Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 20. oktoobri 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Konstantin Zatejev, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Viru Maakohtu 20. oktoobri 2014 määrus jätta sisuliselt muutmata, tehes selles täpsustus, lugedes maakohtu määruses Konstantin Zatejevi isikukoodina märgitud 37703053710 asemel õigeks isikukoodiks 37110022228.
2.Süüdimõistetu Konstantin Zatejevi määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohtu 16.04.2014 otsusega mõisteti Konstantin Zatejev süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning karistati 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega ja KarS § 4181 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 kohaldamisega mõisteti lõplikult ärakantavaks karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Karistusaja algus 07.10.2012 ja lõpp 06.04.2016.
Viru Maakohtu 20.10.2014 määrusega jäeti K. Zatejev vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.Maakohus võttis arvesse, et isikut on varasemalt mitmel korral kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab isik neljandat korda. Samuti võttis maakohus arvesse käesoleva kuriteo toimepanemise asjaolusid ja iseloomu (suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik
omandamine, valdamine, hoidmine, vedu, edasiandmine, mis oli toime pandud isikute grupi poolt ning isiku poolt, kes on varem narkootiliste ainetega seotud kuriteo toime pannud, samuti tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseaduslik käitlemine). Maakohus märkis ka, et K. Zatejevit on varasemalt karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud (18.12.2007). K. Zatejevit on väärteokorras karistatud 5 korda. Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et varasemad karistused ei ole K. Zatejevile mõju avaldanud ja isik on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Samuti nähtub isiku karistusandmetest, et isikut on varasemalt tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastatud ning ka see, et isik on arestimajast põgenenud. Maakohtu hinnangul ilmestab selline käitumine üldjoontes asjaolu, et süüdimõistetu K. Zatejev ei ole suutnud endale varasematest karistustest järeldusi teha ja võimalusel hakkab taas ühiskonnas kehtestatud reegleid eirama. Maakohtule ei olnud kuidagi usutav, et vabaduses hakkaks K. Zatejev õiguskuulekalt käituma. Samas tuleb maakohtu hinnangul positiivsena arvestada kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist, mis on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel. Maakohus leidis, et isiku ema toetav suhtumine ja kindlale töökohale tööle asumise võimalus maandab teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske.
2.2.Maakohus, arvestades K. Zatejevi poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, korduvaid karistusi, leidis, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Maakohus märkis, et varem neljal korral karistatud isik, kes on kuritegusid muuhulgas toime pannud ka alkoholijoobes ja esineb vägivallakomponent, ei ole suutnud talle määratud tingimisi ja reaalseid karistusi tõsiselt võtta. Seega puudus maakohtul veendumus, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seaduskuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja K. Zatejev on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab ta kuritegude toimepanemist. Erinevalt prokurörist ja vanglast, leidis maakohus, et ülaltoodud asjaolud näitavad pigem seda, et K. Zatejevi puhul on uue kuriteo toimepanemise oht suur. Nagu nähtub karistusregistri väljavõttest, jätkas K. Zatejev enne tähtaegse vabastamise katseaja lõppemist uute väärtegude toimepanemisega, mis tipnes 2012. aastal ulatusliku grupiviisilise narkokuriteo toimepanemisega.
2.3.Maakohus juhib tähelepanu ka süüdimõistvale kohtuotsusele, millest nähtub, et isik käitles suures koguses amfetamiini, vahendades narkootilist ainet tarnijalt tänavamüüjani. Ühtlasi hoidis süüdimõistetu enda valduses ebaseaduslikult laskekõlbulikku püstolkuulipildujat. Seega leidis maakohus, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Maakohus märkis, et kuigi Viru Vangla leiab, et isiku poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on madal (15% üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus ja 36% vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus), ei tundunud see maakohtu jaoks usutav ega loogiline. Vastupidi, isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline. Maakohtul puudus veendumus, et isiku puhul, kellel on probleeme vägivaldse käitumise ja alkoholi kuritarvitamisega ning kes on tegelenud suures koguses narkootilise aine käitlemisega, suudaks vabaduses viibides seaduskuulekalt käituda.
2.4.Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 06.04.2016, mis tähendab, et karistusaja lõpuni on veel alla pooleteise aasta. Maakohus leidis, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime. Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elu- ja töökoht) ei kaalu üles tema käitumist enne vangitusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.
3.Viru Maakohtu 20.10.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu K. Zatejev, kes palub tühistada Viru Maakohtu 20.10.2014 määruse ja vabastada K. Zatejev vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad. -2-
3.1.Kinnipeetav leiab, et maakohus on alusetult ning sihilikult tema olukorda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel halvendanud. Määruskaebuse esitaja märgib, et määruses esinevad asjaolud, mis temasse kuidagi ei puutu – näiteks on määrusesse märgitud vale isikukood. Samuti on määrusesse valesti märgitud tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise kuupäev – 06.06.2014, kuid tegelik kuupäev on 07.07.2014.
3.2.Maakohtu määruse põhjendustest nähtub, justkui oleks K. Zatejevit varem narkokuriteo eest karistatud – kinnipeetav leiab, et see ei vasta tõele ning seda on võimalik karistusregistrist kontrollida. K. Zatejev leiab, et maakohus on teadlikult ja alusetult tema olukorda halvendanud. Samuti märgib süüdimõistetu et ükski varasematest toimepandud kuritegudest ei sisalda vägivalla komponenti. K. Zatejevi väite kohaselt on maakohtu arvamus, mille kohaselt on väheusutav, et kinnipeetav hakkab vabaduses seaduskuulekalt elama, subjektiivne, sest elektroonse järelevalve all on võimalik seaduskuulekalt elada, mis aitab ka edaspidi peale kriminaalhoolduse lõppu õiguskuulekalt käituda.
