Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
22.06.2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-12-2967
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungisekretär
Raili Raja
Tõlk
Olga Nõmmemees
Prokurör
Ain Tali
Kaitsja
Küllike Namm
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Andrei Kisseljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
ANDREI KISSELJOV, isikukood 38510292226, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 06.01.2014 ja lõpp 09.12.2016
Kohtuasja läbivaatamise aeg
15.06.2015, videokohtuistungil
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
Jätta ANDREI KISSELJOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.05.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Kisseljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Andrei Kisseljov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 10.01.2013 kohtuotsusega KarS § 136 lg 1 ja § 121 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 6 kuud 27 päeva vangistust. Tartu Ringkonnakohus tühistas 24.05.2013 otsusega Viru Maakohtu 10.01.2013 otsuse osaliselt ning tegi tühistatud osas uue otsuse, millega mõistis Andrei Kisseljovile KarS § 63 lg 1 sätteid silmas pidades KarS § 136 lg 1 alusel karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 6 kuud 27 päeva ning ärakandmisele kuulus 2 aastat 11 kuud 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 06.01.2014. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kinnipeetav taotles enda ennetähtaegset vabastamist. Leiab, et on saanud täiskasvanumaks, saab aru, et peab vastutama lapse eest ja talle elatist maksma. Vanglas olles abiellus uuesti. Selgitab, et ei ole varem vanglas olnud ja nüüd on oma tegudest aru saanud, tunnistab oma süüd. Hakkab vabanemisel tööle ema firmas ja asub õppima. Kinnipeetav ei suitseta ega joo ning ei tarvita narkootikume. Samuti on valmis vabanemisel osalema sotsiaalprogrammides. Nende isikutega, kellega teo toime pani, enam ei suhtle, vabaduses on teine tutvusringkond, kes ei ole kuritegeliku eluga seotud. Avaldab, et ei saa tehtut muuta, oli grupi poolt mõjutatud. Lubab, et ei hakka suhtlema inimestega, kes on seotud kuritegevusega. Kaitsja oli seisukohal, et alused kinnipeetava vabastamiseks on olemas. Tänaseks päevaks on sama vägivalla tegu kvalifitseeritud kergema karistusega, mis on riigi poolt äärmiselt madalalt karistatav (kuni üheaastaseg vangistusega). Nüüdseks on kinnipeetav kandnud vanglas karistust samalaadse teo toimepanemise eest rohkem kui aasta. Isik on vangistuses käitunud absoluutselt seadusekuulekalt, tal ei ole ühtegi distsiplinaarkaristust, ei kehtivat ega kustunud. Ta on läbinud erinevad programmid, ka eesti keele kursused. Uute kuritegude toimepanemiseks on % väga väike. Lisaks palub kaitsja kohtul mitte tugineda ühiskonna õiglustundele, sest kui sellele hakatakse tuginema, siis peaks välja tooma, mis osas ta riivab ja kelle õiglustunnet ta riivab ja milline kulu on riigil nende isikute ülalpidamiseks vanglas olles. Eeltoodust tulenevalt palub kaitsja kinnipeetava taotlus rahuldada, vabastada ta elektroonilise valve alla ja rakendada neid kontrollnõudeid, mis on ette nähtud, ka kohus võib lisada lisakohustusi. Prokuröri seisukoht Prokurör oma kohtule esitatud kirjalikus seisukohas kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kohtuotsustega on tuvastatud, et kinnipeetav pani toime kuriteo grupis koos teiste isikutega, võttes seadusliku aluseta ja vägivalda kasutades vabaduse kannatanult. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav mõisteti süüdi kannatanu suhtes KarS § 136 lg 1 ja § 121 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises. Kuna kinnipeetav kannab karistust isikuvastase (vabadusevastase) kuriteo eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teiselt isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmine (antud juhul sisuliselt omakohtu läbiviimine) ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Prokurör leiab, et kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud (kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, vabanemisjärgse elukoha sobivus elektroonilise valve teostamise nõuetele jm) ei ole piisavad, õigustamaks kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist tingimisi, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Karistuse eesmärgid ei ole antud süüdimõistetu puhul saavutatud. Kinnipeetava puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui vägivaldse isikuvastase kuriteo toime pannud isikut selleks formaalse võimaluse KarS § 76 lg 1 p 2, 6 mõttes esinemisel vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse tagamiseks ja tervise kaitseks – oleks põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Prokuratuur ei pea õigeks vabastada isikut ennetähtaegselt vangistusest (seda ka elektroonilise valve alla) olukorras, kus isik pani toime jõhkra ja vägivaldse isikuvastase (vabadusevastase) kuriteo. Arvestades Andrei Kisseljovi
poolt toimepandud kuriteo raskust ja tehiolusid, on prokuratuur käesoleval ajal süüdimõistetu ennetähtajalisele vabastamisele resoluutselt vastu. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kuigi esinevad formaalsed eeldused kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamiseks, ei kaalu kohtu hinnangul Andrei Kisseljovi positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus järgnevalt peatub ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Positiivsete asjaoludena võib välja tuua, et Andrei Kisseljovil on vabanedes olemas kindel elukoht, garanteeritud töökoht, toetavad lähedased, samuti puuduvad tal vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Kohus leiab, et kindel elukoht, töökoht ja toetavad lähedased olid tal olemas ka enne kuritegude toimepanemist, samuti on isikut varasemalt kriminaalkorras karistatud rahalise karistusega, mis tähendab, et talle on varasemalt antud võimalus kanda karistus kuriteo toimepanemise eest vabaduses, kuid mõistetud mittevabaduskaotuslik karistus ei ole täitnud oma preventatiivset eesmärki ning kinnipeetav pani toime uued kuriteod. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Käesolevat karistust kannab isik KarS § 121 ja § 136 lg-s 1 sätestatud kuritegude toimepanemise eest, mis seisnesid isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmises vägivalda kasutades ning kannatanu kehalises väärkohtlemises. A. Kisseljovil oli keskne roll antud kuritegude toimepanemises ning ta tegutses impulsiivselt ja tagajärgedele mõtlemata. Isikul on jäänud karistust kanda peaaegu poolteist aastat ning tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest, ei saa kohtu hinnangul aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Soodusteguriks kuritegude toimepanemisel on grupi mõju, mida isik ei eita. Kuivõrd käesolev kuritegu on toimepandud grupis, võib eeldada, et isiku tutvusringkonda kuulub ka kriminaalse mõtteviisiga isikuid, sh kuriteo kaasosalised. Kuriteos kannatanud isik on kinnipeetava õe elukaaslane. Kinnipeetav väitis toimunud videoistungil, et ta enam vanade tuttavatega ei suhtle ning vabaduses on tal teistsugune tutvuringkond, kuid kohus ei ole piisavalt veendunud, et grupi mõjutusel isik uuesti kuritegusid toime ei pane, kuivõrd vangla iseloomustusest nähtub ning isik ise videoistungil kinnitas, pani ta kuriteod toime grupi mõjutusel, seega on jätkuvalt oht, et isik võib kuritegusid toime panna teiste heakskiidu saamiseks. Kinnipeetav küll oma süüd nüüdseks tunnistab, kuid isiku varasemat elukäiku ja kuriteoga seonduvat arvesse võttes, võib isik jätkuvalt olla vägivaldne. Ta ise tunnistab, et oli kuritegusid toime pannes valel ajal vales kohas, kuid kohtu hinnangul tähendab see, et isik täidab ühiskonnas kehtivaid reegleid valikuliselt ning otsib põhjendusi oma süü vähendamiseks. Vangla iseloomustuse kohaselt on isik ohtlik avalikkusele. Kinnipeetava puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmenda juhul, kui isik suhtleb kuritegeliku mõtteviisiga isikutega ning kinnipeetava ohtlikkus seisneb vägivalla kasutamises ja grupi mõjus. Kinnipeetaval kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Kohus lisab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel
juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ära kandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohtu hinnangul kinnipeetava puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 4 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Andrei Kisseljov kannab karistust kuritegude eest, mille asjaolud kaaluvad üle tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Teda on kriminaalkorras karistatud kahel korral, tema kuritegeliku käitumise dünaamika on muutunud raskemaks. Peab märkima, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning mida raskem on toimepandud kuritegu ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema kinnipeetava vabastamist õigustavad asjaolud. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Seetõtu kinnipeetava tuleb jätkata karistuse kandmist ning oma edasise käitumisega näidata, et positiivsed muutused tema käitumises ja mõtlemises ei ole ajutised ning ta on suuteline jätkama vabaduses seaduskuulekat elu. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.