Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Kaupo Paal ja Urmas Volens
Kohtuasi
R.K. hagi E.K. ja A.K. vastu elatise vähendamiseks R.K. hagi M.K. vastu elatise vähendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 30. augusti 2024. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
E.K. ja A.K. kassatsioonkaebused
Tsiviilasja hind Riigikohtus
E.K. kassatsioonkaebuse hind 1111 eurot 77 senti A.K. kassatsioonkaebuse hind 1207 eurot 8 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja R.K. Kostja E.K., seaduslik esindaja N.K., lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Kostja A.K., seaduslik esindaja N.K., lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. augusti 2024. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-16454 osas, milles ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 7. detsembri 2023. a otsuse ja vähendas alates 1. jaanuarist 2022 hagejalt E.K-le makstava elatise 71,14 euroni kuus ja A.K-le makstava elatise 60,47 euroni kuus, sidudes elatise suuruse PKS § 101 lg-tes 3 ja 4 sätestatuga.
2.Saata asi tühistatud osas Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.Rahuldada E.K. ja A.K. kassatsioonkaebused.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.R.K. (hageja) esitas 20. oktoobril 2021 Harju Maakohtule E.K. (kostja I) ja A.K. (kostja II) vastu hagi, milles palus vähendada hagejalt kummagi kostja kasuks tsiviilasjas 2-19-111204 (elatiseasi I)
2-21-16454 väljamõistetud elatise null euroni kuus kuni kostjate I ja II täisealiseks saamiseni või nende vajaduste või hageja varalise seisundi muutumiseni. Elatiseasjas I mõistis maakohus 8. novembril 2019 tehtud otsusega hagejalt alates 1. novembrist 2019 kummagi kostja kasuks välja elatise 180 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 2/6 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt on pärast viidatud otsuse tegemist oluliselt muutunud elatise suurust mõjutavad asjaolud. Nimelt on hageja igakuine sissetulek halva tervisliku seisundi tõttu vähenenud ja piirdub 258 euro suuruse töövõimetoetusega. Hagejale ei kuulu enam mootorratast KTM, Harjumaal Lääne-Harju vallas Madise külas asuvat kinnisasja ega osalusi kahes äriühingus, kuna need on võõrandatud. Hagejale sündis 2020. a sügisel veel üks laps, keda hagejal tuleb ülal pidada. Elatise vähendamine on põhjendatud ka seetõttu, et kostjate vajadused on väiksemad, esineb mastaabisääst, kostjatele makstakse lapsetoetust ja kostjate ülalpidamist toetab eestkosteasutus. Lisaks tuleb elatist vähendada põhjusel, et 1. jaanuaril 2022 muutusid elatise suurust reguleerivad sätted perekonnaseaduses (PKS). Hageja hinnangul tuleb sarnaselt elatiseasjas I tehtud otsusele ka praeguse hagi lahendamisel arvestada tsiviilasjas 2-17-11670 20. veebruaril 2018 ja 29. juunil 2018 tehtud määrustega (suhtluskorra määrus), millega määrati kindlaks hageja ja kostjate I ja II vahelise suhtlemise tingimused. Selle järgi on hagejal õigus kostjatega suhelda umbes kümme ööpäeva kuus.
2.Hageja esitas 9. detsembril 2021 Harju Maakohtule M.K. (kostja III) vastu hagi, milles palus vähendada hagejalt kostja III kasuks tsiviilasjas 2-19-108514 (elatiseasi II) väljamõistetud elatise null euroni kuus kuni kostja III täisealiseks saamiseni või kuni tema vajaduste või hageja varalise seisundi muutumiseni. Harju Maakohus liitis 26. augustil 2022 asjad ühte menetlusse.
3.Kostjad I ja II vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Mitmed hagiavalduses esitatud väited ei vasta tõele. Hagejale määratud osaline töövõime on mööduv ja ei takista tal töö tegemist. Hageja tegi end näiliselt varatuks, et vabaneda elatise tasumise kohustusest. Kostjate I ja II kulud ei ole väiksemad, vaid on ajas suurenenud. Elatise suuruse määramisel ei saa lähtuda suhtluskorrast, sest hageja ei soovi kostjatega suhelda ega täida sellekohast määrust.
