Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
10.06.2014 Jõhvi kohtumaja
ja koht Kohtuasja number
1-12-2967
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Tõlk
Svetlana HAMAZA
Kaitsja
vandeadvokaat Kaido KOOGA
Kohtuasi
Süüdimõistetu
Viru Vangla materjalid P. K.I elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
sünd. XXX, isikukood XXX, kodakondsuseta, elukoht xxx töökoht puudub Karistuse kandmise algus 06.01.2014 ja lõpp 06.01.2016 Jätta P. K. elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus, määrata tema poolt P. K.ILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 72 (seitsekümmend kaks) eurot (s.h. tutvumine materjalidega 30 €, osalemine kohtuistungil 30 €, käibemaks 12 €). Välja mõista P. K.ILT riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Kaido
kohtulikus menetluses makstud tasu eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud
Viru Vangla esitas 05.05.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav P. K.i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. P. K. on süüdi tunnistatud Viru M aakohtu 10.01.2013 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §136 lg.1 ja §121 järgi ning karistatud KarS §63 lg.1 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 6 kuud, lugedes karistuse seoses eelvangistuses viibitud ajaga kantuks. Tartu Ringkonnakohtu 24.05.2013 otsusega Viru Maakohtu otsus tühistati ning P. K.ile mõisteti KarS §63 lg.1 alusel KarS §136 lg.1 järgi karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust, mille hulka tuleb lugeda eelvangistuses viibitud 6 kuud ning ärakandmisele kuulub 2 aastat vangistust. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Kinnipeetavale on individuaalne täitmiskava koostatud 12.02.2014, mistõttu ta ei ole jõudnud selles kavas toodud tegevusi täita. Kinnipeetava lähedasteks on ema, isa, õde ja elukaaslane koos ühise alaealise lapsega, väidetavalt on suhted head. Käesolev kuritegu eeldas läbikäimist mitteseaduskuulekate isikutega, kinnipeetav võib olla mõjutatav kuritegelikku autoriteeti omavate isikute poolt. Kinnipeetava riskeerivale elustiilile viitab toimepandud kuritegu. Kinnipeetaval on eakohased sotsiaalse suhtlemise- ja toimetulekuoskused, kaldub keskenduma headele tulemustele, arvestamata võimalikke negatiivseid tagajärgi. Lähtuvalt sooritatud kuriteost ja väärtegudest võib järeldada, et kinnipeetav järgib seadusi valikuliselt.Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedasteks on ema, isa, õde ja elukaaslane koos ühise alaealise lapsega. Elukaaslase sõnade kohaselt on kinnipeetava suhted lähedastega head. Korralikke sõpru, kes kinnipeetavat vabaduses mõjutaksid positiivselt, kinnipeetaval ei ole. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama talle endale kuuluvasse 3-toalisesse korterisse, mis on kõigi mugavustega, korralikult sisustatud ja võlgadeta ning kus praegu elab kinnipeetava elukaaslane koos alaealise lapsega. Elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks on korteris olemas vajalikud tingimused ning elukaaslane on kirjaliku nõusoleku andnud. Kinnipeetava elukaaslane on lapsehoolduspuhkusel ning valmis kinnipeetavat toetama materiaalselt ja moraalselt. Elukaaslase sõnade kohaselt on kinnipeetaval võimalik asuda tööle endisesse töökohta xxx. Maakohtu istung Kinnipeetav P. K. seletas maakohtu istungil, et on vangistusest suures šokis. Prokuröri abi Jaanika Kõrgmaa maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas oli kinnipeetava vabastamisele vangistusest tingimisi enne tähtaega resoluutselt vastu. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis maakohtu istungil, et vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on põhjendatud.
kinnipeetava
Maakohtu määruse põhjendused
Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kuigi kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda ja vangistuse ajal distsiplinaarkaristused puuduvad, nähtub ülaltoodust, et kõigepealt tuleb arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kinnipeetav kannab karistust jõhkra ja vägivaldse isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Kinnipeetavale mõistetud vangistusest 2 aastat 6 kuud on kinnipeetav käesolevaks ajaks kandnud 11 kuud vangistust, mis on proportsionaalselt liiga vähe. Maakohus leiab, et vabastades kinnipeetava praegu vangistusest tingimisi enne tähtaega, saab kannatanu lähedaste ja ühiskonna õiglustunne tugevalt riivatud. Samuti ei ole käesolevaks ajaks kantud karistus võrdeline toimepandud kuriteo raskusega. Kuna kinnipeetavale on määratud karistus sanktsiooni keskmises määras, ei ole selle lühendamine põhjendatud. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt suhtleb kinnipeetav ja käib läbi kuritegelikku autoriteeti omavate isikutega, kelle poolt võib olla ka mõjutatav. Samast iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei mõtle oma käitumise tagajärgedele ja selle mõjule teistele isikutele. Maakohus leiab, et jätkates karistuse kandmist vanglas, on tal võimalik läbida vastava suunitlusega sotsiaalprogramme, mis aitavad tal hiljem vabanemisel resotsialiseeruda ning ennast kehtestada. Maakohus leiab, et positiivsed asjaolud ei kaalu antud asjas üles kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Asja materjalide kohaselt oli kinnipeetaval sama elukoht ka kuriteo toimepanemise ajal, seega ei välista kindla elukoha olemasolu kuritegude toimepanemist. Kuigi kinnipeetav väitis maakohtu istungil, et tal on võimalik peale vabanemist asuda tööle endisesse töökohta, siis selle väite kinnituseks puuduvad asja materjalides igasugused tõendid ja garantiikirja ei ole esitatud. Ka pere toetus oli kinnipeetaval olemas kuriteo toimepanemise ajal, mistõttu ei välista ka see asjaolu kuriteo toimepanemist kinnipeetava poolt. Vangistuse täielikult lõpuni ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise sellest erandiks. Maakohus ei tuvastanud antud asjas ühtegi sellest asjaolu, mida saaks käsitleda erandina. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik ja ei ole põhjendatud. Kriminaalhooldusega piirangud, isegi need, mis on seotud elektroonilise valve kohaldamisega, ei ole piisavad, et tagada kinnipeetava seaduskuulekas käitumine niivõrd pikal katseajal ning peale seda. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuriteo tõsidusest ja sellega kaasnenud tagajärgedest, leiab maakohus, et tema ennetähtaegse
vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu jätkuvalt ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime raske isikuvastase kuriteo, peab aduma, et tal tuleb kanda ära kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 72 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle riigituludesse välja kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.