Kohtulahend

4.1 Tutvunud kriminaalasja materjalidega, leidis maakohus, et S. Titovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine on jätkuvalt põhjendatud ning vahistamise alus ei ole ära langenud. Kriminaalasjas on tegemist põhjendatud kuriteokahtlusega ning jätkuvalt esineb oht, et vabaduses viibides võib S. Titov toime panna uusi kuritegusid. Arvestades kuriteo toimepanemise tehiolusid (kaheksa grupis toime pandud esimese astme narkokuritegu) ja süüdistatava isikut (varem neljal korral kriminaalkorras karistatud), leidis kohus, et uute kuritegude toimepanemise riske on võimalik maandada ka S. Titovi suhtes elektroonilise valve kohaldamisega. 4.2 Maakohus tuvastas, et S. Titov viibib vahi all alates 7.10.2012, s.o ligi kaheksa kuud. Kohtuasja arutamine on määratud 24.-27.11.2014 ja 1.12.2014. Kohtumenetluse viivitamine on tingitud kohtu töögraafikust, riigi ebapiisavast ressursist korraldada katkematu üldmenetluse kriminaalasjade kohtuliku arutamise alustamist mõistliku aja jooksul. Kohus asus seisukohale, et süüdistatava jätkuv vahistamine olukorras, mil kohus suudab asja arutamist alustada alles novembris 2014, ei ole enam põhjendatud. Kohus soostus prokuröri seisukohaga, et elektroonilise järelevalve kohaldamine ei välista täielikult uute kuritegude toimepanemist, kuigi annab võimaluse jälgida isiku liikumist. Samas märkis kohus, et Riigikohtu praktikat arvestades ei ole uute kuritegude toimepanemise võimalikkus ainuke seaduslik alus pikaajaliseks vahistamiseks. Nii on Riigikohus leidnud, et kuna vahistamisaluse kaal väheneb aja jooksul, tuleb eelvangistuses viibiva isiku vabaduspõhiõiguse jätkuva riive õigustatuse hindamisel lisaks konkreetsetele vahistamisalustele arvestada ka seda, kui aktiivselt on riik kriminaalmenetlust toimetanud (vt RKKKm 3-1-1-9-12). Vahistamine peab jääma mõistliku aja piiresse sõltumata vahistamisaluse olemasolust ja menetluse põhjendamatute viivituste korral peab kaaluma vahi all pidamise asendamist mõne kergemaliigilise tõkendiga (vt RKKKm 3-1-1-110-10). Maakohtu hinnangul tuleb arvestada, et antud juhul ei ole alust rääkida kohtuliku arutamise ajavahemikust (koos maakohtu kohtuotsusega), vaid kohtuliku arutamise alustamise tähtajast, mil süüdistatav viibib vahi all pikaajaliselt ainult selle pärast, et riik saab asja arutamisega alustada alles novembris 2014. 4.3 Arvestades süüdistataval kindla elu- ja töökoha olemasolu, asus maakohus seisukohale, et süüdistatava suhtes elektroonilise valve kohaldamine võiks anda kriminaalmenetluse tagamise seisukohalt rohkem tulemusi kui jätkuv pikaajaline vahistuses viibimine. Kohtu hinnangul ei kahjusta vahistamise asendamine elektroonilise valvega käesoleva kriminaalasja menetlemist.

