Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 10. veebruari 2015. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu B.A kaitsja vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 10. veebruari 2015. a määrus B.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
2.Käesoleva määruse jõustumisel vabastada B.A talle Tartu Ringkonnakohtu 24. mai 2013. a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 6. jaanuar 2016. Katseaeg hakkab kulgema käesoleva määruse jõustumisest.
3.Määrata B.A katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
4.Kohustada B.A järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 toodud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5.KarS § 75 lg 2 p-de 4 ja 7 alusel kohustada B.A katseajal asuma tööle kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist või registreerima ennast töötuna Eesti Töötukassas ja mitte suhtlema kuriteokaaslaste S.S, A.J, D.B, A.K ja R.S.
6.Määrus B.A suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale.
7.Kui B.A katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik KarS § 76 lg 7 järgi teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.
Rahuldada määruskaebus.
9.Määrata Advokaadibüroo Sirje Must Võru osakonna kaudu vandeadvokaadi abi Kaja Kiilole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks B.A-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 48 eurot, sealhulgas käibemaks 8 eurot. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
10.Jätta riigi kanda ka Viru Maakohtu 10. veebruari 2015. a määrusega käesolevas asjas B.A-lt välja mõistetud 216,24 eurot vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo poolt maakohtus osutatud õigusabi katteks. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B.A mõisteti Viru Maakohtu 10. jaanuari 2013. a otsusega süüdi KarS § 136 lg 1 ja § 121 järgi ning karistati KarS § 63 lg 1 ja § 68 lg 1 kohaldamisega vangistusega 6 kuud, lugedes karistuse seoses eelvangistuses viibitud ajaga kantuks. Tartu Ringkonnakohtu 24. mai 2013. a otsusega Viru Maakohtu otsus tühistati ning B.A-le mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 136 lg 1 järgi karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. B.A eelvangistuses viibitud aja 6 kuud luges ringkonnakohus karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 aastat vangistust. B.A karistusaeg algas 6. jaanuaril 2014 ja lõpeb
6.jaanuaril 2016. Süüdimõistetut võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates
28.detsembrist 2014.
2.Viru Maakohtu 10. veebruari 2015. a määrusega jäeti B.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.1 Kinnipeetava iseloomustuses kirjeldatud positiivsed asjaolud ei ole piisavad, õigustamaks käesoleval ajal B.A vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb arvestada ka kuriteo toimepanemise asjaolusid. B.A on toime pannud isikuvastase kuriteo, mis seisnes sisuliselt omakohtu läbiviimises. Praegusel juhul tuleb kohtutel kinnitada, et omakohtu läbiviimisele reageeritakse rangelt. Kohtuotsustega on tuvastatud, et kinnipeetav võttis grupis koos teiste isikutega ilma seadusliku aluseta ja vägivalda kasutades kannatanult vabaduse. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ei saa sellise isiku kergekäelist vabastamist karistuspoliitiliselt aktsepteerida. Tartu Ringkonnakohtu 14. mai 2013. a
kohtuotsusega tuvastati, et kinnipeetava teopanus seisnes selles, et tema sõidutas vastavalt eelnevale kokkuleppele A. J-ga 14. juulil 2011 umbes ajavahemikul 19.45 kuni 20.45 R. S-i ja A. K aadressil Sõpruse 8b asuva maja juurest Oru alevisse. Seal peatas ta auto R. B kõrval selliselt, et R. S ja A. K said väljudes koheselt R. B-d rünnata. B.A teopanus oli oluline, kuna ta tundis hästi R. B-d ning seetõttu ei olnud R. B-l kinnipeetavat sõiduautoga nähes alust karta võimalikku rünnakut. Samuti teadis B.A kohti, kus kannatanu võis Oru linnaosas liikuda. B.A teopanus seisnes ka selles, et ta ootas sündmuskohal seni, kuni R. B oli vägivallaga alistuma sunnitud, ning andis siis sellest eelnevalt A. K-lt ja R. S-ilt saadud mobiiltelefoniga helistades märku S. S-ile. 2.2 Kohtu hinnangul ei ole karistus oma eesmärki täitnud, kuivõrd B.A ei tunnista endiselt oma süüd ning leiab, et viibis vaid valel ajal vales kohas. Isik, kes on toime pannud isikuvastase kuriteo, peaks jõudma arusaamisele, et tema käitumine teo toimepanemisel oli väär ning seeläbi veenma kohut, et edaspidi elab ta seaduskuulekalt. Olukorras, kus isik ei saa aru oma teo toimepanemise tagajärgedest ega teo õigusvastasusest, ei ole ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. B.A tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks praegusel ajal ennatlik. Kantud karistusaeg, s.o veidi üle ühe aasta vangistuse, on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes B.A-le mõistetud karistusega. Kinnipeetava tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne oluliselt riivatud. 2.3 Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus selle eest, et ta ei allunud korraldusele asuda graafikujärgsele tööle. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. novembri 2006. a määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ega sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud.
