1.Jätta Viru Maakohtu 23. mai 2014 määrus muutmata
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.T.M tunnistati süüdi Viru Maakohtu 10.01.2013 ja Tartu Ringkonnakohtu 24.05.2013 kohtuotsusega KarS § 136 lg 1 ja § 121 järgi. Teda karistati KarS § 63 lg 1 ja § 68 lg 1 kohaldamisega 2 aasta ja 13 päeva pikkuse vangistusega, alates 06.01.2014. Karistuse kandmise lõpp on 19.01.2016.
Viru Maakohtu 23.05.2014 määrusega jäeti T.M tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata. Kohus leidis, et T.M-i ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla on ennatlik, põhistades seda järgmiselt. 2.1 Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine vabanemisjärgsele elamispinnale on võimalik. Kohus võttis määruse tegemisel arvesse ka seda, et kinnipeetaval on vabanemise korral garanteeritud töökoht ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mis iseenesest iseloomustab teda positiivselt. 2.2 Kaitsja on viidanud kohtuistungil sellele, et T.M-i varasemad kuriteod olid viimase kohtuotsuse tegemise ajaks aegunud. Siinkohal juhindub kohus jõustunud Tartu
Ringkonnakohtu 24.05.2013 otsuses kajastatud andmetest, mille järgi on T.M varem kohtulikult karistatud neljal korral (st enne viimase kohtuotsuse tegemist), samuti T.M-i 23.05.2014 kohtuistungil antud seletustest, millest tulenevalt kannab ta vangistust reaalselt kolmandat korda. Seega süüdimõistetu on kokku viis korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Varasemalt on T.M karistatud varguse, väljapressimise ja vägistamise eest. Viimane isikuvastane kuritegu oli toime pandud grupis ning etteplaneeritult. 2.3 Kohus leidis, et süüdimõistetu käitumine enne karistuse kandmisele asumist (pärast vahi alt vabastamist 11.04.2012 ning kuni 6.01.2014 vanglasse karistuse kandmiseks ilmumiseni pole T.M uusi õigusrikkumisi toime pannud), tema käitumine vanglas (kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammis osalemine) ja tema võimalused vabanemisel (garanteeritud elu- ja töökoht, alaealine laps, lähedaste toetus) ei kaalu üles toimepandud kuriteo asjaolusid. 2.4 T.M-i kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine ja toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. T.M tunnistati süüdi KarS § 136 lg 1 ja § 121 järgi grupis teiste isikutega seadusliku aluseta ja vägivalla kasutades kannatanult vabaduse võtmises, s.o isikuvastastes kuritegudes. Kohus leidis, et kuigi tegemist on teise astme kuritegudega, on antud juhul kuriteo asjaolud ja kinnipeetava osalus sellise iseloomuga, mis ei anna alust T.M-i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtu seisukohalt ei anna selleks alust ka asjaolu, et T.M ei olnud nimetatud kuritegude vahetu täideviija. Kohus nõustus prokuröri seisukohaga, et üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on oluline näidata avalikkusele, et teiselt isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa range karistuse, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leidis eeltoodu alusel, et T.M-i ennetähtaegsel vabanemisel saaks kannatanu ja ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 2.5 Eeltoodu alusel leidis kohus, et toimepandud kuriteo raskust arvestades ei ole T.M-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine praegusel ajal põhjendatud. Siinkohal arvestas kohus ka asjaolu, et T.M asus karistust kandma alles 6.01.2014 (ehk umbes 5 kuud tagasi) ning kohtuotsusega temale mõistetud karistusaja lõpuni on jäänud küllaltki pikk aeg (karistuse kandmise lõpp 19.01.2016).
MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED
3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb tühistada Viru Maakohtu määrus ja teha uus lahend, millega vabastada T.M tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Määruskaebuse esitaja väited on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 Kohus pidanuks arvestama, et kuriteos, mille eest T.M karistust kannab, ei ole ta ise vahetult kellegi suhtes vägivalda kasutanud ning tema osalus oli kaudne. Kui aga nõustuda kohtu arvamusega, et üldpreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt on oluline avalikkusele näidata, et teiselt isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmine ei ole tolereeritav ning toob kaasa range karistuse, muutub ennetähtaegse vabastamise regulatsioon mõttetuks, kuivõrd teatud kuritegude puhul peaks olema sel juhul ennetähtaegne vabastamine välistatud. Isikut ei tohiks muuta vahendiks teiste mõjutamiseks või manipuleeritavaks ja ühiskonnaga kohandatavaks objektiks. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohtu seisukoht, mille kohaselt saaks kannatanu ja ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning süüdistatava ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega, on alusetu. Lisaks ei sätesta selliste eelduste arvestamist KarS § 76 lg 3.
3.2 Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise puhul on KarS § 76 lg 3 kohaselt põhiliseks hindamiskriteeriumiks isikule omane eripreventsioon. Määrusest ei nähtu, millist eesmärki T.M-i jätkuv vangistuses hoidmine kannab – isik ei soovi uusi kuritegusid toime panna, ta on paranenud ja puudub alus tema ühiskonnast isoleerimiseks. Ta on igati teadlik ennetähtaegse vabastamisega tingimustest elektroonilise valvega. Ta mõistab ühtlasi toimepandud kuriteo raskust ja tagajärgi, kahetsedes väga. Seega on tema karistus oma eripreventiivse eesmärgi kandnud. T.M soovib elada seaduskuulekalt ning mitte seada ohtu enda ega teiste inimeste elu ja tervist. 3.3 Kaitsja rõhutab, et T.M-i varasemad karistused on kustunud ning neid ei tohiks käesoleval juhul arvestada. T.M-i eelmise ja eelviimase kuriteo vahele jäi 15 aastat. Kohus on ka tõdenud, et pärast vahi alt vabastamist 11.04.2012 kuni 01.01.2014 vanglasse karistuse kandmisele ilmumiseni, ei pannud T.M toime uusi õigusrikkumisi ning on igati põhjust eeldada, et ta käitub ka edaspidi õiguskuulekalt. 3.4 T.M puuduvad karistuse kandmise ajal distsiplinaarkaristused ning ta on osalenud sotsiaalprogrammis. Alates 07.04.2014 osaleb ta programmis Õige hetk. Iseloomustusest nähtub, et vanglaametnikega suhtlemisel on T.M viisakas, kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt. 3.5 T.M on tagatud kindel elukoht koos perekonnaga – alaealise lapse ja elukaaslasega. Tal on võimalus asuda tööle OÜ-s XXX ja ennast ning perekonda ülal pidada. Lähedased toetavad T.M igakülgselt.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik T.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valvega. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks neid korrata, märkides üksnes, et esimese astme kohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis. Kohus on arvestanud ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavate asjaoludega, millel kaitsja peatus ka istungil (lk 81 pöördel), ent leidnud, et need ei kaalu üle toimepandud kuriteo asjaolusid.
5.Ringkonnakohus rõhutab, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima nii veendumus sellest, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, kui ka sellest, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Apellatsioonikohus leiab, et kuritegude toimepanemise asjaoludel ja isiku suhtes koostatud riskihinnangul (T.M-i puhul on iseloomustuses täheldatud suurt riski vägivalla- või seksuaalkuriteo toimepanemiseks) on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal. Ehkki kaitsja on määruskaebuses osundanud sellele, et T.M-i osalus oli toimepandud kuriteos kaudne, pidas Tartu Ringkonnakohus oma 24.05.2013 otsuses tema teosüüd suureks, lugedes tuvastatud tehiolude taustal T.M-i toimepandud kuriteo keskseks figuuriks, kelle aktiivsele käitumisele oli sisuliselt toimunu taandatav. Seetõttu leiab ka apellatsioonikohus, et T.M-i poolt käesolevaks ajaks kantud karistusaeg ei ole piisav täitmaks karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
6.Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga selles, et kaalutlusotsuse tegemisel tuleb kohtul arvesse võtta ka isiku käitumist vangistuses (distsiplinaarkaristuste puudumine, osalemine sotsiaalprogrammis) ning teda vabaduses eesootavaid tingimusi (elu- ja töökoha olemasolu, lähedaste toetus), ent leiab, et süüdimõistetut ei saa vabastada vaid tuginedes normikuulekale käitumisele vangistuses ja vabanemisel eesootavate headele tingimustele. Elu- ja töökoht, samuti lähedaste toetus oli süüdimõistetul ka enne kuriteo sooritamist, mis aga ei takistanud tal uusi õigusrikkumisi toime panemast.
7.Süüdlase ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus raske isikuvastase kuriteo toimepannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. Ehkki T.M-i varasemad karistused on kustunud ning tema kuritegelik aktiivsus (vargus, väljapressimine, vägistamised) langes 15 aasta tagusesse perioodi, näitab viimane süüdimõistmine väljapressimises ja kehalises väärkohtlemises, et T.M-i hoiakutes ja mõtlemises esineb endiselt risk tegutseda ebaseaduslikke vahendeid valides ja tagajärgedega arvestamata.
8.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg-st 1 tuleb jätta maakohtu määrus muutmata ja T.M-i kaitsja määruskaebus rahuldamata.
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.