Kohtulahend

kriminaalhooldusalune ning sellel ajal pani toime uue kuriteo. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 17%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 35%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata Andrei Andrejevile katseaeg ning käitumiskontroll kuni 07.06.2017. Käitumiskontrolli ajal on otstarbekas kohustada Andrei Andrejevit täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 8 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vangla kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. A. Andrejevi varasem elukäik ning toimepandud kuriteo iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Isikut on 8-l korral kriminaalkorras karistatud. Eelnevad karistused ei ole mõju avaldanud ega suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on jätkanud uute mh isikuvastaste kuritegude toimepanemist. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa lähtuda ainult isiku üldjoontes rahuldavast käitumisest vangistuse ajal ning jätta kõrvale toimepandud kuriteo raskust ning isiku varasemat ükskõikset suhtumist teiste inimeste turvatundesse. Käesolevaks ajaks ärakantud karistus ei ole proportsionaalne tema poolt toimepandud kuriteo raskusega ning ei täidaks karistamise üldisi eesmärke (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. A. Andrejevile 16.06.2014 määratud noomitus on käesolevaks ajaks aegunud. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Mida raskem on toimepandud kuritegu ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema kinnipeetava vabastamist õigustavad asjaolud. Seetõttu tuleb isikul jätkata karistuse kandmist ning oma edasise käitumisega näidata, et positiivsed muutused tema käitumises ja mõtlemises ei ole ajutised ning ta on suuteline jätkama vabaduses seaduskuulekat elu. Kantud karistuse aeg umbes 2 aastat ja 2 kuud, on ebaproportsionaalselt lühike aeg võrreldes talle mõistetud karistusega 4 aastat vangistust ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne oluliselt riivatud. Tema ennetähtaegne vabastamine on mittepõhjendatud arvestades ka ühiskonna ootusi. Tulenevalt toimepandud kuriteo tehioludest ning selle tagajärgedest (kannatanu viibimiskoht ei ole siiamaani teada), ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Kuna kinnipeetav kannab karistust isikuvastase (vabadusevastase) kuriteo eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teiselt isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmine (antud juhul sisuliselt omakohtu läbiviimine) ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Pokurör leiab, et kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud (kindla vabanemisjärgse elukoha ja garanteeritud töökoha olemasolu, lähedaste toetus jm) ei ole piisavad, õigustamaks A. Andrejevi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa lähtuda ainult isiku käitumisest vangistuse ajal ning jätta kõrvale toimepandud kuriteo raskust ning isiku varasemat ükskõikset suhtumist teiste inimeste isikupuutumatusse, kaaskodanike turvatundesse. Kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed alused on käesolevas asjas täidetud. Samas, arvestades

käesolevas arvamuses toodud asjaolusid, ei ole nimetatud kinnipeetava vabastamine õigustatud. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et iseloomustuse kohaselt on isik kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 35%, mis ei ole madal risk. Kinnipeetava puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui vägivaldsed isikuvastase kuriteo toime pannud isikut selleks formaalse võimaluse (KarS § 76 lg 1 p 2 mõttes) esinemisel vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Teiste inimeste turvalisuse (kõigepealt isikupuutumatuse) tagamiseks oleks põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest enne tähtaega vabastamata. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav kuni 07.06.2017, st karistusaja lõpuni, suudaks selle nõuetekohaselt läbida. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset. Prokuratuuri hinnangul ei saa käesoleval juhul ennetähtaegset vabastamist mitte kuidagi pidada tõhusamaks vahendiks vangistuse eesmärkide täitmiseks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Andrei Andrejevi ennetähtaegsele vabastamisele resoluutselt vastu. Maakohtu istung 08.07.2015 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib enne tähtaega vabaneda. Selgitab, et tal on pidevalt füüsiliselt halb enesetunne. Saab ravimeid, kuid need ei aita eriti. Leiab, et on piisavalt täiskasvanud inimene nüüd ning kahetseb, et asub kinnipidamiskohas. Tal on töökoht, pere, abikaasa, kes võivad teda toetada. Kui ta vabastatakse, siis lubab, et täidab kõiki kohustusi ja nõudeid, mis talle pannakse. Samuti tahab end ravida, vanglas läheb tervis aina halvemaks. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tutvunud prokuröri seisukohaga ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 8-l korral, vanglas viibib ta lausa kuuendat korda. Eeltoodust järeldub, et kuna käesolev kuritegu ei ole esimene, ei ole kuriteo toimepanemine juhuslik, seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku suhtumist ühiskonda, mitte väärtustades ühiskonnas kehtivaid norme ja reegleid. Isik on korduvalt toime pannud

vägivaldseid ja isikuvastaseid kuritegusid, kuritegude toimepanemise ajendiks on kättemaks, varasemalt on olnud materiaalse kasu saamise eesmärk. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Andrei Andrejevil kehtivaid distsiplinaarkaristusi käesoleval hetkel ei ole. Seega on eelnimetatud tingimus täidetud. Samas ei saa ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks hinnata vaid käitumist vangistuses, oluline on ka isiku varasem käitumine ja võimalik väljakujunenud käitumismuster. Andrei Andrejevi varasemad kuriteo näitavad, et isiku käitumine on vägivaldne, samuti seda, et konfliktsituatsioone lahendab ta vägivaldselt. Isik on küll läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine, kuid kohus on seisukohal, et probleemi lahendamisega tegelemine teoorias ja konfliktsituatsiooni sattumine tegelikkuses ei ole samastatavad, seega ei ole täielikult välistatud, et vabanedes konfliktsituatsiooni sattudes või grupi mõjul isik jälle vägivaldselt käituma ei hakkaks. Positiivsete asjaoludena võib välja tuua, et kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel alaline elukoht oma abikaasa juures. Suhted abikaasa ja pojaga on head, suheldaks vangistuses olles pidevalt. Samuti on isikul vabanedes garanteeritud töökoht, puuduvad rahalised kohustused (võlgnevused) ning vabanemisfond on täis. Eeltoodust tulenevalt võib järeldada, et vabanemisel oleks isikul garanteeritud esialgne majanduslik toimetulek, samuti garanteeritud töökohaga seotult igakuine kindel sissetulek, mis majanduslikku toimetulekut omakorda soodustaks ning nii abikaasa kui ka poeg on lubanud isikut vabanemisel toetada. Samas, on isikul diagnoositud püsiv xxxx ulatuses ning krooniline haigus, mis piiravad mingil määral isiku võimet töötada. Samuti, kuna isik on varasemalt pannud toime kuritegusid ka materiaalse kasu saamise eesmärgil, on kohtu hinnangul kaheldav majanduslik toimetulek ainult seadusliku teel. Kinnipeetaval ei ole diagnoositud alkoholi ega narkootikumide sõltuvust, kuigi varasemalt on alkoholi tarvitamise probleeme esinenud. Isikul tutvusringkonna moodustavad suures osas kriminaalse taustaga isikud ning kuna kuriteod on toimepandud grupis, on nimetatud asjaolud kohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriteks. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 17% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise töenäosuseks 35%. Kohus leiab, et isiku kontrollnõuetele allutamine ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuivõrd isik on ka varasemalt olnud kriminaalhooldusele allutatud ning sel ajal toime pannud uue kuriteo, mistõttu ei ole välistatud uute kuritegude toimepanemine sel korral katseajal või talle pandavate kohustuste rikkumine. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Andrei Andrejevi puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lisaks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest enneähtaega vabastamist ei toeta ka vangla ja prokuratuur. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Andrei Andrejevi vabastamisega enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.