Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 22. juuni 2015 määrus süüdimõistetu Andrei Kisseljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
süüdimõistetu Andrei Kisseljovi (Kisseljov) kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Viru Maakohtu 22. juuni 2015 määrus jätta muutmata.
2.Süüdimõistetu Andrei
Kisseljovi kaitsja vandeadvokaat Küllike Nammi määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohtu 10.01.2013 kohtuotsusega tunnistati Andrei Kisseljov süüdi KarS § 136 lg 1 ja KarS § 121 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 6 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg alates 26.07.2011 kuni 21.02.2012, s.o 6 kuud 27 päeva, karistuse kandmise tähtaja hulka, lugedes eelnimetatud ajavahemikul karistus kantuks.
Tartu Ringkonnakohtu 24.05.2013 otsusega tühistati maakohtu otsus A. Kisseljovile mõistetud karistuse ja lõpliku liitkaristuse osas. Tühistatud osas tehti uus otsus, millega mõisteti A. Kisseljovile KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 136 lg 1 järgi karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kestusega 6 kuud 27 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti A. Kisseljovile vangistus kestusega 2 aastat 11 kuud 3 päeva. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata.
1.2.Riigikohtu 04.09.2013 määrusega jäeti A. Kisseljovi kaitsja vandeadvokaat K. Nammi kassatsioon menetlusse võtmata.
2.Viru Maakohtu 14.10.2014 määrusega vabastati A. Kisseljov tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonse järelevalve kohaldamisega 7 kuuks.
2.2.Karistusaja algus 06.01.2014 ja karistusaja lõpp 09.12.2016. Maakohtu määrus
3.Viru Maakohtu 22.06.2015 määrusega jäeti A. Kisseljov vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
3.1.Maakohtu leidis, et kuigi esinevad formaalsed eeldused kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamiseks, ei kaalu maakohtu hinnangul A. Kisseljovi positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid. Positiivsete asjaoludena võib välja tuua, et A. Kisseljovil on vabanedes olemas kindel elukoht, garanteeritud töökoht, toetavad lähedased, samuti puuduvad tal vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Maakohus leidis, et kindel elukoht, töökoht ja toetavad lähedased olid tal olemas ka enne kuritegude toimepanemist, samuti on isikut varasemalt kriminaalkorras karistatud rahalise karistusega, mis tähendab, et talle on varasemalt antud võimalus kanda karistus kuriteo toimepanemise eest vabaduses, kuid mõistetud mittevabaduskaotuslik karistus ei ole täitnud oma preventiivset eesmärki ning kinnipeetav pani toime uued kuriteod. Kinnipeetaval kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses.
3.2.Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Käesolevat karistust kannab isik KarS § 121 ja § 136 lg-s 1 sätestatud kuritegude toimepanemise eest, mis seisnesid isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmises vägivalda kasutades ning kannatanu kehalises väärkohtlemises. A. Kisseljovil oli keskne roll antud kuritegude toimepanemises ning ta tegutses impulsiivselt ja tagajärgedele mõtlemata. Süüdimõistetul on jäänud karistust kanda peaaegu poolteist aastat ning tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest, ei saa maakohtu hinnangul aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Soodusteguriks kuritegude toimepanemisel on grupi mõju, mida isik ei eita. Võib eeldada, et isiku tutvusringkonda kuulub ka kriminaalse mõtteviisiga isikuid, sh kuriteo kaasosalised. Kuriteos kannatanud isik on kinnipeetava õe elukaaslane. Kinnipeetav väitis maakohtus toimunud videoistungil, et ta enam vanade tuttavatega ei suhtle ning vabaduses on tal teistsugune tutvusringkond, kuid maakohus ei ole piisavalt veendunud, et grupi mõjutusel isik uuesti kuritegusid toime ei pane, kuivõrd vangla iseloomustusest nähtub ning isik ise videoistungil kinnitas, pani ta kuriteod toime grupi mõjutusel. Seega on jätkuvalt oht, et isik võib kuritegusid toime panna teiste heakskiidu saamiseks. Kinnipeetav küll tunnistab nüüdseks oma süüd, kuid isiku varasemat elukäiku ja kuriteoga seonduvat arvesse võttes, võib isik jätkuvalt olla vägivaldne. Ta ise tunnistab, et oli kuritegusid toime pannes valel ajal vales kohas, kuid maakohtu hinnangul tähendab see, et isik täidab ühiskonnas kehtivaid reegleid valikuliselt ning otsib põhjendusi oma süü vähendamiseks. Vangla iseloomustuse kohaselt on isik ohtlik avalikkusele. Määruskaebus
4.Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Kisseljovi kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega vabastataks
A. Kisseljov talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuses väljatoodud seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
4.1.Süüdimõistetu kaitsja leiab, et maakohtu määrusega A. Kisseljovi vabastamata jätmine ei ole proportsionaalne ega põhjendatud ning tehtud määrus ei ole seaduslik. Maakohus ei ole kaalunud kõiki KarS § 76 lg 4 toodud aluseid. Määruskaebuse esitaja toob välja, et maakohus on käesoleval juhul võtnud arvesse eeskätt süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid. Maakohus on süüdimõistetu hinnangul rikkunud menetlusõigust, kuna on jätnud täielikult hindamata määruskaebuse esitajat iseloomustavad positiivsed asjaolud ning ei ole põhjendanud piisavalt oma järeldust, et millest tulenevalt on määruskaebuse esitaja ennetähtaegne vabastamine põhjendamatu. Antud olukorras kaaluvad süüdimõistetut iseloomustavad positiivsed asjaolud ülesse negatiivsed ning tema ennetähtaegne vabastamine on igati õigustatud ja põhjendatud ja A. Kisseljov ei nõustu maakohtu vastupidise seisukohaga. Kaitsja leiab, et A. Kisseljovi tingimisi enne tähtaega vabastamine ei oleks kergekäeline, kuna süüdimõistetu vabaneks tingimisi enne tähtaega katseajale sätestatud nõuete alla, mis tähendab tema jaoks allumist käitumiskontrollile, kohustust täita kontrollnõudeid ning katseaja tingimuste rikkumisel peab määruskaebuse esitaja jätkama reaalse vangistuse kandmist. Maakohus on määrust põhistanud ainult määruskaebuse esitajat iseloomustavate n-ö negatiivsete asjaoludega (kuriteo raskus), jättes kõik määruskaebuse esitajat iseloomustavad positiivsed asjaolud sisuliselt hindamata ja arvestamata. Küllaldaste põhjenduste esitamata jätmine lahendis on aga käsitletav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. Ka Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on realistlikud tulevikuplaanid ja ta usub, et on võimalik elada seaduskuulekalt. Maakohtu hinnang, et isik täidab ühiskonnas kehtivaid reegleid valikuliselt ning otsib põhjendusi oma süü vähendamiseks, on subjektiivne ja väär, kuna ei vasta A. Kisseljovi isikule ega arusaamadele.
4.2.Arvestades käesoleva kaasuse asjaolusid, oleks määruskaebuse esitaja ühiskonda resotsialiseerumine põhjendatud, sest süüdimõistetul oleks võimalik tööl käia, oma lapse eest hoolt kanda ja talle elatist maksta. Samuti on A. Kisseljov uuesti abiellunud. Maakohus on kaitsja hinnangul käesoleval juhul jätnud täielikult kaalumata ja sellest tulenevalt ka õigele järeldusele jõudmata, et A. Kisseljovi puhul on vangistus käesolevaks ajaks täitnud igati oma eesmärgi. Seda enam, et tänaseks on vägivallategu, mille eest määruskaebuse esitaja karistust kannab riigi poolt äärmiselt madalalt karistatav (kuni üheaastane vangistus). Määruskaebuse esitaja on vanglas karistust kandnud samalaadse kuriteo toimepanemise eest juba rohkem kui aasta, mistõttu on igati põhjendatud määruskaebuse esitaja ennetähtaegne vabastamine. Kaitsja on seisukohal, et süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleks arvestada ka muutunud seaduse ja kohtupraktikaga ning seega on A. Kisseljovi poolt ära kantud karistus tänaseks päevaks igati proportsionaalne kuriteo raskusega, mida maakohus on arvestanud ainsaks asjaoluks määruskaebuse esitaja ennetähtaegselt mitte vabastamisel. Lisaks oleks tulnud arvestada, et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused. Kaitsja toob välja, et Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-59-14 selgitanud, et KarS § 76 lg 4 jätab kohtule katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel laiaulatusliku otsustusruumi. Ometi ei võimalda see eirata põhjendamiskohustusest tulenevaid nõudeid kohtulahendite põhjenduste veenvusele ja ammendavusele.
4.3.Süüdimõistetu isiku ja varasema elukäigu kohta märgitakse määruskaebuses järgnevat. A. Kisseljovil on olemas kindel elukoht koos oma vanematega. Samuti puuduvad riskid seoses haridusega, töö ja majandusliku olukorraga, alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Kaitsja leiab, et puudub igasugune alus, millele tuginedes saaks väita, et süüdimõistetu vabastamise korral võiksid riskid realiseeruda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks on vangla spetsialistid hinnanud kahe aasta jooksul 12%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise
tõenäosus kahe aasta jooksul 26%, milliste puhul on tegemist madala ja keskmise riskiga. Määruskaebuse esitaja kinnitas kohtuistungil, et nende isikutega, kellega ta teo toime pani, enam ei suhtle ja vabaduses on tal teine tutvusringkond, kes ei ole kuritegeliku eluga seotud ning lubas, et ei hakka suhtlema isikutega, kes on seotud kuritegevusega. Lisaks on maakohtu veendumuse tõstmiseks, et isik ei suhtle vanade tuttavatega, ja maakohtu poolt nimetatud ohu, et isik võib kuritegusid toime panna teiste heakskiidu saamiseks, vältimiseks võimalik süüdimõistetu suhtes kohaldada käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid ja keelata tal suhelda endiste kuriteokaaslastega. Seega on A. Kisseljovi puhul olemas kõik eeldused seaduskuulekaks eluks ning süüdimõistetu tuleks ennetähtaegselt vabastada, mis ei tähenda, et isik vabastataks karistuse kandmisest, vaid muutuks üksnes karistuse kandmise viis. Kaitsja hinnangul vähendavad esinevaid riske just kindel elukoht, garanteeritud töökoht ja toetava lähivõrgustiku olemasolu. Kaitsja on seisukohal, et maakohus oleks pidanud arvestama kõigi eelpool loetletud asjaoludega ja A. Kisseljovi tingimisi enne tähtaega vabastama, sest süüdimõistetu vabastamiseks ja ühiskonda resotsialiseerumiseks on käesoleval hetkel olemas kõik eeldused ja täidetud kõik tingimused.
