Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
2. juuli 2015, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-13-2735
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 1. juuni 2015 määrus, millega Aleksandr Konev jäeti elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Aleksandr Konev, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 1. juuni 2015 määrus muutmata
Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu 16. aprilli 2014 otsusega tunnistati Aleksandr Konev süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi ja teda karistati 4 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 7- 9 oktoober 2012 ning loeti, et karistust jääb kanda 4 aastat 3 kuud ja 27 päeva, algusega 1. märts 2013. Karistuse kandmise lõpptähtaeg on 28. juuni 2017.
2.Viru Maakohtu 1. juuni 2015 määrusega jäeti A. Konev elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2.1 A. Konevit on kriminaalkorras karistatud 6 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. A. Konev kannab käesoleval ajal karistust KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi, s.o esimese raskusastme rahvatervisevastase narkokuriteo eest. Väärib märkimist, et ka enne seda on A. Konevit karistatud esimese astme varavastase kuriteo, s.o röövimise eest KarS § 200 lg 2 p 7 järgi. Nimetatud kuritegu toime pannes oli kinnipeetav alkoholijoobes, mistõttu ei ole välistatud, et alkoholi tarvitamine võib esile kutsuda kuritegelikku käitumist. Kinnipeetav on narkootikumide juhutarvitaja, mis samuti pole vähetähtis isiku edasise kuritegeliku käitumise prognoosimise seisukohalt. Eeltoodust järeldub, et varasemad karistused, sealhulgas kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine, ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ning kuriteod on läinud järjest raskemaks. 2.2 Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on A. Konevil 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. novembri 2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. 2.3 Arvestades A. Konevi poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust, ei vastaks käesoleval ajal A. Konevi vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele ning oleks ilmselgelt ennatlik. Kohtul puudus kindlus, et kinnipeetav ennetähtaegse vabastamise korral kaasosaliste (arvestades asjaolu, et viimane kuritegu on toime pandud isikute grupi poolt) või teiste kriminaalkorras karistatud tuttavatega edaspidi ei suhtle ning et majanduslike raskuste ilmnemisel majandusliku kasu saamise eesmärgil uusi kuritegusid toime ei pane. 2.4 Kinnipeetava puhul on Viru Vangla andmetel korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul 32%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 33%, mis ei ole sugugi madal risk. Kohus leidis, et antud juhul ei saa kindel olla selles, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitaks uute kuritegude toimepanemise riske oluliselt maandada. 2.5 Positiivseks on A. Konevi puhul see, et tal on vabaduses kindel alaline elukoht, garanteeritud töökoht ning teda nii materiaalselt kui ka moraalselt toetavad lähedased - ema ja isa. Samas oli A. Konevil kindel elukoht ning moraalset ja materiaalset toetust pakkuv perekond (sh elukaaslane) ka enne kuriteo toimepanemist, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma.