Kohtulahend

1-12-2967 P.R andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipidamisasutuses P.R-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama aadressile xxx. Kinnipeetav omandas keskhariduse vanglas (1990-ndate aastate lõpul). Väidetavalt omandas vanglas müüriladuja eriala, kuid dokument selle kohta puudub. Kinnipeetav töötas enne vangistust ca 5 aastat xxx. Enne seada turvamehena. Väidetavalt on enamuse aega vabaduses olnud hõivatud tööga. Sissetulekuks vabaduses oli töötasu. K-raha infosüsteemi andmetel 28.04.2014 seisuga nõuded puuduvad, vabanemisfondis hoiustatud xxx. Vanglas on nõus töötama, välja arvatud koristajana. Ennetähtaegsel vabanemisel on isikul võimalus asuda tööle firmasse xxx. Kinnipeetava mõlemad seksuaalkuriteod (1990ndate aastate alguses) olid sooritatud alkoholijoobes. On karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes (2003). Probleemi antud valdkonnas ei tunnista. Meditsiiniosakonna andmetel sõltuvus puudub. Tarvitab alkoholi harva. Isik on kriminaalkorras karistatud viis korda, vanglas viibib kolmandat korda. Kinnipeetav on varasemalt toime pannud varguse, väljapressimise ja vägistamisi. Kuritegu, mille eest kannab praegu karistust, oli toime pandud grupis ning etteplaneeritult. Viimase ja eelviimase kuriteo vahe oli 15 aastat. Kinnipeetav ei teadvusta oma kuritegeliku käitumisega seotud riske, ei tunnista toimepandud kuritegusid. Samuti ei tunnista kuritegeliku grupeeringusse kuulumist. Ei ole välistatud, et kinnipeetav väärtustab kuritegelikus grupis valitsevaid suhteid. Alates 07.04.2014 osaleb programmis "Õige hetk". Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 16%. Vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus 2 aasta jooksul on 19%. Seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul 41 - 62%. Vangla ei toeta P.R-i ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma elukaaslase xxx juurde aadressil xxx. Kodukülastuse käigus selgus, et tegemist on kolmetoalise korteriga. Praegu elab korteris xxx koos tütre xxx. xxx andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks on antud korteris kõik vajalikud tingimused. xxx on töötu ning nõus P.R vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. xxx omakorda toetavad tema vanemad, ta on majanduslikult toimetulev. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt on kinnipeetaval võimalus tööle asuda xxx. Telefonivestluses kinnipeetava võimaliku tööandjaga selgus, et ta on nõus võtma P.R-i tööle. P.R karistati raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, isikute grupis ja etteplaneeritult. Väärtegude eest on karistatud 13-l korral, valdavalt liiklusseaduse rikkumiste eest, neist ühel korral mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Peale seda on teda karistatud relvaseaduse alusel. Varem kriminaalhooldusele määratud ei olnud. Prokurör ei toeta oma kirjalikult esitatud arvamuses kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. Prokurör leiab, et kuna kinnipeetav kannab karistust isikuvastase (vabadusevastase) kuriteo eest tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks kannatanu ja ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teiselt isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Käesolevaks ajaks ärakantud karistus ei ole proportsionaalne tema poolt toimepandud kuriteo raskusega ning ei täidaks karistamise üldisi eesmärke (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Prokuratuur ei pea õigeks vabastada isikut ennetähtaegselt

2(4)

1-12-2967 vangistusest elektroonilise valve alla olukorras, kus ta varasemalt pani korduvalt isikuvastaseid kuritegusid.

toime

Kohtuistungil Taotles P.R kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetas oma kaitsealuse taotlust. Kaitsja märkis, et tegelikult on P.R karistatud kriminaalkorras mitte viis, vaid neli korda ning enne viimast kohtuotsust karistati teda 1996.a. Kaitsja seisukohalt tähendab see, et Viru Maakohtu 10.01.2013 otsuse ja Tartu Ringkonnakohtu 24.05.2013 otsuse (mille alusel kannab P.R praegu karistust) tegemise hetkeks olid kõik tema varasemad karistused aegunud. Kaitsja leidis, et on täidetud kõik eeldused tingimisi ennetähtaega vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. On olemas perekond (sh alaealine laps), elukoht, töökoht. Praegu kannab karistust kuriteo eest, milles ta ise vahetult pole kellegi suhtes vägivalda kasutanud ning tema osalus oli kaudne. Vangla riskianalüüs on vastuoluline ning kõrge seksuaal- ja vägivalla kuritegude toimepanemise tõenäosuse protsent võib olla tingitud riski arvestamise eripärast kui alaealisena toimepandud seksuaalkuriteod tingivad eelduslikult suure tõenäosuse protsendi.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et P.R tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine vabanemisjärgsele elamispinnale on võimalik (tl 11, 12). Kohus võtab antud määruse tegemisel arvesse ka seda, et kinnipeetaval on vabanemise korral garanteeritud töökoht (tl 14) ning ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, mis iseenesest iseloomustab teda positiivselt. Kaitsja on viidanud kohtuistungil sellele, et P.R-i varasemad kuriteod olid viimase kohtuotsuse tegemise ajaks aegunud. Siinkohal juhindub kohus jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 24.05.2013 otsuses kajastatud andmetest, mille järgi on P.R varem kohtulikult karistatud neljal korral (st enne viimase kohtuotsuse tegemist), samuti P.R-i 23.05.2014 kohtuistungil antud seletustest, millest tulenevalt kannab ta vangistust reaalselt kolmandat korda.

3(4)

1-12-2967 Seega süüdimõistetu on kokku viis korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Varasemalt on P.R karistatud varguse, väljapressimise ja vägistamise eest. Viimane isikuvastane kuritegu oli toime pandud grupis ning etteplaneeritult. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine enne karistuse kandmisele asumist (pärast vahi alt vabastamist 11.04.2012 ning kuni 6.01.2014 vanglasse karistuse kandmiseks ilmumiseni pole P.R uusi õigusrikkumisi toime pannud), tema käitumine vanglas (kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammis osalemine) ja tema võimalused vabanemisel (garanteeritud elu- ja töökoht, alaealine laps, lähedaste toetus) ei kaalu üles toimepandud kuriteo asjaolusid. P.R-i kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine ja toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. P.R tunnistati süüdi KarS § 136 lg 1 ja § 121 järgi grupis teiste isikutega seadusliku aluseta ja vägivalla kasutades kannatanult vabaduse võtmises. Need on isikuvastased kuriteod ning kuigi tegemist on teise astme kuritegudega leiab kohus, et antud juhul on kuriteo asjaolud sellised ja kinnipeetava osalus sellise iseloomuga, mis ei anna alust P.R-i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtu seisukohalt ei anna selleks alust ka asjaolu, et P.R ei olnud nimetatud kuritegude vahetu täideviija. Siinkohal nõustub kohus prokuröri seisukohaga, et üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on oluline näidata avalikkusele, et teiselt isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmine ei ole tolereetitav ning toob endaga kaasa range karistuse, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab eeltoodu alusel, et P.R-i ennetähtaegsel vabanemisel saaks kannatanu ja ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et toimepandud kuriteo raskust arvestades ei ole P.R-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine praegusel ajal põhjendatud. Siinkohal arvestab kohus ka asjaolu, et P.R asus karistust kandma alles 6.01.2014 (ehk umbes 5 kuud tagasi) ning kohtuotsusega temale mõistetud karistusaja lõpuni on jäänud küllaltki pikk aeg (karistuse kandmise lõpp 19.01.2016). Kohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 751, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu P.R-i temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.