4.4.Maakohus tõi välja, et isik, kes on toime pannud kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele need hiljem toetuda võiks. Kaitsja sellega ei nõustu ning leiab, et juhul, kui nõustuda maakohtu eelviidatud seisukohaga, muutuks ennetähtaegse vabastamise taotlemise instituut ainetuks, kuivõrd teatud kuritegude puhul peaks ennetähtaegne vabastamine olema sel juhul välistatud, kuid see ei ole ilmselgelt olnud seadusandja tahteks. Eelviidatud maakohtu seisukohast tuleneb, et maakohus on käesoleval juhul keeldunud isiku ennetähtaegsest vabastamisest üksnes üldpreventiivsetel kaalutlustel, samas ei tohiks üldpreventiivsed kaalutlused prevaleerida eripreventsiooni ees. Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise puhul on KarS § 76 lg 4 kohaselt hindamise põhiliseks kriteeriumiks isikule omane eripreventsioon. Karistamise eesmärk on hoida ära uute kuritegude toimepanemine. Eripreventsioon jaguneb õiguskirjanduse kohaselt kolmeks: hirmutamine, parandamine ja isoleerimine. Määrusest ei nähtu, millist eesmärki A. Kisseljovi jätkuv vangistuses hoidmine kannab – vangistuses oldud aja jooksul on määruskaebuse esitaja saanud aru ja mõistnud oma teo tagajärgi, vanglas on määruskaebuse esitaja käitunud igati seaduskuulekalt (isikul puuduvad nii kehtivad kui ka kustunud distsiplinaarkaristused) ja määruskaebuse esitaja kinnitab, et teeb seda ka edaspidi ning käesoleval juhul puuduvad alused tema jätkuvaks vangistuses hoidmiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et A. Kisseljovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebustele järgnevat.
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu A. Kisseljovi kaitsja määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja A. Kisseljovi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta A. Kisseljov enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuriteo iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud.
7.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolusid, et A. Kisseljovil on vabanedes olemas kindel elu- ja töökoht, tal on toetav lähivõrgustik, ta on omandanud riigikeele A1 tasemel ja osaleb edasi riigikeele õppes ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas tuleb KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et
A. Kisseljovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kõik KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolud ei ole ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine.
8.Maakohus on kõiki määruskaebuses toodud asjaolusid arvestanud ning põhjendatult leidnud, et need ei too kaasa siiski A. Kisseljovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaalutud on A. Kisseljovi puhul esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub nii maakohtu kui ka kaitsjaga, et A. Kisseljovi puhul esineb positiivseid asjaolusid. Samas, tuleb tõdeda, et mõningad asjaolud nagu toimepandud kuriteost arusaamine ning positiivsetena väljatoodud isikuomadused ei ole siiski veenvad. A. Kisseljov on kuriteo toime pannud grupis. Vangla iseloomustuses väljatoodu kohaselt ei ole süüdimõistetu mõjutatav ning ta oskab vajadusel öelda ei. See on vastuolus aga toimepandud kuriteoga ning süüdimõistetu maakohtu istungil avaldatuga, et toimepandud kuriteo puhul oli ta selle grupi poolt mõjutatud. Lisaks tuleneb vangla iseloomustusest, et süüdimõistetu ei riku seadusi, vaid on valel ajal vales kohas. Süüdimõistetu toob välja üksnes ennastõigustavaid asjaolusid, mistõttu ei veena kohut A. Kisseljovi väidetavalt realistlik tulevikuplaan. Positiivsed asjaolud kaalub üle ka asjaolu, et toime on pandud kuritegu, millega on võetud isikult vabadus ning on kasutatud vägivalda.
9.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. A. Kisseljovi puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid kogumis, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viita ringkonnakohtu hinnangul ka määruskaebus. Vastuseks määruskaebuses väljatoodule, et teatud kuritegude puhul on tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamine välistatud, peab ringkonnakohus veelkord vajalikuks rõhutada, et ei esine teatud gruppi asjaolusid, mille esinemisel oleks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine garanteeritud. Tegemist on kõikide asjaolude hindamisega kogumis lähtuvalt konkreetsest isikust. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 4 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne.
10.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 22. juuni 2015 määrus muutmata, A. Kisseljov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.