Kohtulahend

4.1 Tutvunud kriminaalasja materjalidega, leidis maakohus, et A. Konevi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine on jätkuvalt põhjendatud ning vahistamise alus ei ole ära langenud. Kriminaalasjas on tegemist põhjendatud kuriteokahtlusega ning jätkuvalt esineb oht, et vabaduses viibides võib A. Konev toime panna uusi kuritegusid. Arvestades kuriteo toimepanemise tehiolusid (grupis toime pandud esimese astme narkokuritegu) ja süüdistatava isikut (varem viiel korral kriminaalkorras karistatud), leidis kohus, et uute kuritegude toimepanemise riske on võimalik maandada ka A. Konevi suhtes elektroonilise valve kohaldamisega. 4.2 Maakohus tuvastas, et A. Konev viibib vahi all alates 1.03.2013, s.o kolm kuud ja neli päeva. Kohtuasja arutamine on määratud 24.-27.11.2014 ja 1.12.2014. Kohtumenetluse viivitamine on tingitud kohtu töögraafikust, riigi ebapiisavast ressursist korraldada katkematu üldmenetluse kriminaalasjade kohtuliku arutamise alustamist mõistliku aja jooksul. Maakohus asus seisukohale, et süüdistatava jätkuv vahistamine olukorras, mil kohus suudab asja arutamist alustada alles novembris 2014, ei ole enam põhjendatud. Kohus soostus prokuröri seisukohaga, et elektroonilise järelevalve kohaldamine ei välista täielikult uute kuritegude toimepanemist, kuigi annab võimaluse jälgida isiku liikumist. Samas märkis kohus, et Riigikohtu praktikat arvestades ei ole uute kuritegude toimepanemise võimalikkus ainuke seaduslik alus pikaajaliseks vahistamiseks. Nii on Riigikohus leidnud, et kuna vahistamisaluse kaal väheneb aja jooksul, tuleb eelvangistuses viibiva isiku vabaduspõhiõiguse jätkuva riive õigustatuse hindamisel lisaks konkreetsetele vahistamisalustele arvestada ka seda, kui aktiivselt on riik kriminaalmenetlust toimetanud (vt RKKKm 3-1-1-9-12). Vahistamine peab jääma mõistliku aja piiresse sõltumata vahistamisaluse olemasolust ja menetluse põhjendamatute viivituste korral peab kaaluma vahi all pidamise asendamist mõne kergemaliigilise tõkendiga (vt RKKKm 3-1-1-110-10). Maakohtu hinnangul tuleb arvestada, et antud juhul ei ole alust rääkida kohtuliku arutamise ajavahemikust (koos maakohtu kohtuotsusega), vaid kohtuliku arutamise alustamise tähtajast, mil süüdistatav viibib vahi all pikaajaliselt ainult selle pärast, et riik saab asja arutamisega alustada alles novembris 2014. 4.3 Arvestades süüdistataval kindla elukoha olemasolu, asus maakohus seisukohale, et süüdistatava suhtes elektroonilise valve kohaldamine võiks anda kriminaalmenetluse tagamise seisukohalt rohkem tulemusi kui jätkuv pikaajaline vahistuses viibimine. Kohtu hinnangul ei kahjusta vahistamise asendamine elektroonilise valvega käesoleva kriminaalasja menetlemist.

