulemusel on jõutud järeldustele, et vangistuse eesmärkide saavutamisel ei ole kasu rangest ja pikast karistusajast ning totaalsest isolatsioonist.
5.4 D.F on vabanedes kindel elukoht koos abikaasa ja lastega. D.F-i lähivõrgustikku kuuluvad lisaks tema abikaasale ja lastele ka tema ema ja õde, kes kõik toetavad D.F-i vanglast vabanemisel nii materiaalselt kui ka moraalselt. Sellise tugeva tugivõrgustiku olemasolu on isiku tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul äärmiselt oluline ja D.F-i puhul on selline toetav ja kokkuhoidev tugivõrgustik olemas. Lisaks on äärmiselt oluline ka asjaolu, et D.F on vabanedes olemas kindel töökoht, kuhu tööle asuda, mis võimaldab D.F teenida sissetulekut ja oma perekonda ülal pidada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Esmalt soovib apellatsioonikohus juhtida tähelepanu materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele maakohtu poolt. Nimelt on maakohus määrust tehes vabastanud D.F-i temale Tartu Ringkonnakohtu 24.05.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga 1 aasta ja määranud ta karistusaja lõpuni 02.01.2016 kriminaalhooldusele koos sellega kaasnevate kontrollnõuete ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21 , 4, 7 ja 8 kohustustega. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu määrus on vastuolus KarS 76 lg-ga 5, mille kohasel puudub kohtul süüdlase ennetähtaegse vabastamise korral õigus määrata katseaja kestust. Lõike 5 kohaselt on katseajaks karistuse ärakandmata osa. Juhul kui ärakandmata osa on lühem, kui 6 kuud, määratakse katseajaks 6 kuud [varasema kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsiooni kohaselt üks aasta]. Katseajaks määratakse süüdlane kohustuslikult alluma käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75 lg-le 1. Seega on kohus D.F-i ennetähtaegsel vabastamisel eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel. Lisaks märgib ringkonnakohus, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise materiaalsed alused on sätestatud KarS § 76 lg-s 4, mitte aga lõikes 3, millele on ekslikult oma lahendis osundanud maakohus.
7.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja toimiku, maakohtu määruse ja sellele esitatud kaebuse ning kirjalike arvamustega, leiab, et ehkki esineb formaalne eeldus kinnipeetava vabastamiseks, kuulub määruskaebus rahuldamisele. Ringkonnakohus leiab, et D.F-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ja põhjendab seda järgmiselt.
8.Käesoleva määruskaebuse võtmeküsimuseks on see, kas kohus saab isiku ennetähtaegselt vabastada arvestades üksnes tema käitumist vangistuses ning elutingimusi (lähedaste toetust vabaduses) või peaks enam arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja tema varasemat elukäiku, ehkki esinevad formaalsed alused süüdlase vabastamiseks. 8.1 Ringkonnakohus leiab, et KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis. Antud ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel on kohtukolleegium seisukohal, et maksvusele jääb toimepanija teosüüle vastav ja preventiivsetel kaalutlustel mõistetud sanktsioonimäär. Apellatsioonikohtu hinnangul kaaluvad D.F-i vabastamist mittetoetavad asjaolud üles positiivsete asjaolude, s.o elu- ja töökoha olemasolu ning distsiplinaarkaristuste puudumise. Kaitsja on palunud arvestada, et D.F on toetav sotsiaalvõrgustik. Ringkonnakohus leiab, et tugeva ja kokkuhoidva sotsiaalvõrgustiku olemasolu on kahtlemata suureks väärtuseks, ent väärib märkimist, et elukoht ja toetav perekond oli D.F olemas ka enne kuritegude toimepanemist, ent see ei takistanud tal kuritegusid toime panemast. D.F-ile on garanteeritud töökoht OÜ-s XXX , ent vangla iseloomustusest nähtuvalt vanglas ta töötada ei soovi, tuues põhjuseks tervisliku seisundi. Samas on D.F võimalik taastada töövõimetuspension.
8.2 Ehkki D.F puuduvad distsiplinaarkaristused, peaks õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses, mistõttu ei tingi ainuüksi see asjaolu süüdlase ennetähtaegset vabastamist. 8.3 D.F-i iseloomustamiseks on välja toodud asjaolu, et isik kuulub kuritegelikku ühendusse, võib teisi ära kasutada ja manipuleerida oma eesmärkide saavutamiseks. Arvestades asjaolu, et D.F-i kaks viimast kuritegu on vabaduse võtmised seadusliku aluseta grupi poolt ning kinnipeetava rolli nimetatud tegudes, aga ka asjaolu, et karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on D.F-i eelnev elukäik olnud kuritegelikult aktiivne (sh on kinnipeetavat karistatud varavastaste, isikuvastase (tapmine), tulirelvade ja laskemoona ning tulirelva ebaseadusliku hoidmise eest), on raske mittenõustuda prokuratuuri seisukohaga, et isik on varasemalt näidanud oma ükskõikset suhtumist nii teiste inimeste isikupuutumatusse kui ka õiguskorda üleüldiselt. Varasemad korduvalt antud võimalused oma käitumist muuta, on jäänud tulemuseta. Riski ja ohtlikkust sedastab vangla ka D.F-i mõtlemises – kuritegu iseloomustab impulsiivsus ja tagajärgedega mittearvestamine. D.F-i on ka varem samalaadse kuriteo toimepanemise eest karistatud. D.F-i puhul nähakse riski avalikkusele, mis on suurem olukorras, kus isik on grupis, alkoholijoobes või konfliktsituatsioonis. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise riskiprotsendiks 2 aasta jooksul on 33%, millist tuleb pidada arvestatavaks. Eeltoodut arvestades leiab kohtukolleegium, et ehkki inimesel on tõepoolest õigus igal ajahetkel oma käitumist muuta (nagu leiab kaitsja), on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikute puhul risk uute kuritegude toimepanemiseks kõrgem, eriti olukorras, kus isikut on mingit liiki kuriteo eest karistatud juba mitmendat korda. 8.4 Ringkonnakohus nõustub prokuratuuriga selles, et maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata D.F-i poolt toime pandud kuritegude asjaolud, kus kinnipeetaval oli oluline roll kannatanu suhtes vägivalla rakendamisel ja temalt vabaduse ebaseaduslikul võtmisel. 8.5 Apellatsioonikohus leiab, et D.F-i puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 4 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. D.F kannab karistust kuritegude eest, mille asjaolud kaaluvad üle tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Samuti ei räägi ennetähtaegse vabastamise kasuks D.F-i kriminaalne minevik. D.F-i on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning ta kannab kolmandat vabadusekaotuslikku karistust, mis näitab, et tegu on isikuga, kelle vabastamine ei saa toimuda kergekäeliselt. 8.6 Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegium on D.F-i kuritegude toimepanemise riskitegureid analüüsinud ning leiab, et kinnipeetava ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne riivatud ning tema vabastamine ei ole käesoleval ajal kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
9.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390, § 338 p-st 2 ja § 337 lg 1 p-st 4 rahuldab ringkonnakohus Viru Ringkonnaprokuratuuri kaebuse ja tühistab Viru Maakohtu määruse.
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.