Kohtulahend

Aleksandr Konevit on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Varasemalt on isikut karistatud narkootikumide käitlemise eest väikeses koguses. Minevikus on isik sooritanud ka vargusi, röövimisi ning sugulise kire rahuldamise katse. Kinnipeetav on osalenud riigikeele A1 ja A2 taseme kursustel. Alates 16.03.2015 osaleb isik riigikeele B1 taseme kursustel. Kinnipeetava riigikeele oskus on väga hea, ta suhtleb vabalt riigikeeles. Aleksandr Konev on käesolevaks ajaks talle mõistetud karistusest ära kandnud 2 aastat 3 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 2 aastat vangistust. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda ema I K korterisse aadressil xxxx. Tegemist on 4-toalise kõigi mugavustega korteriga. Käesoleval ajal elavad korteris I K, F K ja A K, kes andsid kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks eeltoodud aadressile. Elektroonilise valveseadme paigaldamiseks on antud korteris kõik vajalikud tingimused täidetud. Kinnipeetav omab keskeriharidust. Kinnipeetav lõpetas xxxx Ühisgümnaasiumis 12 klassi. Peale seda asus isik õppima xxxx Kutsehariduskeskuses, omandades väikeettevõtluse eriala. 2002.a jätkas isik õpinguid xxxx Kutsekoolis ehitaja erialal, kuid õpingud katkesid seoses vangistusega. Raha kulutas kinnipeetav tihti mõtlematult ja enamasti hetke heaolu tagamiseks (peod, narkootikumid, alkohol). Kinnipeetav on töövõimetuspensionär. Viimati töötas isik ametlikult 2005.a xxxx (pool aastat) ja xxxx ehitajana (ca kaks kuud). Perioodiliselt on isik töötuna arvel olnud. Kinnipeetav saab aru töötamise vajalikkusest, kuid väljendab vastumeelsust väikese palgaga töötamisel. Arvestades toimepandud kuritegusid võib järeldada, et sissetulekud saadi kuritegelikul teel. Vabanedes on kinnipeetaval olemas garanteeritud töökoht xxxx. Tööandja M T on nõus võtma kinnipeetava tööle oma firmasse. Lähedastest on kinnipeetaval ema I K, isa F K, vennad S K ja D K. Samuti on lähedasteks elukaaslane J J ja elukaaslase poeg D M, kellega suhted on hetkel problemaatilised, kuna elukaaslane ei ole huvitatud kooselu jätkamisest. Teiste lähedastega on suhted head. Suhtlusringkonda kuuluvad nii kriminaalse kui ka seaduskuuleka mõtteviisiga kodanikud. Alkoholi kuritarvitamist isik eitab. 2007.a on kinnipeetavat karistatud röövimise eest alkoholijoobes. Seega alkoholi võib pidada kuritegeliku käitumise üheks vallandajaks. 2004.a on isikut karistatud alkoholiseaduse rikkumise eest. Kinnipeetav alustas 16-aastaselt kanepi suitsetamist. Varasemalt on isik tarvitanud amfetamiini ning ecstasyt. Kinnipeetav ei soovi narkootikumide teemal rääkida, kuna tema arvates on nendel väike roll tema elus (probleemi seoses nendega ei tunnista). Meditsiiniosakonna andmetel on tegemist narkootikumide juhutarvitajaga. Varasemalt on kinnipeetav mitmel korral jätnud kasutamata talle antud võimalusi näidata ennast seaduskuuleka kodanikuna, kuid praegu on motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks kõrge. Seadustest on ta üle astunud peamiselt seetõttu, et pole tagajärgedele mõelnud. Varasemalt ei ole katseaega edukalt läbinud, sest karistused on pööratud täitmisele. Kinnipeetav ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Kinnipeetavale on määratud töövõimetuspension 70% (raske peatrauma, mille sai vangistuses olles). Kinnipeetava käitumises on esinenud üksikuid vägivallajuhtumeid, impulsiivsus tuleneb elustiilist. Probleemide lahendamist isik väldib, süüdistades neis teisi. Kinnipeetav kordab vigu, sest ei suuda varasematest kogemustest õppust võtta. Kinnipeetava puhul on korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul 32%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 33%. Eeltoodust tulenevalt toetab vangla Aleksandr Konevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ning teeb ettepaneku määrata Aleksandr Konevile katseaeg kuni 28.06.2017

ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 14 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Aleksandr Konevile KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8, 9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve kohaldamise pikkuseks teeb vangla ettepaneku määrata 8 kuud. Kriminaalhooldaja märgib oma arvamuses, et Aleksandr Konevi sõpruskonnast ei tea I K midagi. Kinnipeetava ema I K ja isa F K töötavad ning on nõus poega vanglast vabanemisel toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. Tööandja M T on teadlik Aleksandr Konevi kriminaalsest minevikust. Karistusregistri andmetel on Aleksandr Konevit 6-l korral karistatud, neist 2-l viimasel korral esimese astme kuritegude eest. Korduvalt on isik sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetav on rikkunud katseaja tingimusi. Kriminaalhooldusametnik teeb ennetähtaegse vabastamise korral ettepaneku määrata katseaeg kuni 28.06.2017 ning käitumiskontrolli pikkuseks 14 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on riskide maandamiseks otstarbekas määrata Aleksandr Konevile KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve kohaldamise pikkuseks tehakse ettepanek määrata 8 kuud. Aleksandr Konev ise soovib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, et distsiplinaarkaristusi on tal kaks. Sel aastal sai ta karistuse selle eest, et kandis oma sektsioonis oma särki, istus ja mängis doominot. Oma särk ei tohi neil seljas olla. Ta on juba 30-aastane, on enda jaoks kõik asjad ümber mõelnud ja soovib oma elu muuta. Ta ei taha elada enam nii, nagu varem elas. Ta leidis endale töökoha, tööle hakkaks abitöölisena. Varem ei olnud tal töökohta, mistõttu ta rikkus seadust. Kinnipeetav on valmis ja lubas, et täidab kõik kohustused. Kinnipeetav selgitas, et tingimisi karistus oli 10 aastat tagasi ning ta ei rikkunud ühtegi reeglit, kui teda eelmisel korral vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastati. Ta ei ohusta ühiskonda, on rahulik inimene, plaanides ennast parandada. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Aleksandr Konevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 30.03.2015 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega elektroonilise valve alla, leiab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. A. Konevi varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on kuuel korral kuritegude eest kriminaalkorras karistatud isikuga. Kuna A. Konev kannab karistust korduva narkokuriteo eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, sest karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele ja sellise kuriteo puhul ei ole üldjuhul põhjendatud kinnipeetavat formaalse võimaluse esimesel esinemisel vabastada. Tulenevalt süüdimõistetu isikust ja toimepandud kuritegude tehioludest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Tuleb märkida, et kuna KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud, katseajaks allutatakse süüdlane KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks, kujuneks A. Konevi katseaeg käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks, s.o üle kahe aasta, millist ei saa lugeda

otstarbekaks. Lähtudes ärakandmata karistusaja pikkusest (karistusaja lõpp on 28.06.2017) leiab prokurör, et üsna pikaajaline katseaeg ja maksimaalse kestusega (24 kuud) kriminaalhooldus nimetatud kinnipeetava puhul ei ole põhjendatud. Samuti ei ole käesolevaks ajaks kantud karistus võrdeline toimepandud kuritegude raskusega ning ei täidaks karistamise üldisi eesmärke (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole A. Konevile positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on A. Konev ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Vastavalt eelmainitud kinnipeetava iseloomustusele on kinnipeetaval kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Prokurör ei pea õigeks vabastada isikut ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla olukorras, kus, olles varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, pani ta toime esimese astme rahvatervisevastase kuriteo. Kinnipeetava elektroonilise valvega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed alused on käesolevas asjas täidetud – tal on kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele. Vastavad kirjalikud nõusolekud on olemas. Samas arvestades käesolevas arvamuses toodud asjaolusid, ei ole nimetatud kinnipeetava vabastamine õigustatud. Vabastamine ei ole põhjendatud vaid alusel, et formaalsed tingimused on täidetud. Karistuse eesmärgid ei ole antud süüdimõistetu puhul saavutatud. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskem on toimepandud kuritegu ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema kinnipeetava vabastamist õigustavad asjaolud. Seetõttu tuleb A. Konevil jätkata reaalse karistuse kandmist. Eeltoodust tulenevalt ei toeta prokuratuur Aleksandr Konevi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksandr Konev ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Aleksandr Konevit on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Aleksandr Konev kannab käesoleval ajal karistust KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi, s.o esimese raskusastme rahvatervisevastase narkokuriteo eest, sealjuures väärib märkimist, et ka enne seda on teda karistatud esimese astme varavastase kuriteo, s.o röövimise eest KarS § 200 lg 2 p 7 järgi. Nimetatud kuritegu toime pannes oli kinnipeetav alkoholijoobes, mistõttu ei ole välistatud, et alkoholi tarvitamine võib esile kutsuda kuritegelikku käitumist. Kinnipeetav on narkootikumide juhutarvitaja, mis samuti pole vähetähtis isiku edasise kuritegeliku käitumise prognoosimise seisukohalt. Eeltoodust järeldub, et varasemad karistused, sealhulgas kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine, ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku

eripreventiivset mõju, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ning kuriteod on läinud järjest raskemaks. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Aleksandr Konevil 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 31-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Arvestades Aleksandr Konevi poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust, ei vastaks kohtu hinnangul käesoleval ajal tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele ning oleks ilmselgelt ennatlik. Kohtul puudub kindlus selles osas, et kinnipeetav ennetähtaegse vabastamise korral kaasosaliste (arvestades asjaolu, et viimane kuritegu on toime pandud isikute grupi poolt) või teiste kriminaalkorras karistatud tuttavatega edaspidi ei suhtle ning et majanduslike raskuste ilmnemisel majandusliku kasu saamise eesmärgil uusi kuritegusid toime ei pane. Kinnipeetava puhul on Viru Vangla andmetel korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul 32%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 33%, mis ei ole sugugi madal risk. Kohus leiab, et antud juhul ei saa kindel olla selles, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitaks uute kuritegude toimepanemise riske oluliselt maandada. Positiivseks on Aleksandr Konevi puhul see, et tal on vabaduses kindel alaline elukoht, garanteeritud töökoht ning teda nii materiaalselt kui ka moraalselt toetavad lähedased, kelledeks on isiku ema ja isa. Samas, kindel elukoht ning moraalset ja materiaalset toetust pakkuv perekond (sh elukaaslane) olid tal olemas ka enne selle kuriteo toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Aleksandr Konevi suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.