DNA ekspertiisiaktide, läbiotsimisprotokolli, asitõendi vaatlusprotokolli, narkootilise aine ekspertiisiaktide, arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akti ja S. Titovi enda ütlustega. Prokuratuuri arvates on S. Titovi näol tegu isikuga, kes koos teiste isikutega tegeles pika aja jooksul suurtes kogustes narkootilise aine amfetamiini käitlemisega, pakendamisega ning hoidmisega enne tänavadiileritele edasiandmist. Samuti, arvestades amfetamiini kogust, s.o ca 450 grammi, on alust väita, et S. Titov omab olulist rolli amfetamiini levitamises tänavamüüjatele erinevates Ida-Virumaa linnades. 5.3 Viru Maakohtu 9.10.2012 vahistamismäärusest nähtub, et S. Titov vahistati põhjendustega, et vabaduses viibides võib ta jätkata kuritegude toimepanemist ning takistada tõe tuvastamist, sest vabaduses viibivad veel tuvastamata isikud, kes on seotud narkoainete levitamisega Ida-Virumaal ja nende edasiandmisega S. Titovile. Tartu Ringkonnakohus leidis oma 31.10.2012 määruses, millega jättis Viru Maakohtu 9.10.2012 vahistamismääruse muutmata ning kahtlustatav S. Titovi kaitsja määruskaebuse rahuldamata, et kuivõrd küsimus sellest, kas isik võiks jätkata kuritegude toimepanemist, on prognoos konkreetse isiku käitumisele, on tähelepanuväärne, et kahtlustatavana kinnipidamisel avaldas kahtlustatav, et ta ei tööta, kahtlustatavana ülekuulamisel on S. Titov nimetanud oma töökohana ettevõtte XXX. Samas on kahtlustatava ametlikuks sissetulekuks 2011. aastal deklareeritud peale maksude mahaarvamist 650 eurot, mis on ilmselgelt liiga vähene tulu äraelamiseks. Seetõttu on alust arvata, et narkootikume on S. Titov käidelnud majandusliku kasu ja rahaliste vahendite hankimise eesmärgil. Läbiotsimisel leitud ja ära võetud piibud viitavad sellele, et tegemist võib olla isikuga, kes tarvitab ka ise narkootikume, mis omakorda toob kaasa rahaliste vahendite tavapärasest ulatuslikumad väljaminekud. 5.4 Eeltoodust nähtub prokuröri hinnangul kindlalt, et ainus viis tõkestada jätkuvat kuritegude toimepanemist S. Titovi poolt on tema vahi all pidamine. Elektroonilise valve kohaldamine vahistamise asemel on kohaldatav eelkõige kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise ohu puhul. Uute kuritegude toimepanemist ei ole aga kuriteo iseloomust tulenevalt teatud juhtudel elektroonilise valvega võimalik vältida. S. Titovi suhtes on kohaldatud vahistamist just seetõttu, et vältida tema tegutsemist vabaduses. Arvestades tema isikut, varasemat elukäiku ja esitatud süüdistuse sisu, leiab prokurör, et vabaduses viibiva S. Titovi puhul on uute kuritegude toimepanemise oht jätkuvalt kõrge. Elektrooniline valve ei takista tal narkootikumide omandamist, hoidmist, vedu ega üleandmist. Maakohtu määruses viidatud asjaolu – kindla elukoha omamine ja elukoha vastavus elektroonilise valve paigaldamise tingimustele, ei anna alust taotluse rahuldamiseks. Kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt olid kõik need tingimused täidetud ka enne vahistamist, kuritegude toimepanemise ajal ja vahistamise küsimuse otsustamisel. Lisaks on nende näol tegemist üksnes formaalsete eeldustega, millele lisaks tuleb hinnata ka materiaalse aluse olemasolu. 5.5 Prokurör möönab, et pikaajalise eelvangistuse põhjendatuse kontrollimisel tuleb igal konkreetsel juhul hinnata vabaduspõhiõiguse riive proportsionaalsust teiste põhiväärtuste riivega. Käesoleval juhtumil esineb juba eelpool kirjeldatud reaalne oht, et süüdistatava vabastamisel elektroonilisele valvele paneb ta uuesti toime raskeid rahvatervisevastaseid kuritegusid. Prokurör leiab, et vajadus sellise tegevuse tõkestamiseks kaalub üles vabaduspõhiõiguse riive. Lisaks eelöeldule sätestab KrMS § 2681 lg 2 p 3 asja arutavale kohtunikule võimaluse kalduda mitme kriminaalasja üheaegse arutamise keelust kõrvale olukorras, kus hiljem kohtusse saadetud kriminaalasjas on esimese astme kuriteo toimepanemises süüdistatavale kohaldatud tõkendina vahistamine ja kohus peab vajalikuks jätkata nimetatud tõkendi kohaldamist. Kuna antud kriminaalasja puhul on tegemist narkootikumide suures koguses käitlemisega seotud kuriteoga, on olemas kaalukas avalik huvi ja süüdistus on esitatud kokku viiele isikule, kes kõik viibivad vahi all, siis oleks tulnud kohtul antud olukorras tõsiselt kaaluda ka nimetatud erandi kasutamise võimalust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

vahistamisaluseks on olnud vajadus kriminaalmenetluse läbiviimisest.

tagada

tema

kättesaadavus

ning

osavõtt

maakohus põhjendanud peaasjalikult sellega, et S. Titov viibib vahi all alates 7.10.2012 ning asja kohtuliku arutamisega on võimalik alustada alles 2014. aasta novembris. Kohus ei ole aga hinnanud, kas S. Titovi vahistamisaluse kaal on käesolevaks ajaks sedavõrd vähenenud, et isiku põhiõiguste riive oleks muutunud ebaproportsionaalseks. Antud juhul ringkonnakohtu hinnangul sellisele seisukohale asuda ei saa. Arvesse tuleb võtta, et S. Titovi süüdistatakse raske esimese astme rahvatervisevastase kuriteo toimepanemises ning eksisteerib suur tõenäosus, et vabaduses viibides jätkaks süüdistatav oma ebaseaduslikku tegevust. Lisaks tuleb KrMS § 127 lg 1 kohaselt tõkendit valides arvestada ka võimaliku oodatava karistuse raskust. S. Titovile süüksarvatava teo eest näeb seadus karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Seega ületab ka sanktsiooni miinimummäär märgatavalt S. Titovi vahi all viibitud aega ega võimalda järeldada vahistuse mõistliku aja ületamist.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.