Kohtulahend

Kohtuistung Andrei Andrejev taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku sõnul tekkisid tal vanglasse sattudes terviseprobleemid ning ta soovib vanglast vabaneda just tervise tõttu. Isik soovib vabanedes minna tööle turvatöötajaks. Isik ei ole siiani aru saanud, miks ta vangi pandi ega nõustu kohtuotsusega. Prokurör Andrei Andrejevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Isiku varasem elukäik ning toimepandud kuriteo iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Isik on 8-l korral kriminaalkorras karistatud. Eelnevad karistused ei ole mõju avaldanud ega suunanud teda edaspidi elama seadus ekuulekalt, ta on jätkanud uute mh isikuvastaste kuritegude toimepanemist. Arvestades isiku poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (mh vägivaldsust), ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. Antud kinnipeetav nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. Nimetatud kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendamatu. Nimelt on ära kantud karistuse aeg (umbes 1 aasta 5 kuud, sh eelvangistus) ebaproportsionaalselt lühike aeg võrreldes talle mõistetud karistusega (4 aastat vangistust) ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne oluliselt riivatud. Kuna kinnipeetav kannab karistust isikuvastase (vabadusevastase) kuriteo eest tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teiselt isik ult seadusliku aluseta vabaduse võtmine (antud juhul sisuliselt omakohtu läbiviimine) ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises . Prokuratuur ei pea õigeks vabastada isikut ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla olukorras kus, olles varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, pani ta toime raske

vägivaldse isikuvastase (vabadusevas tase) kuriteo. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav kuni 07.06.2017, st karistusaja lõpuni, suudaks selle läbida nõuetekohaselt. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla materjalidest nähtub, antud isiku puhul on tegemist avalikkusele kõrgohtliku isikuga, keda on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ohtlikkus seisneb tekkinud konfliktisituatsioonides vägivalla kasutamises, kui isik soovib kätte maksta ja võimu näidata. Isiku ohtlikkust suurendab tegutsemine grupis. Vangla iseloomustusest nähtub, et Andrei Andrejevi suhtes uue üldise korduva kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul on 17%. Vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul on 35%. Vangla hinnangul kuuluvad kinnipeetava suhtlusringkonda paljud kriminaalse taustaga isikud, mida kinnipeetav ka tunnistab. Isiku kuriteod on toime pandud grupis. Isik ei ole teiste poolt mõjutatav, vaid on pigem ise see, kes teisi mõjutab. Vangla materjalidest nähtub, et on alust arvata, et isik tegeleb organiseeritud kuritegevusega. Kinnipeetava elustiili tuleb pidada riskivaks ja hoolimatuks. Vangla materjalides nähtuvalt on isik narkootikumide juhutarvitaja ning tal on varasemalt esinenud probleeme ka alkoholi kuritarvitamisega. Väidetavalt on isik oma vigadest õppinud. Kohtul puudub veendumus, et isik suudab täita talle määratava kohustuse mitte tarvita narkootikume ja alkoholi, kuivõrd materjalidest nähtub, et isik kordab oma vigu, ei õpi varasematest kogemustest ega mõtle võimalikele tagajärgedele. Samuti nähtub, et isik on vägivaldse käitumisega ning lahendab konfliktisituatsioone vägivaldselt. Kinnipeetav ei mõista teiste inimeste seisukohta ning on kindel ja veendunud ainult enda omades. Vangla hinnangul puudub kinnipeetaval motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest, sest ta ei tunnista oma süüd toimepandud kuriteos ega näe oma tegevuses midagi negatiivset. Isikul on lugupidamatu suhtumine ühiskonda. Kohus leiab, et isik on vanglas viibinud võrreldes talle määratud karistusega ebaproportsionaalselt lühikest aega ega ole teinud oma tegudest piisavaid järeldusi. Kohus leiab, et kui kinnipeetav endiselt eitab oma süüd, ei ole talle mõistetud karistus täitnud oma eesmärki ehk isik ei ole aru saanud, et tema poolt toime pandud tegu ei ole ühiskonnas aktsepteeritud.

juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ära kandmine on reegliks ja sellest tingimisi enn etähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohtu hinnangul kinnipeetava puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 4 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. N.L kannab karistust kuritegude eest, mille asjaolud kaaluvad üle tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Teda on kriminaalkorras karistatud kahel korral, tema kuritegeliku käitumise dünaamika on muutunud raskemaks. Peab märkima, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning mida raskem on toimepandud kuritegu ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema kinnipeetava vabastamist õigustavad asjaolud. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Seetõtu kinnipeetava tuleb jätkata karistuse kandmist ning oma edasise käitumisega näidata, et positiivsed muutused tema käitumises ja mõtlemises ei ole ajutised ning ta on suuteline jätkama vabaduses seaduskuulekat elu. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.