3.B.A kaitsja esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja B.A vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. 3.1 Kaitsja märgib, et B.A on noor mees, kes on varem kriminaalkorras karistamata. Seega viibib ta vanglas esimest korda. Vangla iseloomustusest nähtub, et B.A on karistuse kandmise algusest käitunud eeskujulikult. Kinnipeetavat muserdab asjaolu, et vangla ei võimalda talle tööd. Tal on noore mehena piinlik ja rusuv istuda tegevuseta, kui samal ajal vajaks tema pere hädasti rahalist toetust ja moraalset tuge. B.A sündis karistuse kandmise ajal tütar. Vanglas viibitud aja jooksul on B.A jõudnud kindlale veendumusele, et tulevikus ta enam ühtegi õigusvastast tegu toime ei pane. Tal on kahju ajast, mille ta on vanglas veetnud, ning oma elamata elust. B.A soovib pühendada ennast oma perele. Tal on toetavad lähedased ja kindel elukoht. Vabanedes asub ta tööle oma endisesse töökohta, kus ta on töötanud juba alates 2005. aastast. Tema tööandjaks on XXX e AS. 3.2 B.A ei nõustu kohtu arvamusega, et ta on karistusest ära kandnud ebaproportsionaalselt lühikese aja. B.A on viibinud vanglas juba 1 aasta ja 7 kuud. See aeg on olnud piisavalt pikk järelduste tegemiseks. B.A kahetseb väga oma tegu, mistõttu jääb arusaamatuks kohtu järeldus, et B.A ennast süüdi ei tunnista. Juba kahetsus näitab süü tunnistamist. Äärmiselt oluline on seegi, et B.A kellegi suhtes vägivalda ei tarvitanud. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava poolt uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on väga madal. Vangla toetab B.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
3.3 B.A soovib naasta oma pere juurde ja ühiskonda. Tema eeldused õiguskuuleka elu jätkamiseks on väga head, sest teda ei ole varem karistatud ja ta ei ole olnud enne kuriteo toimepanemist seotud kuritegeliku maailmaga. B.A ei soovi karistusest vabaneda, vaid soovib seda kanda vabaduses, olles ühtlasi toeks oma perele. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral oleks B.A-le tagatud kriminaalhooldaja järelevalve ja samuti kohustus alluda elektroonilisele valvele. See tagaks tema integreerumise ühiskonda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega.
5.Kriminaalkolleegium leiab, et maakohus on süüdimõistetut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jättes keskendunud liigselt kuriteo toimepanemise asjaoludele ega ole piisavalt arvestanud süüdlase isikut, tema varasemat elukäiku ning võimalusi vabaduses. Iseenesest nõustub ringkonnakohus maakohtu ja prokuratuuri seisukohaga, mille kohaselt olid B.A-le esitatud süüdistuse asjaolud rasked. Ometi leiab kohus vastupidiselt alama astme kohtu arvamusele, et B.A-le võib anda võimaluse tõestada, et juba kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu on võimeline alustama vabaduses õiguskuulekat elu.
6.Ringkonnakohtu hinnangul kõneleb B.A vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kasuks eelkõige asjaolu, et tegemist on varem kriminaalkorras karistamata isikuga. B.A kannab vabadusekaotuslikku karistust esmakordselt ja seega on lootust, et vanglas veedetud aeg on pannud teda oma elu üle järele mõtlema ja tulevikuks järeldusi tegema. Maakohtu istungil on B.A avaldanud, et kahetseb oma tegu ja on muutnud oma mõtlemist. B.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavad ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. B.A on olemas perekond naise ja väikese lapse näol. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Vabanedes on B.A võimalik asuda tööle XXX e AS-is, kus ta töötas ka enne vangistust, s.o alates 2005. aastast. Samuti on kinnipeetava ema ja elukaaslane nõus B.A vabanemisel nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et B.A puuduvad võlgnevused ja vabanemisfondi on tal kogunenud XXX eurot. Süüdimõistetul ei ole probleeme alkoholi ega narkootikumide tarvitamisega. Seega on B.A olemas kõik eeldused seaduskuulekaks eluks. Tema ennetähtaegset vabastamist toetab ka Viru Vangla, tuginedes kinnipeetava iseloomustuses toodud uute kuritegude toimepanemise madalatele riskiprotsentidele: uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe järgmise aasta jooksul on 8% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 13%.
7.Ehkki ringkonnakohus asub B.A vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuses maakohtust erinevale seisukohale, rõhutab ka apellatsioonikohus, et ei suhtu B.A toimepandud kuriteosse kergekäeliselt. Kuigi B.A teopanus oli võrreldes tema kuriteokaaslaste omaga väiksem, pani ta siiski toime kuriteo, mis riivas oluliselt ühiskonna julgeolekutunnet. Seetõttu rõhutab kriminaalkolleegium, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, et ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub üksnes karistuse kandmise viis. B.A suhtes kohaldatakse katseaega, mil ta on allutatud kriminaalhooldaja järelevalvele ja tal tuleb täita käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid. Arvestades B.A toimepandud kuriteo asjaolusid, peab ringkonnakohus vajalikuks kohaldada KarS § 75 lg 2 p 7 ja keelata B.A suhtlemine endiste kuriteokaaslastega, kes võiks mõjutada teda toime panema uusi kuritegusid. Kindlustamaks B.A majanduslikku toimetulekut, kohustab kohus teda KarS § 75 lg 2 p 4 järgi asuma tööle kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist või
võtma ennast töötuna arvele Eesti Töötukassas. Samuti rõhutab kohus, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Seega tuleb B.A suhtuda katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega.
8.Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja teeb uue määruse, millega vabastab B.A tingimisi ennetähtaegselt vangistusest.
9.B.A kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamisele üks tund, mille eest taotleb ta tasu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lgst 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse (muudetud 30. septembri 2014. a otsusega) punktidest 1, 4 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, jääb kaitsjatasu KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 1 alusel riigi kanda. Kuna KrMS § 187 lg 1 kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses kohtumääruse tühistamise korral kannab menetluskulud riik, siis sellest lähtudes jääb riigi kanda ka Viru Maakohtu 10. veebruari 2015. a määrusega käesolevas asjas B.A-lt välja mõistetud 216,24 eurot vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo poolt maakohtus osutatud õigusabi katteks.
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.