4.Kostja III vaidles samuti hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
5.Harju Maakohus jättis 7. detsembri 2023. a otsusega hagi kostjate I ja II vastu rahuldamata ja rahuldas hagi kostja III vastu osaliselt. Kohus vähendas hagejalt kostja III kasuks väljamõistetud elatise alates 1. jaanuarist 2022 213,44 euroni kuus ja määras, et kostjale III makstava elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tes 3 ja 4 sätestatule. Kostjad on hageja lapsed, kes elavad oma emade juures. Hagi esitamise ajal kehtis hagejal kostjatega I ja II suhtluskord, mille järgi on hagejal õigus kostjatega I ja II suhelda umbes kümme ööpäeva kuus. Elatiseasjas I mõisteti hagejalt kostjate I ja II kasuks alates 1. novembrist 2019 välja elatis 180 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 2/6 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus kuni kostjate I ja II täisealiseks saamiseni. Elatiseasjas II mõisteti hagejalt kostja III kasuks välja elatis PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras alates 15. novembrist 2019 kuni kostja III täisealiseks saamiseni. Hagejal tekkis elatise võlgnevus. Pooled on eri meelt, kas pärast elatiseasjades otsuste tegemist on oluliselt muutunud elatise suurust mõjutavad asjaolud. Hagi lahendamisel tuleb eristada kahte ajavahemikku: esiteks alates hagi esitamisest kuni
31.detsembrini 2021 ja teiseks alates 1. jaanuarist 2022. Maakohus leidis, et esimese perioodi puhul elatise vähendamise alust ei ole. Hagejale ei ole pärast elatiseasjades I ja II otsuste tegemist 2(6)
2-21-16454 ülalpeetavaid lisandunud. Ainuüksi ajutine töövõime vähenemine ei anna alust vähendada väljamõistetud elatist. Vanemal on kohustus hankida vajalikud vahendid enda ja laste vajaduste rahuldamiseks. Asjaoludega, mis esinesid juba varasemate elatiseasjade menetlemise ajal, ei saa praeguse hagi lahendamisel arvestada. Teise ajavahemiku kohta märkis maakohus, et pidades silmas varasemaid elatise otsuseid ja PKS § 2172 lg-s 1 sätestatut, tuleb hagejal alates 1. jaanuarist 2022 kostjatele I ja II maksta elatist 194,67 eurot kuus ning kostjale III 292 eurot kuus. Kuigi 1. jaanuaril 2022 kehtima hakanud PKS § 101 redaktsiooni järgi tuleks hagejal kostjale I maksta nimetatud kuupäevast alates elatist ca 70 eurot, kostjale II elatist ca 60 eurot ja kostjale III elatist ca 210 eurot kuus, on nimetatud õigusnormi kohaldamise eeldus, et kostjate vajadused on vähenenud. Kostjad I ja II tõendasid, et nende vajaduste katteks kulub vähemalt 389,23 eurot. Seevastu ei tõendanud kostja III, et tema vajadused on PKS § 101 alusel arvutatud elatise summast suuremad.
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagid rahuldada. Hageja väitel tuleb asja lahendamisel lähtuda tervikuna 1. jaanuaril 2022 kehtima hakanud PKS §-st 101. Samuti eksis maakohus tõendite hindamisel, kui leidis, et hageja tervislik seisund võimaldab tal teenida piisaval määral sissetulekut, et pidada ülal ennast ja kostjaid, ning kostjate vajadused ei ole ajas vähenenud.
7.Kõik kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 30. augusti 2024. a otsusega osaliselt apellatsioonkaebuse ja tühistas maakohtu otsuse hagejalt alates 1. jaanuarist 2022 kostjate I ja II kasuks väljamõistetud elatise suurust puudutavas osas. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue lahendi, millega vähendas hagejalt kostja I kasuks väljamõistetud elatise alates 1. jaanuarist 2022 kuni kostja I täisealiseks saamiseni 71,14 euroni kuus ja hagejalt kostja II kasuks väljamõistetud elatise alates 1. jaanuarist 2022 kuni kostja II täisealiseks saamiseni 60,47 euroni kuus. Ringkonnakohus määras, et kostjate I ja II kasuks väljamõistetud elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning elatise suurust mõjutab ka lapsetoetuse muutumine. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hindamaks elatise vähendamise aluste esinemist ajavahemikul alates hagi esitamisest kuni 31. detsembrini 2021 tuleb kohaldada enne 1. jaanuari 2022 kehtinud õigusnorme ning praeguses asjas ei ole alust nimetatud perioodil elatist vähendada. Samas leidis ringkonnakohus erinevalt maakohtust, et kuna alates 1. jaanuarist 2022 jõustunud PKS § 101 järgi arvutatav miinimumelatis kostjatele I ja II on väiksem, kui oli hagejalt varasema lahendiga välja mõistetud, siis on põhjendatud muuta elatist alates 1. jaanuarist 2022 õigusliku olukorra muutumise tõttu. Kostjatele I ja II tasutavat elatist tuli vähendada PKS § 101 alusel arvutatud elatise summani, arvestades mh mastaabisäästu (PKS § 101 lg 7) ja vahetu ülalpidamisega (PKS § 101 lg 6), mis nähtub suhtluskorra määrusest. Ringkonnakohtu hinnangul puudusid alused elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Kostjad I ja II esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebused, milles paluvad ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, milles ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse ja 3(6)
2-21-16454 vähendas alates 1. jaanuarist 2022 hagejalt kostjate I ja II kasuks väljamõistetud elatist. Kostjad I ja II paluvad jätta jõusse maakohtu otsuse või saata asi tagasi uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus tegi ebaõiglase ja põhjendamata lahendi, kui mõistis hagejalt kostjate I ja II kasuks välja oluliselt väiksema elatise kui kostjale III. Ringkonnakohus lähtus ebaõigesti PKS § 101 lg 6 kohaldamisel suhtluskorra määrusest, sest hageja ei suhtle kostjatega määruses ettenähtud mahus. Kostjad I ja II ei ole hagejaga kohtunud rohkem kui viis aastat, sest hageja ei soovi nendega suhelda. Ka hageja ei ole menetluse kestel väitnud, et ta annab kostjatele ülalpidamist vahetult. Samuti ei saanud ringkonnakohus PKS § 101 lg 7 alusel vähendada väljamõistetavat elatist, tuginedes mastaabisäästule, sest kostjad ei ole samast soost. PKS § 101 lg 7 võib olla vastuolus põhiseadusega
(PS).