Prokuratuuri arvates on A. Konevi näol tegu isikuga, kes tegeles koos S. Titovi ja teiste tuvastamata isikutega pika aja jooksul suurtes kogustes narkootilise aine amfetamiini käitlemisega, pakendamisega ning hoidmisega enne tänavadiileritele edasiandmist. Arvestades amfetamiini kogust, s.o ca 400 grammi, on samuti alust väita, et A. Konev omab olulist rolli amfetamiini levitamises tänavamüüjatele erinevates Ida-Virumaa linnades. 5.3 Viru Maakohtu 3.03.2013 vahistamismäärusest nähtub, et A. Konev vahistati põhjendusega, et vabaduses viibides võib ta jätkata kuritegude toimepanemist. Maakohtu hinnangul oli toimiku materjalidest nähtuvalt kogutud küllaldaselt kahtlustust kinnitavaid isikulisi ja dokumentaalseid tõendeid, lisaks on A. Konevi varem viiel korral kohtu poolt karistatud, sh raskete kuritegude eest. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda raske rahvatervisevastase kuriteo toimepanemises. Lisaks tarvitab A. Konev ise narkootikume, tal puudub ametlik töökoht ning legaalseks sissetulekuks on tema enda sõnade järgi 180-eurone pension. Maakohus järeldas sellest, et A. Konev elatub kuritegelikul teel saadud rahalistest vahenditest ning edaspidi, olles vabaduses, hakkab narkootiliste ainete hankimiseks teenima raha ebaseaduslikul teel. Kohus märkis, et narkootikumi käitlemine on ohtlik, aga tulus tegevus, mistõttu eksisteerib reaalne oht, et sellega tegelemine võib kahtlustatavale olla jätkuvalt ahvatlev. Tartu Ringkonnakohus märkis oma 26.03.2013 määruses, millega jättis Viru Maakohtu 3.03.2013 vahistamismääruse muutmata ning kahtlustatav A. Konevi kaitsja määruskaebuse rahuldamata, et prokuröri poolt ringkonnakohtule tutvumiseks esitatud jälitustoimingutega kogutud teave annab alust arvata, et A. Konev on olnud narkootilise aine käitlusel aktiivne ka 2013. aasta veebruaris ning tegemist on põhjendatud kuriteokahtlusega. 5.4 Eeltoodust nähtub prokuröri hinnangul kindlalt, et ainus viis tõkestada jätkuvat kuritegude toimepanemist A. Konevi poolt on tema vahi all pidamine. Elektroonilise valve kohaldamine vahistamise asemel on kohaldatav eelkõige kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise ohu puhul. Uute kuritegude toimepanemist ei ole aga kuriteo iseloomust tulenevalt teatud juhtudel elektroonilise valvega võimalik vältida. A. Konevi suhtes on kohaldatud vahistamist just seetõttu, et vältida tema tegutsemist vabaduses. Arvestades tema isikut, varasemat elukäiku, esitatud süüdistuse sisu ja eelnimetatud jätkuvat kuritegelikku käitumist käimasolevale kriminaalmenetlusele vaatamata, leiab prokurör, et vabaduses viibiva A. Konevi puhul on uute kuritegude toimepanemise oht jätkuvalt kõrge. Elektrooniline valve ei takista tal narkootikumide omandamist, hoidmist, vedu ega üleandmist. Maakohtu määruses viidatud asjaolu – kindla elukoha omamine ja elukoha vastavus elektroonilise valve paigaldamise tingimustele, ei anna alust taotluse rahuldamiseks. Kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt olid kõik need tingimused täidetud ka enne vahistamist, kuritegude toimepanemise ajal ja vahistamise küsimuse otsustamisel. Lisaks on nende näol tegemist üksnes formaalsete eeldustega, millele lisaks tuleb hinnata ka materiaalse aluse olemasolu. 5.5 Prokurör märgib, et pikaajalise eelvangistuse põhjendatuse kontrollimisel tuleb igal konkreetsel juhul hinnata vabaduspõhiõiguse riive proportsionaalsust teiste põhiväärtuste riivega. Käesoleval juhtumil esineb juba eelpool kirjeldatud reaalne oht, et süüdistatava vabastamisel elektroonilisele valvele paneb ta uuesti toime raskeid rahvatervisevastaseid kuritegusid. Prokurör leiab, et vajadus sellise tegevuse tõkestamiseks kaalub üles vabaduspõhiõiguse riive. Lisaks eelöeldule sätestab KrMS § 2681 lg 2 p 3 asja arutavale kohtunikule võimaluse kalduda mitme kriminaalasja üheaegse arutamise keelust kõrvale olukorras, kus hiljem kohtusse saadetud kriminaalasjas on esimese astme kuriteo toimepanemises süüdistatavale kohaldatud tõkendina vahistamine ja kohus peab vajalikuks jätkata nimetatud tõkendi kohaldamist. Kuna antud kriminaalasja puhul on tegemist narkootikumide suures koguses käitlemisega seotud kuriteoga, on olemas kaalukas avalik huvi ja süüdistus on esitatud kokku viiele isikule, kes kõik viibivad vahi all, siis oleks tulnud kohtul antud olukorras tõsiselt kaaluda ka nimetatud erandi kasutamise võimalust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

vahistamisaluseks on olnud vajadus kriminaalmenetluse läbiviimisest.

tagada

tema

kättesaadavus

ning

osavõtt

maakohus põhjendanud peaasjalikult sellega, et A. Konev viibib vahi all alates 1.03.2013 ning asja kohtuliku arutamisega on võimalik alustada alles 2014. aasta novembris. Kohus ei ole aga hinnanud, kas A. Konevi vahistamisaluse kaal on käesolevaks ajaks sedavõrd vähenenud, et isiku põhiõiguste riive oleks muutunud ebaproportsionaalseks. Antud juhul ringkonnakohtu hinnangul sellisele seisukohale asuda ei saa. A. Konev on vahi all viibinud veidi üle nelja kuu, mida ei saa menetletava kuriteo raskust ning süüdistatava poolt uue kuriteo toimepanemise suurt tõenäosust arvestades pidada ülemäära pikaks ajaks. Puudub alus arvata, et vahistamisaluse kaal oleks tõkendi kohaldamise ajaga võrreldes sedavõrd langenud, et isiku vahi allpidamine oleks muutunud põhjendamatuks. Lisaks tuleb KrMS § 127 lg 1 kohaselt tõkendit valides arvestada ka võimaliku oodatava karistuse raskust. A. Konevile süüksarvatava teo eest näeb seadus karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Seega ületab ka sanktsiooni miinimummäär märgatavalt A. Konevi vahi all viibitud aega ega võimalda järeldada vahistuse mõistliku aja ületamist.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.