Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
18. september 2015, Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
1-13-2735
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Ain Tali
Kaitsja
Mihhail Firsov
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Sergei Titovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
SERGEI TITOV, isikukood 37506272225, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 07.10.2012 ja lõpp 07.04.2018.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 07.09.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta Sergei Titov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Sergei Titovile, kaitsjale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 07.07.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Titovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Titov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 16.04.2014 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning karistuseks mõisteti talle 5 aastat ja 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 07.10.2012. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kantuks raskemaga ning isikule mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 6 kuud vangistust, mille kandmise algusajaks loeti 07.10.2012. Viru Vangla toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Sergei Titov taotles enda tingimisi ennetähtaega vabastamist. Ta on vangis olnud juba 2 aastat 11 kuud. Esimest korda on vangis ning selle aja jooksul on ta palju järeldusi teinud. Kõige hinnalisem on ta pere. Kinnipeetaval on kaks alaealist last, kellest noorem ei tea, et isa on vanglas. Kõik rahalised nõuded on tasutud. Kinnipeetav palus kohtul anda võimalus tõestada ennast ja lapsi kasvatada. Vanglas on ta läbinud erinevaid programme, õppis eesti keelt. Vabaduses kavatseb tööle hakata ehitusel. Alkoholi ja narkootikume ei tarbi. Prokurör toetas kinnipeetava vabastamist ja nõustus vangla iseloomustusega. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on vangistuses käitunud õiguskuulekalt ning teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Katseaja ja kontrollnõuete kohaldamisega, saaks kinnipeetaval jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastamise efektiivsus on suurem kui karistuse kandmine lõpuni vanglas. Kaitsja leidis kohtuistungil, et kinnipeetav on tõesti kohtu poolt mitmendat korda karistatud, kuid vangla karistust kannab esimest korda. Uute kuritegude toimepanemise risk on väike ning rahalisi nõudeid tema vastu ei ole. Tal on pere ja lähedaste inimeste toetus, on ka garantiikiri töökohast, et saab kohe tööle asuda. Titov läbis erinevad programmid, sealhulgas riigikeele kursuse. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Eeltoodust tuleneval, kaitsja palub rahuldada taotlus ja kinnipeetav vabastada enne tähtaega. Need isikud, kes olid selles asjas osalised, on juba vabad, sellest tulenevalt palus kaitsja võrdset kohtlemist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuritegude asjaolusid. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Käesolevat karistust kannab narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupi poolt. Varasemalt on isikut karistatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, kehalise väärkohtlemise, avaliku korra raske rikkumise, avaliku varguse ja väljapressimise eest. Kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud majandusliku kasu saamine ja grupi mõju. Kuritegude
korduvus näitab, et kinnipeetav ei ole varasematest karistusest mingeid järeldusi teinud ning on jätkanud õiguskorra rikkumist. Kinnipeetava poolt toimepandud kuritegu on raske narkokuritegu, mis kujutab endas ohtu rahva tervisele. Kinnipeetavale mõisteti karistuseks 5 aasta 6 kuu pikkune vanglakaristus. Tähelepanuta ei saa jätta, et kinnipeetavat on karistatud paljude episoodide eest. Seega oli vabaduses kuritegelik elustiil talle omane. Tulenevalt toimepandud kuriteo raskusest ja kuriteo tehioludest, leiab kohus, et karistuspoliitiliselt ei saa kergekäeliselt vabastada sellise raske kuriteo toimepannud isikut. Kuriteo toimepanemisega ohustas kinnipeetav kodanike elu ja tervist. Samuti leiab kohus, et kinnipeetava poolt ära kantud karistus ei ole proportsionaalne talle mõistetud karistusega. Kinnipeetaval on jäänud kanda veel pool mõistetud vangistusest. Seega on kinnipeetaval kanda veel pikk karistusaeg. Kinnipeetav on kandnud poole karistusajast, mis kohtu hinnangul ei ole nii raske kuriteo toimepanemise eest piisaval määral kantud karistus. Käesoleval juhul kinnipeetava vabastamisel kaasneks ka väga pikk katseaeg, mille nõuetekohases täitmises ei ole kohus veendunud. Kinnipeetav on ohtlik avalikkusele, mis seisneb rahvatervise ohustamises, narkootikumide levitamises, vägivalla kasutamises ja ebaseaduslikul teel majandusliku kasu saamiseks. Kinnipeetav ei ole varasemalt olnud normitäitmisele orienteeritud isikuks ning kohtul puudub varasemaid karistusi arvestades, et kinnipeetav võiks selleks saada käesoleval hetkel. Kohtu hinnangul saaks ühiskond ohustatud kinnipeetava vabastamisel käesoleval hetkel, sest kohtul puudub veendumus, et karistus oleks oma eesmärgi täitnud. Raske narkokuriteo toimepannud isiku ennetähtaegse vabastamise korral peavad olema isiku suhtes nähtavad väga erandlikud asjaolud, et kohus saaks kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastada. Kinnipeetaval on küll vabaduses olemas kindel töökoht ning ka elupind, tal puuduvad distsiplinaarkaristused, kuid need asjaolud ei ole kohtu hinnangul piisavad kinnipeetava vabastamiseks. Käesoleva kinnipeetava puhul selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiks kinnipeetava vabastamise, ei nähtu. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust. Lisaks märgib kohus, et karistuse üldpreventiivseks eesmärgiks on näidata, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 20.10.2015 kohtumääruse
Jätta Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 18. septembri 2015 määrus muutmata.
Määruskaebused jätta rahuldamata.
Kohtumäärus jõustus 07. novembril 2015. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.