10.Hageja vaidleb kassatsioonkaebustele vastu ja palub jätta need rahuldamata.
11.Kostja III kassatsioonkaebust ei esitanud ning tema suhtes on kohtuotsus jõustunud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles ringkonnakohus vähendas alates 1. jaanuarist 2022 hagejalt kostjale I makstava elatise 71,14 euroni kuus ja kostjale II makstava elatise 60,47 euroni kuus, sidudes elatise suuruse PKS § 101 lg-tes 3 ja 4 sätestatuga. Tühistatud osas tuleb asi saata TsMS § 691 p 2 alusel ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebused rahuldatakse.
13.Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas on põhjendatud vähendada elatiseasjas I hagejalt kostjate I ja II kasuks väljamõistetud elatist alates 1. jaanuarist 2022. Muuhulgas eeldab see seisukohavõttu küsimuses, kas kohus peab PKS § 101 lg 6 kohaldamiseks tuvastama lapse viibimise lahuselava vanema juures suhtluskorra määruse või tegeliku elukorralduse järgi ning kas PKS § 101 lg 7 alusel tuleb elatist vähendada alati, kui vanem on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele ja laste vanusevahe on väiksem kui kolm aastat.
14.PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-tes 3–7 on sätestatud elatise suuruse kindlaksmääramise kohustuslikud (imperatiivsed) elemendid. PKS § 101 lg 6 järgi mõjutab elatise suurust mh see, kui kaua viibib laps ühes kuus keskmiselt kohustatud vanema juures. Eelduslikult kannab vanem lapse ülalpidamiskulud selle aja jooksul vahetult, mille tulemusena vähenevad teise vanema tehtavad kulutused. Seetõttu vähendatakse PKS § 101 lg 6 järgi elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui kohtumenetluses selgub, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (vt ka RKTKo 13.06.2025, 2-23-8691/35, p 13).
15.Kohus ei saa lapse ja kohustatud vanema koos veedetava aja väljaselgitamisel lähtuda üksnes minevikusündmustest. Neid on oluline arvestada, kuid kuna elatis on mõeldud esmajoones lapse jooksvate vajaduste katmiseks, tuleb kohtutel PKS § 101 lg 6 järgi elatise vähendamisel hinnata, kui palju veedab laps kohustatud vanemaga koos aega elatise kohta tehtava lahendi eeldatava jõustumise ajal ja ettenähtavas tulevikus (vt ka RKTKo 13.06.2025, 2-23-8691/35, p 18).
16.Kui lapse ja vanema suhtluskorda reguleerib kohtulahend või vanemate kokkulepe, eeldatakse, et laps viibib lahuselava vanema juures suhtluskorda reguleerivas kohtulahendis või kokkuleppes märgitud ulatuses (RKTKo 13.06.2025, 2-23-8691/35, p 13.1; 31.03.2025, 2-17-6713/196, p 29; 4(6)
2-21-16454 12.05.2021, 2-18-6491/96, p 14.1). Kui aga tegelik elukorraldus ei vasta kohtulahendis või kokkuleppes toodule, on sellele mittevastavusele tugineda soovival vanemal võimalik asjaolusid ja tõendeid esitades see eeldus ümber lükata (RKTKo 13.06.2025, 2-23-8691/35, p 13.1).
17.Olukorras, kus suhtluskorra määrust ei täideta lahuselavast vanemast sõltuvatel asjaoludel (nt ta ei soovi lapsega suhelda ulatuses, nagu see on kohtumääruses ette nähtud), saab elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda lapse faktilisest elukorraldusest. Vastupidine seisukoht ei ole kooskõlas lapse huvidega ja kahjustab lapse õigust saada ülalpidamist oma kõikide eluvajaduste rahuldamiseks (PKS § 99 lg-d 1 ja 2). Kui suhtluskorra mittejärgimine on tingitud lahuselava (elatist tasuma kohustatud) vanema enda käitumisest või valikutest, siis on ühtlasi tema enda mõjusfääris tagajärg, kus lapsega vähesema suhtlemise tõttu tuleb tal anda lapsele vahetu ülalpidamise asemel ülalpidamist rahas.
18.Kostjad I ja II väitsid menetluses läbivalt, et vaatamata suhtluskorra määruses kehtestud korrale ei ole nad hagejaga kohtunud vähemalt viis aastat, ammugi ei ole nad hageja juures ööbinud. Kostjate I ja II väitel on see tingitud hageja soovimatusest nendega suhelda. Maakohus jättis selle asjaolu ebaõigesti hindamata, rikkudes TsMS § 436 lg-t 1, § 438 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8. Nimetatud puudust ei kõrvaldanud ka ringkonnakohus. Kui ringkonnakohus leiab asja uuel läbivaatamisel, et suhtluskorra määrust ei täideta hagejast tulenevatel asjaoludel (nt põhjusel, et hageja ei soovi kostjatega I ja II suhelda), ei tule PKS § 101 lg 6 alusel elatist vähendada kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorrale tuginedes, vaid elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda laste tegelikust ja lähitulevikus mõistlikult prognoositavast elukorraldusest.
19.Lisaks mõjutab PKS § 101 lg 7 järgi elatise suurust ka asjaolu, et vanem on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, kelle vanusevahe on väiksem kui kolm aastat. Sel juhul tuleb PKS § 101 lg 7 järgi vähendada järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Asjakohase eelnõu seletuskirja kohaselt ilmnes elatise süsteemi muutmiseks korraldatud uuringust, et leibkonna suurenedes kulud pereliikmete kohta vähenevad ning teise lapse kulud on esimese lapse kuludega võrreldes 15 protsenti madalamad. Näiteks ei ole mitme lapsega pere puhul vaja iga lapse jaoks kõiki tarvilikke esemeid uuesti osta, vaid teatud ulatuses on võimalik pere noorematel lastel kasutada vanemate laste jaoks soetatud esemeid. Samuti on mitmele lapsele korraga süüa tehes toidule kuluv summa kokku väiksem (vt perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 474 SE seletuskiri, lk 8).
20.PKS § 101 lg 7 sõnastuse järgi ei ole kohtul kaalutlusõigust otsustada, kas arvestada PKS § 101 alusel elatise suuruse arvutamisel mastaabisäästuga või mitte ning kui arvestada, siis missuguses ulatuses. Samuti ei sõltu PKS § 101 lg 7 kohaldamine sellest, kas menetlusosaline tugineb mastaabisäästule (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160/42, p 14.4). Kohtul tuleb alati olukorras, kus isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele ja laste vanusevahe on väiksem kui kolm aastat ja kes ei ole mitmikud, vähendada järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes.
21.Samas on seadusandja sätestanud PKS § 102 lg-s 3 võimaluse välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suurema elatise, kui seda nõuavad lapse vajadused, tema tavaline elulaad, seda õigustab vanemate varaline seisund või lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel. Kuivõrd kohtul on võimalik PKS § 102 alusel kohandada PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurus lapse huvidele vastavaks olukorras, kus PKS § 101 alusel arvutatud elatisest ei piisa lapse kõikide vajaduste rahuldamiseks, arvestades ka lapsega koos elava vanema panust, ei ole PKS § 101 lg 7 vastuolus PS-ga.
5(6)
2-21-16454
22.Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul välja selgitada, kas kostjad I ja II on viibinud alates 1. jaanuarist 2022 hagejaga suhtluskorra määruses märgitud mahus ja kui mitte, siis millest see on olnud tingitud. Kui suhtluskorra määruse järgimata jätmise on tinginud hageja enda käitumine (soovimatus kostjatega I ja II suhelda), siis tuleb PKS § 101 lg 6 kohaldamisel lähtuda kostjate tegelikust elukorraldusest. Arvestades kostja II esitatud väiteid mastaabisäästu puudumise kohta, tuleb kostjale II anda võimalus tõendada oma vajaduste suurust, kui ta jääb selle juurde, et PKS § 101 alusel arvutatud elatisest ei piisa tema kõikide eluvajaduste rahuldamiseks. Seejuures tuleb ringkonnakohtul silmas pidada, et praegu menetletakse elatise vähendamise hagi ehk selle menetluse käigus ei saa kohus elatist suurendada võrreldes sellega, mis on varasema lahendiga hagejalt kostja II kasuks välja mõistetud.
23.Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 kohaselt ringkonnakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.