3.3.Kinnipeetav leiab, et maakohus on K. Zatejevit positiivselt iseloomustavaid asjaolusid küll nimetanud, kuid ei ole neid määruse tegemisel arvesse võtnud. K. Zatejev märgib, et tal on olemas elu- ja töökoht ning lähedaste toetus, samuti on maakohus märkinud, et ema materiaalne toetus alandab teatud määral uue kuriteo toimepanemise riski, mis on niigi madal (15%). Samuti lisab K. Zatejev, et vangla ja prokuratuur on tema vabastamise poolt ning kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Seetõttu tuleks ta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastada. Samuti lisab kinnipeetav, et Viru Maakohtu 16.04.2014 otsusest nähtub, et teda on varasemalt kriminaalkorras karistatud 1 kord ja ülejäänud karistused puuduvad. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et K. Zatejevi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus igati põhjalik, mistõttu vastab ringkonnakohus määruskaebuse olulisematele väidetele.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu K. Zatejevi määruskaebuses esitatud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja K. Zatejevi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta K. Zatejev enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuriteo raskusele, iseloomule, mõistetud karistusele ja süüdimõistetu varasemale elukäigule, on põhjendatud.
6.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, selles, et K. Zatejevi vabastamise positiivseteks asjaoludeks on distsiplinaarkaristuste puudumine, vabaduses elu- ja töökoha ning lähedaste toetuse olemasolu. Siiski jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta, mille kohaselt kaaluvad vabastamist mittetoetavad asjaolud vabastamist toetavad asjaolud käesoleval hetkel üles. Isik, kes on katseajal pannud toime uue kuriteo peab arvestama eelkõige sellega, et ärakandmisele kuulub kogu talle mõistetud karistus ning tingimisi enne tähtaega vabastamine on pigem erandlik. Arvestades asjaolu, et K. Zatejevit on kriminaalkorras karistatud neljal korral ning hetkel kannab ta karistust katseajal toime pandud narkokuriteo eest, puudub ringkonnakohtul veendumus, et vabaduses olles suudab K. Zatejev õiguskuulekalt käituda. Isikut on varasemalt kriminaalhooldusele allutatud, mis aga ei ole oma eesmärki saavutanud ning süüdimõistetu ei ole mõistetud karistustest vastavaid järeldusi teinud ning oma käitumist muutnud. Vastuseks määruskaebuses toodule, mille kohaselt on isikut varasemalt (tulenevalt Viru Maakohtu 16.04.2014 otsusest) kriminaalkorras karistatud 1–l korral, märgib ringkonnakohus, et isikut on minevikus karistatud lisaks Tallinna Linnakohtu poolt 13.01.1998 KrK § 195 lg 2, § 142 lg 2 p -3-
2,3,4 järgi vangistusega 4 aastat ja rahatrahviga 2200 krooni (140.61 eurot); Kohtla-Järve Linnakohtu poolt 05.10.1999 KrK § 195 lg 2,3, § 149 lg 2 p 3, § 188 järgi vangistus 2 aastat ning Viru Maakohtu poolt 19.02.2002 KrK § 188, § 141 lg 2 p 1,2,3,4 ja KrK § 140 lg 2 p 2, 3 järgi 7 aasta pikkuse vangistusega. K. Zatejevi poolt vägivallaga seotud kuriteod olid röövimine, omavoli ja huligaanitsemine, mistõttu on määruskaebuses toodud väited vägivalla puudumise kohta alusetud. Lisaks eeltoodud isiku kriminogeenset käitumist iseloomustavatele asjaoludele on käesoleval hetkel tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel kindlasti kaalukad isiku poolt toime pandud kuriteo raskusaste, selle iseloom ning K. Zatejevile mõistetud karistuse pikkus, millest on kandmata ligikaudu poolteist aastat. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et maakohtu määruses ebatäpselt tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise kuupäeva märkimine (06.06.2014) tegeliku 07.07.2014 asemel ei muuda määruse põhjendusi ja selle sisu. Samuti juhib ringkonnakohus tähelepanu Viru Vangla iseloomustuses toodule, mille kohaselt K. Zatejev ei ole oma süüd kuriteo toimepanemises tunnistanud, väidetavalt nõustus ta kokkuleppemenetlusega ja sinna kirjutati igasuguseid asju kokku. Ringkonnakohtu hinnangul näitab eeltoodu, et kinnipeetav ei ole antud teo toimepanemist kahetsenud ning seda endale teadvustanud, vaid kasutab kaitsemehhanismina pigem teiste süüdistamist. Samuti näitab see, et K. Zatejev ei ole oma teo keelatusest aru saanud, mistõttu ei ole karistus oma eesmärki täitnud.
7.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. K. Zatejevi puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 3 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Seega ei ole vangla ja prokuröri seisukohad isiku vabastamise osas kohtule siduvad, vaid kohus teeb otsuse lähtudes oma siseveendumusest. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegiumi hinnangul on K. Zatejevi kuritegude toimepanemise riskitegureid põhjalikult analüüsinud ning leidnud, et K. Zatejevi ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema, kui rahvatervisevastase kuriteo toimepanija vabastamine ei ole käesoleval ajal kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
8.Ringkonnakohus tuvastas, et maakohus on 20.10.2014 määruse sissejuhatuses K. Zatejevi isikukoodiks ekslikult märkinud 37703053710. Ringkonnakohus parandab antud ebatäpsuse ning asendab vale isikukoodi K. Zatejevi isikukoodiga 37110022228.
9.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 2 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse sisuliselt muutmata, tehes sellesse täpsustusi ja süüdimõistetu K. Zatejevi määruskaebuse rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
-4-
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.